OÜ Micro Electronics Trade hagi Inission Göteborg AB vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.juuni 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Micro Electronics Trade apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
08.jaanuar 2013, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Micro Electronics Trade (regiSood 10830441), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja Inission Göteborg AB (endine ärinimi Fabec AB, regiSood 5561789974), lepinguline esindaja Jelena Lehter
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
37 708,28 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.juuni 2012 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja, OÜ Micro Electronics Trade kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Micro Electronics Trade esitas 24.03.2011 Viru Maakohtule hagi Inission Göteborg AB vastu võla 37 708,28 euro ja viivise 4377,73 euro saamiseks. Viru Maakohus saatis 08.04.2011 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtusse.
2.Hagi põhjenduste kohaselt tellis Fabec Elektroonika OÜ kostja käsundi alusel hagejalt elektroonilisi komponente ja hageja tarnis esitatud tellimuste alusel kauba kostjale. Kostja esitas tellimused faksi teel. Kostja oli kohustatud hagejale kauba eest tasuma. Kõigi tarnete sihtkohaks oli kostja käsundi alusel Fabec Elektroonika OÜ asukoht Tallinnas. Kauba üleandmise, riisiko ja omandiõiguse ülemineku kohaks lepiti kokku Eesti Vabariik. Hageja teostas perioodil 14.05.-22.09.2009 kokku 14 tarnet summas 37 708,28 eurot. Vaatamata sellele, et kaup võeti vastu, ei ole kostja hagejale kauba eest tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei volitanud Fabec Elektroonika OÜ-t ega füüsilisi isikuid Natalja It ja Jelena Krivonossovat hagejalt kaupa tellima või vastu võtma ega tegema hagejaga tehinguid. Vaatamata kostja firmablanketi kasutamisele ei olnud hageja eksimuses selle kohta, kes on kauba tegelik tellija. Fabec Elektroonika OÜ oli isik, kes esitas hagejale kirjalikud kaubatellimused, võttis hagejalt kauba vastu ja sai hagejalt arved tarnitud kauba eest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
5.Maakohus tuvastas, et vaidlusalune õigussuhe on müügisuhe. Tunnistajate ütluste, hageja juhatuse liikme vande all antud seletuse ja dokumentaalsete tõendite alusel luges kohus tõendatuks, et hagejal oli lepinguline suhe Fabec Elektroonik OÜ-ga, mitte kostjaga.
6.Tellimused esitati hagejale Fabec AB blanketil, mille koostas Natalja I. Tunnistaja N. I ütluste kohaselt oli Fabec Elektroonik OÜ-l ühine andmebaas Fabec AB-ga ja seetõttu väljastati tellimus Fabec AB blanketil, kuna arvutiprogrammis ei olnud võimalik muudatusi teha. Tema kui Fabec Elektroonik OÜ töötaja sisestas tellimuse blanketil komponentide nimetused, hinnad ja kuupäevad.
7.Hageja juhatuse liige P N kinnitas, et äriühing tegi koostööd Fabec Elektroonik OÜga, kuid kuna tellimused esitati Fabec Elektroonik OÜ osaniku Fabec AB blanketil, siis temal ei jäänud sellist muljet, et tegemist on Eesti firmaga. Nii tunnistaja kui hageja juhatuse liikme seletuse kohaselt oli müügisuhte kontaktisikuks M S, kes oli Fabec Elektroonik OÜ töötaja. Kauba eest tasus Fabec Elektroonik OÜ, mida
kinnitasid nii tunnistaja kui hageja juhatuse liige. Seda tõendavad ka hageja poolt Fabec Elektroonik OÜ-le esitatud arved. P. N väitis, et M. S lubas arved tasuda siis, kui neile raha Rootsist laekub. See aga ei tähenda, et kauba eest tasus kostja. Tunnistaja ütluse kohaselt töötles Fabec Elektroonik OÜ hagejalt saadud komponendid kas pooltoodeteks või valmistoodeteks ja tarnis seejärel edasi Fabec AB-le. Seega tuli kostjal saadud pooltoodete või valmistoodete eest tasuda Fabec Elektroonik OÜ-le.
