Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.04.2009, Tallinn
Tsiviilasi
AS-i Morrison Invest hagi Herki Zuppingu vastu võlgnevuse 18 934,03 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8610,50 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Herki Zuppingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.04.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Morrison Invest (registrikood 10378065, asukoht Tulbi 6, Tallinn 10612), esindajad Margus Valdes ja Tarmo Friedenthal Kostja Herki Zupping (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxx), esindaja advokaat Heidi Rajamäe
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2008 otsus osas, milles kohus hagi rahuldas ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.08.11.2007 esitas AS Morrison Invest kohtusse hagi Herki Zuppingu vastu teeninduslepingu mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse 18 934,05 krooni ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Margus Valdes ja kostja 19.03.2002 kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt Margus Valdes võõrandas kostjale kinnistu asukohaga Xxxxxx xxx xx, Viimsi vallas. Lepingus osalesid samuti kostja abikaasa Pille Zupping ja hageja, kelle kasuks seati tähtajatu isiklik kasutusõigus. Lepingu punkti 3.2.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et ostja kohustub sõlmima kommunikatsioonide hoolduslepingu hagejaga elektrivõrkude, drenaaživõrkude, vee- ja kanalisatsioonivõrkude, tänavavalgustuste, siseteede ning haljasalade hoolduseks, lumekoristuseks, prügiveoks ja valveks.
3.01.02.2002 sõlmisid hageja ja kostja teeninduslepingu, mille punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teede, elektrisüsteemide, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldise korrashoiu ja turvamise eest 506,50 kr kuus. Lepingu punkti 5 kohaselt maksetähtaegade rikkumise korral kohustus kostja maksma viivist 0,2% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
4.19.01.2006 esitati kostja esindaja poolt hagejale pretensioon, milles märgiti, et hageja ei ole kohaselt täitnud lepinguga võetud kohustusi. Samuti viidati asjaolule, et hageja ei ole osutanud lepingust tulenevaid teenuseid piisaval määral. Pretensioonis anti hagejale täiendav tähtaeg 10.02.2006 lepinguliste kohustuste täitmisele asumiseks ning kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel lubati leping erakorraliselt üles öelda. Pretensiooni väited olid alusetud, sest hageja oli täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja jätkas lepingu täitmist.
5.10.02.2007 esitas kostja hagejale lepingu erakorraline ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ei ole hageja taganud Xxxxxx asumi üldist heakorda ega siseteede, tänavavalgustuse ja kommunikatsioonitrasside korrashoidu. Kostja käsitles seda olulise lepingurikkumisena. Hageja erakorralist ülesütlemise avaldust ei tunnistanud, leides, et see on alusetu ja põhjendamata ning ei vasta lepingu tingimustele ega seadusele (VÕS § 116). Hageja jätkas teenuste osutamist ja esitas arveid nii märtsis kui ka aprillis. 19.04.2006 esitati hagejale kostja esindaja poolt teade, et arved on tühised, kuna poolte vahel olev leping on lõppenud alates 10.02.2006. Hageja vastas 08.05.2006 nimetatud teatele, et kostja poolt esitatud pretensioonid on üldsõnalised, esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ei täida lepingut nõuetekohaselt. Hageja palus, et kostja esitaks pretensioonid iga puuduse kohta eraldi, et hageja saaks puuduse koheselt kõrvaldada. Kostja ei ole kordagi nõutaval määral selgitanud, millised konkreetselt olid hagejapoolsed lepingurikkumised, mis võiksid põhjendada teeninduslepingu ülesütlemist. Kestvuslepingu ülesütlemiseks peavad olema täidetud ka materiaalsed eeldused, so asjas peab esinema ühe poole oluline lepingurikkumine.
6.Teeninduslepinguga ei võtnud hageja endale kohustust täita neid kohustusi, mis lasuvad õigusaktidest tulenevalt kinnistu omanikel. Viimsi Vallavolikogu 09.12.2003 määrusega nr. 36 kinnitatud „Viimsi valla heakorra eeskiri" p 5 sätestab ehitise või kinnistu omaniku kohustuse teostada heakorratööd puhastusalal. Eeskirja p 4.4 kohaselt 2(8)
on puhastusalaks kinnistu või ehitisega piirnev ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist sõiduteeni. Eeskirja p-d 10 ja 11 sätestavad samuti kinnistu omaniku kohustuse teha heakorratöid kinnistuga külgneval või piirneval puhastusalal (teha vajadusel umbrohutõrjet, niita agrotehniliselt õigeaegselt muru ja rohtu ja kõrvaldada ehitisega piirnevalt kõnniteelt jää ja lume).
