Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtukulude jaotus

Poolte poolt taotlusi kohtukulude väljamõistmiseks ei ole esitatud.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

2 (11)

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused. Kostjad A.T. ja L.T. olid OÜ Xxx xxxx juhatuse liikmed 03.04.1997.a. kuni 03.05.2002.a. Hagejale üle andmata materjalide maksumuse hüvitamise nõue. 12.04.2001.a. on osaühing ostnud väetist hinnaga 18 474, 56 krooni (arve nr. 210825). Kuivõrd nimetatud arvelt on osaühingule käibemaks tagastatud, siis on nimetatud hinnad võetud arvesse ilma käibemaksuta. Aprillis 2001 on enamusosanike K.M. ja J.M. poolt tehtud otsustus lõpetada ettevõttes teraviljakasvatus ja valmistuda ettevõtte likvideerimiseks. See otsus on juhatusele teatavaks tehtud. Selle ostu sooritas osaühing olukorras, kus osaühingu majandustegevus oli lõppenud. Asjaolu, et majandustegevus lõpetatakse oli osaühingu juhatusele teda. Selle asjaolu on kostja omaks võtnud oma seletuses tl. 121. Samuti on see asjaolu tuvastatud kriminaalasjas nr. 1-08-10213 (kohtuotsus lisatud). AS § 187 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise eest osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sama seaduse 2001 aastal kehtinud TSÜS § 46 lg 1, TSÜS § 108 lg 1 kohaselt oli juhatuse liikmel kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Viimati nimetatust tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Samuti tuleneb sellest juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske ega teha põhjendamatuid kulutusi. Kui juhatuse liige ei tegutse piisava hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks ja see toob kaasa vastutuse AS § 187 lg 1 järgi. Kulutused materjalide ostule ei olnud lõppenud majandustegevuse tingimustes mõistlikud ega otstarbekad ning tõid osaühingule kaasa põhjendamatuid kulutusi. Kostjad ei ole midagi teinud ka selle heaks, et kohaselt peale põhjendamatu ostu sooritamist oleks püüdnud seda realiseerida (kas tagasi müüa või realiseerida teistele põllumajandusega tegutsevatele isikutele). Selle tegemata jätmise võib lugeda hoolsuskohustuse rikkumiseks juhatuse liikme poolt. Väetise osas on oluline asjaolu, et likvideerimismenetluse alustamisel oli väetis juba realiseerimiseks kõlbmatu niiskumise tõttu. Kostja on väitnud, et eelnev likvideerija laskis sellel niiskuda. Kahju on tõendatud väetise ostuarvetega. Riigikohus on oma 02. juuni 2003 otsuses asunud seiskohale, et juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta pole kahju tekkimises süüdi. Kostjad ei tegutsenud juhatuse liikmetena majanduslikult otstarbekalt rikkudes sellega oma hoolsuskohustust ning põhjustasid sellega aktsiaseltsile kahju 18 474, 56 krooni, mille kostjatelt kui OÜ Xxx xxxx juhatuse liikmetelt välja mõistmist hageja taotleb. Kostjad olid alates 03.04.1997 kuni 03.05.2002 OÜ Xxx xxxx juhatuse liikmed, kelle korralduses ja valduses olid Xxxxx külas Xxxxx vallas asuvad OÜ Xxx xxxx põhivarad (hooned, põllumasinad ja seadmed). Aprillis 2001 otsustasid enamusosanikud K.M. ja J. M. lõpetada ettevõttes teraviljakasvatus ja valmistuda ettevõtte likvideerimiseks. See otsus on juhatusele teatavaks tehtud. Seega oli osaühingu juhatus kohustatud hoidma tema korralduses olnud OÜ Xxx xxxx põhivarasid heaperemehelikult kuni nende realiseerimiseni. Osaühing lõpetas alates 2001 aasta maikuust teraviljakasvatuse, kuid osaühingu põhivarade kasutamist jätkas füüsilise isikuna A.T., kes omastas ja raiskas asjavahemikul 01.05.2001 kuni 03.05.2002 tema valduses olnud põhivarasid kasutades neid oma isiklikus majapidamises. Mingit tasu kostja vara kasutamise eest ei maksnud. Kostja ei ole sõlminud osaühinguga ka mingeid lepinguid vara enda kasutusse saamise kohta. Pärnu Maakohtu 09.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr. 1-08-10213 on kindlaks tehtud, et sellega vähendas A.T. osaühingu põhivarade väärtusi amortiseerumise teel kokku summas 98 342,05 krooni võrra, põhjustades 3 (11)

põhivarade väärtuse vähenemisega OÜ Xxx xxxx kahju kokku summas 98 342,05 krooni. Kahju arvestus on alljärgnev: 1) Xxxxx külas, Xxxxx vallas, Pärnu maakonnas asuva töökoja-garaaži hoone (soetatud 16.02.1998, müüdud 27.12.2001) kasutus 6 kuu vältel, amortiseerides hoonet 1851,48 kr ulatuses; 2) ) Xxxxx külas, Xxxxx vallas, Pärnu maakonnas asuva ait-veski-kuivati hoone (soetatud 17.08.1997., müüdud 27.12.2001) kasutus 6 kuu vältel, amortiseerides hoonet 26132,20 kr ulatuses; 3) Teraviljakombaini Claas Mercator 70 (soetatud 17.08.1998, müüdud 17.12.2002) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 0 krooni ulatuses; 4) Teraviljakombain Sampo 460 (soetatud 14.08.1997, müüdud 30.01.2002) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 0 krooni ulatuses 5) Traktor MTZ 920S (soetatud 12.1997, müüdud 28.08.2002) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 37174,67 krooni ulatuses; 6) Traktor MTZ 525 (soetatud 09.02.1998, müüdud 28.08.2002) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 9233 krooni ulatuses; 7) Veoauto KAMAZ koos järelhaagisega (soetatud 19.08.1997, müüdud 29.07.2002) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 0 krooni ulatuses; 9) Pöördbuldooser (soetatud 02.5.1997, müüdud 29.07.2002) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 224,93 krooni ulatuses; 10) Kaks Overum künniatra (soetatud 18.10.1997 ja 29.03.1998, müüdud 20.12.2003) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 1013,83 ja 1096,20 krooni ulatuses; 11) Kultivaator Potila SK 450 (soetatud 10.02.1998, müüdud 20.12.2003) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 7844,67 krooni ulatuses; 12) Külvik Juko 300 (soetatud 10.02.1998., müüdud 29.07.2002) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 7678,30 krooni ulatuses; 13) Viljaseemne ja väetise transportöör Jussi-Ruuvi (soetatud 10.02.1998, müüdud 20.12.2003) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 443,33 krooni ulatuses; 14) Virtsapütt mahutavusega 10 m3 (soetatud 15.12.1997, müüdud 29.07.2002) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 4009,83 krooni ulatuses; 15) Puhtimismasin (soetatud 05.1999, müüdud 20.12.2003) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 755,30 krooni ulatuses; 16) Traktori topselrattad (soetatud 16.02.1998 ja 29.03.1998, müüdud 20.12.2003) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 738,50 krooni ulatuses; 17) Telfer (soetatud 16.02.1998 ja müüdud 27.11.2001) kasutus 14 kuu vältel amortiseerides masinat 145,83 krooni ulatuses. Kahju tekkimise fakt on kindlaks tehtud Pärnu Maakohtu 09.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr. 1-08-10213. Kostja A.T. suhtes on hageja käesolevas tsiviilasjas oma nõudest loobunud, kuna Pärnu Maakohtu 09.03.2010. otsusega kriminaalasjas nr. 1-08-10213 on see summa temalt juba välja mõistetud. AS § 187 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise eest osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Seega vastutab kostja L.T. ülalesitatud kahju eest A.T. kui teise juhatuse liikmega solidaarselt. TsÜS § 108 lg 1 kohaselt oli juhatuse liikmel kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Viimati nimetatust tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Samuti tuleneb sellest juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske ega teha põhjendamatuid kulutusi. Kui juhatuse liige ei tegutse piisava hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks ja see toob kaasa vastutuse ÄS § 187 lg 1 järgi. Ülatoodud asjaoludel leiab hageja, et kostja L.T. on olulisel määral rikkunud juhatuse liikme