8.Fabec Elektroonik OÜ tegevdirektori M. Si 13.02.2009 ja 25.03.2009 e-kirjad P. Nile kajastavad Fabec Elektroonik OÜ võlgnevuse kustutamise võimalusi eeldusel, et Fabec ühineb Rootsi firmaga EDC. Ainuüksi see, et hageja juhataja P S oli kutsutud Fabec AB-s toimunud koosolekule, ei tõenda, et hageja ja kostja vahel sõlmiti leping elektronkomponentide ostmiseks. Asjaolu, et hageja tarnis kauba ja esitas arved Fabec Elektroonik OÜ-le, mitte Fabec AB-le ning suhtles lepingu täitmise osas Fabec Elektroonik OÜ töötajatega, tõendab, et hageja pidi aru saama, millise äriühinguga on tal lepingulised suhted. Hageja viide käsundile on alusetu. Puuduvad tõendid, et Fabec AB ja Fabec Elektroonik OÜ vahel oleks olnud käsundussuhe. Hagejal puuduvad kostjaga lepingulised suhted ja sellest tulenevalt puuduvad kostjal hageja ees kohustused. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
10.Käesolevas asjas on põhivaidlus selles, kas hageja kauba ostjaks oli kostja või Fabec Elektroonik OÜ. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks Harju Maakohtu 22.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-2498, millega maakohus lõpetas OÜ Elektroonika-F (endine ärinimi Fabec Elektroonik OÜ) pankrotimenetluse ja kinnitas lõpparuande. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kui jättis määruse ning selles toodud asjaolud tähelepanuta. Määrusest nähtub, et Fabec Elektroonik OÜ-l puudub hageja ees võlgnevus. Sellega on tõendatud, et kostja tarnis kaupa Fabec Elektroonik OÜ jaoks oma Eesti tehases ümbertöötlemiseks. Määrusest nähtub, et Fabec Elektroonik OÜ-l puudub vara ja nõuded ettevõtete vastu. See tõendab, et kostja väide, et ta võlgnes tarnitud kauba eest Fabec Elektroonik OÜ-le, aga mitte hagejale, ei vasta tõele. Määruses puudub informatsioon selle kohta, et kostja oleks olnud Fabec Elektroonik OÜ põhitarnija. See tõendab, et kostja suhtles Eesti tarnijatega otse.
11.Tunnistaja M. S märkis, et ta oli Fabec Elektroonik OÜ töötaja aastatel 2008 ja 2009, kuid määrusest nähtub, et M. Si nimi puudus võlausaldajate nimekirjast, kellele ei makstud töötasu. Sellest saab järeldada, et M. S oli tol ajal Fabec Elektroonik OÜ töötajaks, kes tegutses kostja huvides, mitte aga Fabec Elektroonik OÜ töötaja. Fabec Elektroonik OÜ võlausaldaja nimekirjas ei olnud ka N. I töötasu nõuet, millest saab järeldada, et N. I ei olnud 2009. aastal Fabec Elektroonik OÜ töötajaks.
12.Kohtumäärusest nähtub, et Fabec Elektroonik OÜ pankrotihaldur leidis juhatuse liikme P-E F tegevuses karistusseadustiku (KarS) §-s 3851 nimetatud teo tunnuseid. Nimetatud asjaolu arvestades oli Fabec Elektroonik OÜ pankrotiseisundis pikema perioodi jooksul ja sellega põhjustati asjaolu, et hageja tarnis oma kaupa kostjale, mitte aga kostja esindusele Eestis. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et kostja võlgneb hagejale tarnitud kauba eest.
13.Tunnistaja N. I ütluste kohaselt kasutasid kostja ja Fabec Elektroonik OÜ ühist andmebaasi, mille kaudu väljastati hagejale tellimused ja selle tõttu väljastati
tellimused kostja blanketil. Tunnistaja ütluste kohaselt oli võimatu blanketile Fabec Elektroonik OÜ andmeid kanda. Sellest tulenevalt järeldas kohus ekslikult, et tellimused esitati just Fabec Elektroonik OÜ nimel. Äriregistri andmete kohaselt on Fabec Elektroonik OÜ kostja tütreettevõtja. Hagejal tekkis mulje, et Fabec Elektroonik OÜ tegeles kauba tellimisel kostja käsundisaajana. Tellimuste töötlemine Fabec Elektroonik OÜ töötaja poolt kostja andmetibaasi e-keskkonnas tõendab seda, et tellijaks oli kostja, kelle käsundisaajana tegeles Fabec Elektroonik OÜ. N. I ütluse kohaselt esitati tellimused kostja blanketil, kuna andmebaasis oli võimatu blanketti muuta, kuid tellimuste tekst sisaldab Fabec Elektroonik OÜ andmed. Tellimuste tekstis märgiti Fabec Elektroonik OÜ posti- ja muud andmed. Seega on N. I ütlused vastuolus tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kuna tellimuste tekstist on nähtav, et kauba ostjaks ja saajaks märgiti kostja, siis on tegemist kostja ja Fabec Elektroonik OÜ tahtevaldusega rollide jaotamiseks. Samuti on N. I ütlused vastuolus 22.11.2011 määruses tuvastatud faktidega. Määruses tuvastati, et Fabec Elektroonik OÜ maksejõuetus tekkis 2009. aasta kevadel-suvel, kuid pankrotimenetlust alustati 2009. aasta septembris. N. I väitis, et Fabec Elektroonik OÜ ostis hagejalt kaupa ja müüs selle edasi kostjale. Sellisel juhul pidi Fabec Elektroonik OÜ-l pankroti algatamise momendil olema nõue kostja vastu hagejalt ostetud ja kostjale edasi müüdud kauba eest. Arvestades 2009. aasta suvel hageja poolt müüdud kauba mahtu, siis pidid kauba jäägid olema laos, kuid 22.11.2011 määrusest nähtub, et kostjal puudusid Fabec Elektroonik OÜ pankrotimenetluse algatamise hetkel viimase vastu nõuded. Määruses esitatud Fabec Elektroonik OÜ vara nimekirjas puuduvad hageja poolt tarnitud kaubad. Arvestades eeltoodut, ei ole N. I ütlused usaldusväärsed osas, et Fabec Elektroonik OÜ ostis hagejalt kaupa ja müüs kauba eraldi tehinguga kostjale edasi. Juhul, kui N. I ütlused oleks tõesed, siis oleksid Fabec Elektroonik OÜ-l olnud pankroti algatamise momendil kostja ees võlgnevus ja hageja poolt tarnitud kauba jäägid. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
15.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja menetlemisel ja otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõigust õigesti. Samuti tuvastas kohus õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus analüüsis otsuses tõendeid ja märkis, millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldused. Samuti põhjendas kohus, miks ta ei nõustunud hageja väidete ja seisukohtadega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei andnud hinnangut tõendina asja juurde võetud Harju Maakohtu 22.12.2011 määrusele, millega lõpetati OÜ Elektroonika-F (varasem ärinimi Fabec Elektroonik OÜ) pankrotimenetlus.
Samas ei viinud see eksimus ringkonnakohtu hinnangul asjas ebaõige otsuse tegemiseni, sest nimetatud määruses märgitu ei võimalda teha järeldust, et poolte vahel oli lepinguline suhe ja kostjal on hageja ees võlgnevus, mis tuleb tasuda, nagu hageja ekslikult leiab. See, et nimetatud määruses ei ole märgitud OÜ Elektroonika-F võlgnevust hageja või kostja ees, samuti nõudeid ettevõtete vastu ning et võlgniku vara nimekirjas puuduvad andmed hagejalt saadud kauba jääkide kohta, hageja väiteid ei tõenda.
18.Sellest, et võlausaldajate nimekirjas puuduvad osaühingu töötajate M.Si ja N.I nimed, ei saa järeldada, et nimetatud isikud ei olnud Fabec Elektroonik OÜ (OÜ Elektroonika-F) töötajad. Tähendust ei oma asjaolu, et määruses ei ole kostjat märgitud OÜ Elektroonika-F põhitarnijaks. Asjaolu, et pankrotihaldur leidis juhatuse liikme P-E F tegevuses KarS §-s 3851 nimetatud teo tunnuseid, ei tõenda samuti seda, et hageja tarnis oma kaupa kostjale, kes peab hagejale selle eest tasuma.
19.Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et hagejale esitas tellimused Fabec Elektroonik OÜ. Asjaolu, et need vormistati kostja blanketil, ei tõenda iseenesest pooltevahelist lepingulist suhet. Asjas leidis tõendamist, et tellimused vormistas N.I ja müügisuhte kontaktisikuks oli M.S, kes olid Fabec Elektroonik OÜ töötajad. N.I selgitas tunnistajana ütlusi andes usutavalt, miks kasutati kostja blankette. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda ja need ei ole vastuolus dokumentaalsete tõenditega, sh eelnimetatud Harju Maakohtu 22.12.2011 määrusega. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et hageja toimetas kauba ja andis selle Fabec Elektroonik OÜ-le üle viimase asukohas, Tallinnas, Laki 12 ning et hageja esitas arved Fabec Elektroonik OÜ-le, kes neid ka tasus. Seega ei saanud hagejal tekkida muljet, et tal on lepingulised suhted kostjaga. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja nimel tegutses käsundisaajana Fabec Elektroonik OÜ.
20.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
21.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
22.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Margo Klaar
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.