7.Tõendatud ei ole väited, nagu oleks talvise teehoolduse teenust osutanud Xxxxxx asumis AS SMR Teed ja drenaaži- ja kommunikatsioonitrasside hoolduse osas AS Viimsi Vesi. Hageja on tellinud teede, haljasalade, kommunikatsioonitrasside hoolduse ning rikete kõrvaldamise teenust AS-ilt Lavateir (Toruabi) ning Balti Halduse OÜ-lt, kes on vastavat teenust ka reaalselt osutanud. Hooldustöid Xxxxxx asumis on teostanud hageja tellimusel ka teised isikud. Samuti on teostanud libedatõrjet vastavalt vajadusele hageja oma vahenditega.
8.30.01.2006 kostja tehtud ülesütlemisavaldus, mis väidetavalt jõustus 10.02.2006, ei ole ka formaalselt kooskõlas teeninduslepinguga. Teeninduslepingu p 11 sätestab selgesõnaliselt, et lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb teisele poolele ette teatada kaks kuud. Seega on ülesütlemisavaldus esitatud teeninduslepingu tingimusi rikkudes ning isegi kui käsitleda kostja ülesütlemisavaldust sisuliselt põhjendatuna, ei olnud teeninduslepingu ülesütlemise ajaks möödunud poolte vahel eelnevalt kokkulepitud etteteatamistähtaeg. Teeninduslepingu tingimusi rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus ei saa olla aga siduv ja kehtiv.
9.Kostja ei ole täitnud oma kohustust tasuda arvete eest alates 01.06.2006 ning 31.10.2007 seisuga võlgneb kostja hagejale 18 934,03 krooni, millise palus kostjalt välja mõista ja samuti viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud. Arusaamatu on hageja nõude kujunemine. Arvutuste kohaselt peaks võlgnevuse suuruseks olema 8610,50 krooni.
11.Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ei puhastanud tänavaid tolmust ega prahist, ei teinud asumi teedel libedustõrjet ega korraldanud lumekoristust, ei hooldanud kommunikatsioonitrasse ega haljastanud asumisiseste teede ümbrust ega hooldanud neid. Samuti ei taganud hageja tänavavalgustuse korrashoidu, sest alates 14.01.2006 töötas tänavavalgustus vaid osaliselt, hageja ei kõrvaldanud rikkeid ca kuu aja jooksul. Hageja väited oma kohustuse kohase täitmise osas on väärad ning tõendamata, sest asumi teede ümbrus on tänaseni haljastamata, hageja ei ole hooldanud drenaaži- ega kommunikatsioonitrasse, vaid avariid on likvideerinud AS Viimsi Vesi. Teede talihooldust on teostanud Viimsi valla tellimisel SMR Teed jne. Nimetatust nähtub üheselt, et hageja on oma lepingust tulenevaid kohustusi süstemaatiliselt ja oluliselt rikkunud.
12.Vaatamata 30.01.2006 esitatud pretensioonile, milles viidati lepingu mittekohasele täitmisele, ei täitnud hageja siiski oma lepingulisi kohustusi ning leping hagejaga öeldi üles 10.02.2006. Eeltoodu alusel ei ole kostjal kohustust tasuda arveid hageja nõutud perioodi eest. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
13.27.11.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas AS-i Morrison Invest hagi osaliselt ja mõistis Herki Zuppingult välja võlgnevuse 8610,50 krooni ja viivise 4740,84 krooni AS-i Morrison Investi kasuks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
3(8)
14.Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et pärast 19.03.2002 kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimist sõlmisid hageja ja kostja nimetatud lepingu p 3.2.1 täitmiseks 01.08.2002 teeninduslepingu.