4 (11)

hoolsuskohustust ning on juhatuse liikmena selle kahju 98 342,05 krooni eest hageja ees vastutav solidaarvõlgnikuna, mille kostja L.T. 'lt kui soldaarvõgnikult välja mõistmist hageja taotleb. Materjalide maksumuse hüvitamise nõue. 03.04.2001 osteti diiselkütust 2000 liitrit hinnaga 13 220.60 krooni (arve nr. 1721, hind on võetud arvesse ilma käibemaksuta). Nimetatud ostud sooritati olukorras, kus osaühingu majandustegevus oli lõppenud. Kostjad on esitanud diiselkütuse osas vastuväite, et see jäi suures osas kuivati mahutisse ja sõidukite paakidesse ning likvideerimismenetluse käigus realiseeriti need koos kütusega. Hageja arvates on see väide ebatõenäoline ja tõendamata. Isegi kui kostja oleks selliselt toiminud, ei saa lugeda seda majanduslikult otstarbekas tegutsemiseks. Need asjaolud on tõendatud kriminaalasjas nr. 1-08-10213 tehtud otsusega. Muus osas ühtib selle nõude põhjendus hagiavalduse esimese nõude all antud põhjendusega. Hageja osundab sellele ning siinjuures seda kordama ei hakka. Kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ning põhjustas sellega hagejale kahju. Kahju on tõendatud diiselkütuse ostuarvetega ning kriminaalasjas nr. 1-08-10213 tehtud otsusega. ÄS § 187 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise eest osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Seega vastutab kostja L.T. ülalesitatud kahju eest A.T. kui teise juhatuse liikmega solidaarselt. Ülatoodud asjaoludel leiab hageja, et kostja L.T. on olulisel määral rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning on selle kahju summas 13 220.60 krooni eest hageja ees vastutav solidaarvõlgnikuna, mille kostja L.T. kui solidaarvõgnikult välja mõistmist hageja taotleb. Hagiavalduses hageja palub:

5 (11)

määruse /Lisa 2/, milles uurija asus seisukohale, et L.T. suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Nimetatud määruse kaebas hageja seaduslik esindaja edasi ning Ringkonnakohtu määruse alusel jätkati menetlust ka L.T. suhtes. Hageja on 06.06.2007.a. esitanud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonnale kannatanuna tsiviilhagi /Lisa 3/ seoses kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, taotledes mõlemalt kostjalt kui solidaarvõlgnikelt kahju hüvitamist seoses sellega, et nad OÜ Xxx xxxx juhatuse liikmetena tekitasid osaühingule kahju. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna politseivaneminspektor I. Prengel on

6 (11)

osanikele tekitatud kahju eest solidaarselt. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-45-03 märgib, et juhatuse liikme kohustused on loetletud seaduse erinevates sätetes. Kui osaühingu juhatuse liikme kohta ei ole seaduses otsesõnu nimetatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2 aktsiaseltsi juhatuse kohta, tuleneb kolleegiumi arvates osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 187 lg 1 järgi. TsK § 188 lg 1 kohaselt solidaarse kohustuse korral on kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses või osaliselt, lg 5 kohaselt solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Võlasuhtest tuleneva kahju hüvitamise kohustust täpsustab TsK § 222 ja § 227 (Süü kui vastutuse tingimus kohustise rikkumise eest.). Hageja peab tõendama, et juhatuse liige (kostja) on rikkunud oma ametikohustusi ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Seega asjas, tulenevalt sellest, et juhatuse liige vastutab juriidilise isiku ees, tuleb anda vastus küsimusele, kas kostja juhatuse liikmena on toime pannud hageja poolt väidetava ametikohustuse rikkumise osaühingu ees. Kostjad A.T. ja L.T. olid OÜ Xxx xxxx juhatuse liikmed 03.04.1997.a. kuni 03.05.2002.a. Juhatuse liikmeteks olid samuti J.A.M. ja K.M.M. äriregistri andmete järgi alates 03.04.1997.a. kuni 03.05.2002.a. 03.05.2002.a. kuni 26.03.2004.a. oli likvideerijaks Vahur Krinal ning alates 26.03.2004.a. on likvideerijaks Annika Murulaid. Osanikud on A.T. (4000.- krooni ), J.A.M. (18000.- krooni) ja K.M.M. (18000.- krooni). Hagiavalduse kohaselt kostjad on väidetavalt rikkunud osaühingu suhtes osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest seadustes sätestatud normidest tulenevat ametikohustust käituda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ehk on rikkunud nn. hoolsuskohustust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 03.04.2001.a., AS Eksar Transoil arve-saateleht 1721, on A.T. juhatuse liikmena äriühingu nimel ostnud 2000 liitrit diiselkütust maksumusega 13220.- krooni (ilmakäibemaksuta) (tl 115, 1 kd). Diiselkütus oli AS Eksar Transoil poolt üle antud 03.04.2001.a A. T tasus ostetud kütuse eest 06.04.2001 a. OÜ Xxx xxxx arvelduskontolt nr. 221010075192 ülekande tegemise teel AS Eksar Transoil arvelduskontole nr. 1120243649. Viimatimärgitu on dokumentaalselt tuvastatud ka Pärnu Maakohtu 09.03.2010.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-08-10213. Samuti puudub vaidlus selles, et A. T. poolt on OÜ Xxx xxxx likvideerijale üle antud 700 l diiselkütust ja et 1300 liitri diiselkütuse maksumus on 10139.75 € s.o. 648.05 €. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 12.04.2001.a., Kemira Agro Eesti AS arve nr 210825, on A.T. juhatuse liikmena äriühingu nimel ostnud väetist maksumusega 18474.56 krooni s.o. 1180.74 € (ilma käibemaksuta) (kd 1, tl 117, arve). A. T. on väetise vastu võtnud, mille kohta on viimase allkiri 11.04.2001.a. saatelehel ( tl 118, 1. kd). Samuti puudub vaidlus selles, et A. T.on väetise eest OÜ Xxx xxxx nimel tasunud. Hageja on seisukohal, et kostjate kui juhatuse liikmete poolne rikkumine seisneb selles, et 12.04.2001. on osaühing ostnud väetist hinnaga 18 474, 56 krooni olukorras, kus osaühingu majandustegevus oli lõppenud, sest aprillist 2001 on olemas enamusosanike K.M. ja J. M. otsus, milline on juhatusele teatavaks tehtud, lõpetada ettevõttes teraviljakasvatus ja valmistuda ettevõtte likvideerimiseks. Kostjad ei ole midagi teinud ka selle heaks, et kohaselt