15.Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist kestvuslepinguga. VÕS § 195 lg 3 järgi võib üldjuhul sellise lepingu kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda. Kostja ütles lepingu üles erakorraliselt märkides ülesütlemisavalduses, et hageja ei ole taganud Xxxxxx asumi üldist heakorda ega siseteede, tänavavalgustuse ja kommunikatsioonide korrashoidu ja kostja käsitleb seda olulise lepingurikkumisena. Kostja määras 30.01.2006 esitatud pretensioonis hagejale kohustuste täitmise tähtajaks 10.02.2006, seega 10 päeva. Võttes arvesse lepingu iseloomu, ei saa seda pidada mõistlikuks tähtajaks. Tähtaeg pidanuks hagejale tagama mõistliku võimaluse väidetavate täitmata kohustuste täitmiseks.
16.Ülesütlemine on tühine muuhulgas, kui ei ole sellist mõjuvat põhjust, mis õigustaks VÕS § 196 lg 1 järgi lepingut erakorraliselt üles ütlema. Ülesütlemise üldiseks eelduseks on kohustuse rikkumine hageja poolt, mida peab tõendama kostja.
17.VÕS § 196 lg 1 ja § 116 lg 6 sõnastust arvestades tuleb kaaluda poolte huve. Eelkõige pidanuks kostja määrama mõistliku täiendava tähtaja hagejale kohustuste täitmiseks. Arvestada tuleb ka seda, et hageja osutas samasuguseid teenuseid kõigile Xxxxxx asumi elanikele, samasisulised teeninduslepingud olid sõlmitud mitte ainult kostja, vaid kõigi majapidamistega. Sellest tuleneb, et lepingu lõppenuks lugemisel saaks kostja teenust edasi (nt teede hooldus, tänavavalgustus jms) selle eest tasumata.
18.Samuti ei ole kostja usaldusväärselt tõendanud hageja poolt lepingujärgsete kohustuste rikkumist. Tegemist on kostja poolt hagejaga lepingulise suhte lõpetamise tahtega. Kostja ei ole järginud ka poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 11 sätestatud kahekuulist tähtaega.
19.Lähtudes eeltoodust ei ole kostja poolt lepingu ülesütlemine seadusega kooskõlas ja leping kehtib. Sellest tulenevalt ei analüüsinud kohus tunnistajate ütlusi.
20.Hagiavalduses on hageja märkinud, et teeninduslepingu kohaselt võlgneb kostja talle 18 934,03 krooni, so 17 kuu eest. Lepingu p 3.1 järgi on kostjal kohustus maksta 506,50 krooni kuus, kuid arvetel on hageja näidanud 557,65 krooni. Hageja arvestus ei ole õige. Teeninduslepingu järgi võlgneb kostja hagejale 8610,50 krooni ja selles summas kuulub nõue rahuldamisele. Ka väljamõistmisele kuuluv viivis tuleb arvestada nimetatud summalt, mis on 4740,84 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 367 tuleb alates 09.11.2007 viivis välja mõista 0,2% suuruses põhinõudelt 8610,50 krooni kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
21.Herki Zupping esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule või tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi ka selles osas rahuldamata. Kohtukulud jätta kõik hageja kanda.
22.Maakohus on rikkunud TsMS 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendatuse nõuet. Kohus on asunud otsuses seisukohale, et kostja ei ole hagejapoolset lepingurikkumist tõendanud, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud ega esitatud tõendeid vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 analüüsinud. Veelgi enam, pärast nimetatud järeldust kohus mainib, et ei analüüsi tunnistajate ütlusi. Otsuses ei ole võimalik kohtu arutluskäiku järgida, mistõttu on arusaamatu, kas lepingujärgsete kohustuste rikkumine on tõendamata täielikult või osaliselt ning mis põhjusel ei loe kohus usaldusväärseks tõendina esitatud fotomaterjali, tunnistajate ütlusi jne. Samuti on
4(8)
kohtuotsuse põhjendatuse nõude rikkumiseks asjaolu, et kohus ei sisustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid selliselt, et kostja oleks aru saanud, milliste teenuste osutamise eest temalt hageja kasuks raha välja mõisteti ning kas teeninduslepingu p 3 järgi pidi maksma ka teenuse eest, kui seda ei osutatud.
23.Vastavalt TsMS § 438 lg 1 on kohus kohustatud esitatud tõenditele kohtuotsuse põhjendavas osas andma hinnangu ning põhjendama tõendite arvestamata jätmist. Kohus oleks pidanud võtma seisukoha, kas teeninduslepingu järgi oli või ei olnud hagejal kohustust teeäärseid alasid haljastada ja korras hoida. Seoses sellega jättis kohus kohaldamata ka hulga materiaalõigusnorme, mis reguleerivad lepingu poolte tahte väljaselgitamist, lepingu tõlgendamist (VÕS § 29). Seisukoht oleks tulnud võtta selles, kas nimetatud Viimsi valla heakorraeeskiri, kui avalikus ruumis kehtiv haldusakt, kehtis kostja suhtes või mitte. Juhul, kui apellandi suhtes nimetatud eeskiri kehtis, oleks kohus pidanud andma hinnangu sellele, kas heakorraeeskirja sisuks on ka see, et kinnistu omanik ei või tellida heakorratöid kolmandalt isikult. Tähelepanuta on jäänud ka asjaolu, et hageja ei osutanud turvateenust, kuigi selline teenus oli lepingus ette nähtud. Hinnang on andmata ka kostja poolt esitatud tõenditele selle kohta, et hageja on lepinguga vee- ja kanalisatsioonitrassid üle andnud AS-ile Viimsi Vesi.
24.Juhul, kui kohus oleks võtnud seisukoha küsimuses, millised on hageja lepingujärgsed kohustused, oleks kohtul olnud ka võimalik anda õiguslik hinnang hagiavalduse nõuete põhjendatuse suhtes. Kuna tuvastamata on asjaolud, mis olid teeninduslepingu järgi hageja kohustusteks, ei ole kohtul võimalik hinnata ka seda, milline oleks mõistlik tähtaeg kohustuste täitmiseks. Lisaks tuleb tähtaja mõistlikkusel lähtuda mitte lepingu iseloomust vaid lepingurikkumise iseloomust. Otsuses ei ole välja toodud, kas kohus luges ja kui, siis millises ulatuses, hagejat lepingut rikkunuks lepingu ülesütlemisele vahetult eelneval perioodil. Puudub ka arutluskäik, miks ei olnud 10-päevane tähtaeg mõistlik ja kui pikka tähtaega oleks kohus pidanud mõistlikuks. Hinnates, et 10-päevane tähtaeg ei olnud puuduste kõrvaldamiseks mõistlik, kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigusnorme VÕS § 196 lg 2 ja VÕS § 7 lg 1 ja 2.
25.Kohus ei ole seisukohta võtnud kostja argumendile, et lepingu p-s 11 sätestatud kahekuuline etteteatamise aeg on tühine. Kostja leiab, et teenuslepingu näol on tegemist töövõtulepinguga. Isegi kui hinnata, et teenindusleping ei ole „puhtalt“ töövõtuleping, tuleb kohaldada töövõtulepingu kohta sätestatut tulenevalt TsÜS §-st 4. Kahekuulist etteteatamistähtaega sätestav lepingutingimus on tühine VÕS § 657 lg 1 alusel, mille kohaselt tarbijatöövõtu puhul on tellija kahjuks käesolevas peatükis (VÕS
36.peatükk Töövõtuleping) ja üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Teeninduslepingu p-s 11 ettenähtud tingimus on tühine ka VÕS § 42 lg 3 p 31 alusel, st lepingu lõpetamiseks oli kostjale ette nähtud ebamõistlikult pikk tähtaeg, samuti VÕS § 42 lg 1 alusel kuivõrd kahjustas apellandi huve ebamõistlikult.
26.Juhul, kui kohus leiab, et lepingu punktis 11 teises lauses toodud tähtaeg on kehtiv lepingutingimus, rikkus kostja seda lepingutingimust. Kostjapoolne lepingutingimuse rikkumine aga ei saa olla aluseks teeninduslepingu ülesütlemise kehtetusele, kuivõrd teeninduslepingu punkti 11 teises lauses ettenähtud tähtaeg ei olnud ette nähtud hagejapoolse lepingurikkumise kõrvaldamiseks, vaid lihtsalt ülesütlemisest etteteatamiseks. Kostjapoolne teeninduslepingu punkti 11 teises lauses nimetatud tähtaja oletatav rikkumine on seega lepingu rikkumine, mille esinemisel oli hagejal õigus kasutada seaduses või lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid (näiteks kahjuhüvitise nõudmine). Üheski õigusaktis (ega pooltevahelises lepingus) ei ole õiguskaitsevahendina ette nähtud vahendit, millega lepingupool võiks tühistada või
5(8)
lugeda kehtetuks teise lepingupoole ühepoolse tehingu. Nimetatud argumentidel on kostjapoolne 10.02.2006. a ülesütlemisavaldus kehtiv.