7 (11)

peale põhjendamatu ostu sooritamist oleks püüdnud seda realiseerida (kas tagasi müüa või realiseerida teistele põllumajandusega tegutsevatele isikutele). Selle tegemata jätmise võib lugeda hoolsuskohustuse rikkumiseks juhatuse liikme poolt. Likvideerimismenetluse alustamisel oli väetis juba realiseerimiseks kõlbmatu niiskumise tõttu. Kostjad ei tegutsenud juhatuse liikmetena majanduslikult otstarbekalt rikkudes sellega oma hoolsuskohustust ning põhjustasid sellega aktsiaseltsile kahju 18 474, 56 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja L.T. kui juhatuse liikme poolne rikkumine seisneb selles, et 03.04.2001 osteti diiselkütust 2000 liitrit hinnaga 13 220.60 krooni (vaata arve järgi tl 115, 1. kd 13220.- krooni) olukorras, kus osaühingu majandustegevus oli lõppenud. Kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ning põhjustas sellega hagejale kahju. ÄS § 187 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise eest osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Seega vastutab kostja L.T. ülalesitatud kahju eest A.T. kui teise juhatuse liikmega solidaarselt. L.T. on olulisel määral rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja vastutav solidaarvõlgnikuna. Hageja vähendas nõuet seoses 700 liitri diiselkütuse üleandmisega likvideerijale 10 139,75 kroonini. Hageja on seisukohal, et kostja L.T. kui juhatuse liikme poolne rikkumine seisneb selles, et kuivõrd AS § 187 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise eest osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt, siis seetõttu vastutab kostja L.T. teise juhatuse liikmega A.T.ga kahju eest solidaarselt. Kostjad olid alates 03.04.1997 kuni 03.05.2002 OÜ Xxx xxxx juhatuse liikmed, kelle korralduses ja valduses olid Xxxxx külas Xxxxx vallas asuvad OÜ Xxx xxxx põhivarad (hooned, põllumasinad ja seadmed). Aprillis 2001 otsustasid enamusosanikud K.M. ja J.M. lõpetada ettevõttes teraviljakasvatus ja valmistuda ettevõtte likvideerimiseks. See otsus on juhatusele teatavaks tehtud. Seega oli osaühingu juhatus kohustatud hoidma tema korralduses olnud OÜ Xxx xxxx põhivarasid heaperemehelikult kuni nende realiseerimiseni. Osaühing lõpetas alates 2001 aasta maikuust teraviljakasvatuse, kuid osaühingu põhivarade kasutamist jätkas füüsilise isikuna A.T., omastas ja raiskas asjavahemikul 01.05.2001 kuni 03.05.2002 tema valduses olnud põhivarasid kasutades neid oma isiklikus majapidamises. A.T. vähendas osaühingu põhivarade väärtusi amortiseerumise teel kokku 98 342,05 krooni võrra, põhjustades põhivarade väärtuse vähenemisega OÜ Xxx xxxx kahju kokku summas 98 342,05 krooni. Kostja L.T. on olulisel määral rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning on juhatuse liikmena kahju 98 342,05 krooni eest hageja ees vastutav solidaarvõlgnikuna. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et L T. ettevõtte majandustegevuses faktiliselt ei osalenud ja et puuduvad tõendid 2001. aasta aprillis enamusosanike poolt L.T.le ettevõtte majandustegevuse lõpetamise otsustuse teatavaks tegemise kohta. L.T. suhtes on viimase esindaja selgitanud, et sel ajal kui OÜ Xxx xxxx registreeriti, pidid juhatuse liikmed vastavalt seadusele olema vähemalt 50 % Eesti kodanikud ja kuna mõlemad Soome Vabariigi kodanikud olid juhatuse liikmed, siis selle nõude täitmiseks palutigi, et L.T. oleks juhatuse liige. L.T. seletuse järgi juhatuse liikmena ei ole ta teinud midagi ja omavahel A.T.ga ta firma asjadest ei rääkinud. A.T. on kohtus seletanud, et majandustegevuse lõpetamisest sai ta teada 2001.a. mais ja et kriminaalotsuses on teadasaamise varasemast ajast lihtsalt omaks võetud, tegelikult see nii ei olnud. Kohus jätab A.T. sellise seletuse tähelepanuta, sest kriminaalasja arutamisel kohtus on ta kinnitanud oma sellekohast tahet ja asjaolude õigsust. Sellest tulenevalt asjaolu, et A.T.le oli enamusosanike poolt 2001.a. aprillis teatavaks tehtud lõpetada ettevõttes teraviljakasvatus ning valmistuda ettevõtte likvideerimiseks, loeb kohus tuvastatuks Pärnu Maakohtu 09.03.2010.a. kohtuotsusega. Asjas puudub vaidlus selles, et ettevõte lõpetas teraviljakasvatuse (majandustegevuse) 2001.a. maikuust. Pärnu Maakohtu 09.03.2010.a. kohtuotsusega (1-08-10213) kokkuleppemenetluses on süüdi tunnistatud A.T. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja kohus on A.T.lt välja mõistnud VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1, 1043, TsÜS § 157 alusel 108481.80 krooni s.o. 98342.05 krooni