27.Kohus on otsuses leidnud, et VÕS § 196 lg 1 järgi lepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on kohustuste rikkumine hageja poolt. Riigikohus on oma lahendis 3-2-182-06 leidnud, et põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Käesoleval juhul on kohtuasjas ka tõendamist leidnud, et hageja rikkus oma lepingujärgseid kohustusi tahtlikult, nimelt keeldus ta lepingujärgset kohustust täitmast ilma igasuguse põhjenduseta. Asjaolu, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kui kohus aga leiab, et hageja ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, tuleb lugeda tõendatuks, et esines § 196 lg 2 ning VÕS § 116 lg 2 punktides 2 ja 4 ettenähtud alused, et hageja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohustuse rikkumine andis kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.
28.Kostja nõustub kohtuga selles, et VÕS § 196 lg 1 (mitte aga § 116 lg 6) sõnastust arvestades tuleb kaaluda poolte huve. Kaevatava kohtuotsuse põhjenduses on aga kohus kaalunud pelgalt hageja huve. Veelgi enam, kohus on asunud seisukohale, et lepingut ei saagi üles öelda kuivõrd sellisel juhul saaks kostja teenuseid teenuste eest tasumata. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt ei saa eksisteerida lepingut, millest pool ei saa rikkumise korral taganeda või seda üles öelda. VÕS § 101 lg 2 kehtestab üldise võlausaldaja vabaduse valida õiguskaitsevahendeid. Lisaks eelnevale, kui oleks võimalik välistada poolte huvide kaalumise teel lepingu ülesütlemise õigus, osutuks VÕS § 116 lg-s 6 sätestatu mõttetuks. Seega ei saa seadusandja tahteks olla luua olukord mil poolte huvide kaalumisel jõutakse mistahes kestvuslepngu puhul järelduseni, et üks lepingupool seda üles öelda ei saa. Vastustaja seisukoht
29.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus vaatab TsMS § 651 alusel maakohtu otsuse läbi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on osas, millega hagi rahuldati. Osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ei ole kaebust esitatud ja selles osas on maakohtu otsus TsMs § 456 lg 4 alusel jõustunud.
31.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel kaevatud osas tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
32.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
6(8)
33.Käesolevas asjas on kostja lepingu erakorraliselt üles öelnud VÕS § 196 lg 1 alusel põhjusel, et hageja on olulisel määral ja süstemaatiliselt jätnud täitmata omapoolsed teeninduslepingu järgsed kohustused, mida on kirjeldatud 30.01.2006 Xxxxxx elurajooni elanike poolt hagejale esitatud pretensioonis. Pretensioonile on alla kirjutanud neljateistkümne kinnistu omanikud ja selles tuuakse hagejapoolse lepingu rikkumisena esile järgmised asjaolud: puudub teedeäärne haljastus ja selle hooldus, ajavahemikul 2000 kuni pretensiooni esitamiseni ei ole tänavaid puhastatud tolmust ega prahist, hinnakirjas sisaldub turvateenus, mida hageja pole osutanud, hageja ei ole hooldanud kommunikatsioonitrasse, 2006 jaanuaris pole kordagi toimunud libeduse tõrjet ja alates 14.01.2006 ei tööta tänavavalgustus loetletud kuue maja juures.
34.Kohus pidas lepingu ülesütlemist ebaseaduslikuks ja mittekehtivaks kahel põhjusel: 1) 10-päeva täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks on ebamõistlik 2) kostja pole tõendanud hageja poolt lepingujärgsete kohustuste rikkumist. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kohtu põhjendav osa ei sisalda põhjendusi ja kohtu arutluskäiku ei ole võimalik seetõttu jälgida.