8 (11)

seoses kahjuga, mille A.T. tekitas osaühingule selle põhivarade omastamisega ning 10139.75 krooni seoses osaühingu arvel olnud 1300 liitri diiselkütuse omastamisega, OÜ Xxx xxxx (likvideerimisel, reg. kood xxxxxxxx) kasuks. Süüdistuse järgi A.T. oli alates 03.04.1997.a. kuni 02.05.2002.a. OÜ Xxx xxxx üheks juhatuse liikmeks ja ettevõtte reaalse majandustegevuse korraldajaks. A.T., isikuna, kes alates 03.04.1997 a. kuni 03.05.2002 a. oli OÜ Xxx xxxx juhatuse liige ja ettevõtte reaalse majandustegevuse korraldaja, kelle korralduses ja valduses Xxxxx külas Xxxxx vallas Pärnu maakonnas asusid OÜ Xxx xxxx põhivarad (hooned, põllumajandusmasinad ja seadmed), oli seoses OÜ Xxx xxxx enamusosanike ja juhatuse liikmete K.M. ja J.M. poolt aprillis 2001 a. vastuvõetud ja A.T.le teatavaks tehtud otsusega – lõpetada ettevõttes teraviljakasvatus ning valmistuda ettevõtte likvideerimiseks, kohustatud hoidma tema korralduses ja valduses olnud OÜ Xxx xxxx põhivarasid heaperemehelikult kuni varade realiseerimiseni, lõpetas alates 2001 a. maist OÜ-s Xxx xxxx teraviljakasvatuse, kuid jätkas teraviljakasvatust füüsilise isikuna, omastas ja raiskas ajavahemikul 01.05.2001 a. kuni 03.05.2002 a. OÜ Xxx xxxx juhatuse liikmena tema korralduses ja valduses olnud OÜ Xxx xxxx põhivarasid ning ajavahemikul 03.05.2002 a. kuni 01.07.2002 a. tema valdusesse usaldatud OÜ Xxx xxxx (likvideerimisel) põhivarasid, kasutades neid oma isiklikus majandustegevuses. Oma taolise tegevusega vähendas A.T. loetletud OÜ Xxx xxxx põhivarade väärtusi amortiseerimise teel kokku 98342.05 krooni võrra, põhjustades põhivarade väärtuse vähendamisega OÜ-le Xxx xxxx 98342.05 krooni suuruse varalise kahju. A.T. olles alates 03.04.1997 a. kuni 02.05.2002 a. OÜ Xxx xxxx ühe juhatuse liikmena ja ettevõtte reaalse majandustegevuse korraldajana isikuks, kelle valduses oli OÜ Xxx xxxx sularahakassa ning kellel oli OÜ Xxx xxxx Hansapanga arvelduskonto nr. 221010075192 kasutamise õigus, ostis OÜ Xxx xxxx nimel 03.04.2001 a. AS-st Eksar Transoil saatelehe – arve nr. 1721 alusel 2000 liitrit diiselkütust kogumaksumusega 15599.60 krooni, mille toimetas OÜ Xxx xxxx asukohta aadressile Xxxxx küla 10, Xxxxx vald, Pärnu maakond. A.T. tasus ostetud kütuse eest 06.04.2001 a. OÜ Xxx xxxx arvelduskontolt nr. 221010075192 ülekande tegemise teel AS Eksar Transoil arvelduskontole nr. 1120243649. Kuna alates 2001 a. aprillist puudus OÜ-l Xxx xxxx reaalne majandustegevus seoses osaühingu likvideerimise kaalumisega, siis ei saanud A.T. ostetud diiselkütust OÜ Xxx xxxx majandustegevuses kasutada. 