35.Leping on üles öeldud hageja poolt erinevate kohustuste täitmata jätmise tõttu, kusjuures erinevate kohustuste puhul on vaidluse all erinevad küsimused. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole asumi teedeäärseid alasid haljastanud ega niitnud, samuti selles, et hageja ei ole osutanud kostjale turvateenust. Hageja arvates ei pidanudki ta selliseid teenuseid osutama. Seega oleks kohus pidanud võtma seisukoha, kas teeninduslepingu järgi oli hagejal kohustus teeäärseid alasid haljastada ja korras hoida ning turvateenust osutada ning alles seejärel saanuks otsustada, kas hageja on selles osas lepingulisi kohustusi rikkunud või mitte. Selleks peab kohus selgitama välja poolte tahte lepingu sõlmimisel ja lepingut tõlgendama vastavalt VÕS §-le 29.
36.Ülejäänud pretensioonis loetletud teenuste osutamise kohustusele hageja vastu ei vaidle, kuid leidis, et on neid nõuetekohaselt täitnud. Kohus märgib otsuses, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud hagejapoolsete kohustuste rikkumist, seejuures ühtegi esitatud tõendit analüüsimata ja hinnangut andmata. Veelgi enam, kohus märgib, et kuna ülesütlemine ei ole seadusega kooskõlas, ei analüüsi ta tunnistajate ütlusi.
37.Kohus ei ole andnud hinnangut, milline tähendus käesolevas asjas on pretensioonis antud 10-päevasel täiendaval tähtajal erinevate kohustuste rikkumise osas olukorras, kus hageja ühtegi rikkumist ei tunnista ja neid kõrvaldada ei kavatse. VÕS § 196 lg 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud juhtudel. Kohus ei selgitanud välja, millised olid hageja lepingulised kohustused, kas ja mis põhjusel ta neid rikkus ning kas kostjal oli põhjust eeldada, et hageja neid üldse kostja soovitud mahus täitma asub. Kohus ei andnud seetõttu ka hinnangut, kas tegemist on olulise lepingurikkumisega, kus täiendava tähtaja andmine ei ole vajalik. Samuti kohus ei põhjendanud, miks ta 10-päevast tähtaega peab ebamõistlikuks näiteks rikkumise puhul, et libedatõrje on tegemata või tänavavalgustuslambid ei põle.
38.Maakohus möönab otsuses, et kostja ei ole järginud lepingu p-s 11 sätestatud kahekuulist tähtaega lepingu ülesütlemiseks, kuid ei ole sellele hinnangut andnud ega mingit järeldust teinud. Kohus ei ole analüüsinud ega ümber lükanud kostja väidet, et kahekuulist etteteatamistähtaega sätestav lepingutingimus on tühine VÕS § 657 lg 1 alusel. Samuti ei ole kohus hinnanud vastava lepingupunkti kehtivust tüüptingimuste regulatsioonist tulenevalt.
39.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pooltevahelise lepingu kehtivuse üle otsustamisel omab tähtsust asjaolu, et hageja osutas samasuguseid teenuseid kõigile
7(8)
Xxxxxx asumi elanikele, mistõttu lepingu lõppenuks lugemisel saaks kostja teenust edasi selle eest tasumata. Võlaõiguses kehtiv üldine lepinguvabaduse põhimõte hõlmab endast ka poole õigust leping vastava aluse olemasolul üles öelda. Teenuse tarbimine ilma lepinguta ei välista tasu nõudmist lepinguvälise võlakohustuse, näiteks alusetu rikastumise, alusel.
40.Kohus peab tuvastama hagi aluseks olevad asjaolud ja andma neile õigusliku hinnangu, kusjuures kohus peab võtma seisukoha kõigi hagi alusesse kuuluvate asjaolude suhtes. Kohus ei ole kindlaks määranud tuvastatud asjaolusid, eelkõige on tervikuna hindamata teeninduslepingu sisu, sealhulgas teenuste sisu, mida hageja pidi kostjale osutama. Kuivõrd kohtuotsuse põhjendavas osas ei ole märgitud, millised asjaolud on tuvastatud, ei saanud kohus seaduslikult hinnata ka seda, kas kohustuse rikkumine esines, kas kohustuse rikkumine oli oluline ja kas esines alus lepingu ülesütlemiseks.
41.Menetluskulud jaotatakse asja uuel sisulisel läbivaatamisel.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.