03.05.2002 a. alustati osanike üldkoosoleku otsusega ametlikult OÜ Xxx xxxx likvideerimist ning likvideerimisel OÜ Xxx xxxx varad usaldati kuni realiseerimiseni A.T. valdusesse. 17.06.2003 a. kontrollis OÜ Xxx xxxx (likvideerimisel) likvideerija Vahur Krinal Xxxxx külas Xxxxx vallas Pärnu maakonnas asuva garaaži – laohoone A.T.le kuuluvas osas paiknenud kütusemahutit, milles OÜ Xxx xxxx (likvideerimisel) raamatupidamise andmetel pidi asuma diiselkütuse jääk 2000 liitri ulatuses, kuid likvideerija tuvastas kütusemahutis oleva jäägina vaid 700 liitrit diiselkütust, mille A.T. likvideerijatele üle andis. Seega A.T. ajavahemikul 03.04.2001 a. kuni 02.05.2002 a. OÜ Xxx xxxx juhatuse liikmena, kelle valduses oli OÜ Xxx xxxx diiselkütus ja ajavahemikul 03.05.2002 a. kuni 17.06.2003 a. isikuna, kelle valdusesse oli usaldatud OÜ Xxx xxxx (likvideerimisel) vara, pööras 1300 liitrit diiselkütust enda kasuks, tarvitades kütuse ära ja tekitades omastamisega OÜ-le Xxx xxxx (likvideerimisel) 10139.75 krooni suuruse varalise kahju (tl 8-12, 2. kd). Pärnu Maakohtu 09.03.2010.a. kohtuotsuses esitatud tuvastatud asjaoludest selgub, et peale seda kui 2001 aprillis olid osanikud A.T.le teatavaks teinud lõpetada majandustegevus jäeti vara A.T. valdusse ja tema kohustuseks oli hoida vara heaperemehelikult (kuni vara realiseerimiseni). Sama kohtuotsusega on tõendatud, et OÜ Xxx xxxx diiselkütus 2000 l oli A.T. seaduspärases valduses ning perioodil 03.04.2001.a. kuni 17.06.2003.a. viimane omastas 1300 l diiselkütust selle äratarvitamisega. Tegemist on A.T. poolt vara omastamisega kuriteona. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta antud asjas A.T. poolt väidetu, et osa diiselkütust jäi likvideerimismenetluses realiseeritud vara mahutitesse. L.T. antud kuritegu koos A.T.ga ei ole toime pannud, mistõttu A.T.le süüks pandud asjaoludel

9 (11)

hagejale kahju tekitamist ainuüksi põhjusel, et A.T. ja L.T. olid juhatuse liikmed, L.T.le omistada ei ole võimalik. Kohtule arusaadavalt, rääkides juhatuse liikmete vahel ülesannete jagamisest, siis see oli nii, et ettevõtte reaalse majandustegevuse korraldajaks rahaliste vahendite käsutamise õigusega oli A.T. ja seetõttu majandustegevuse lõpetamise teatavaks tegemisel jäetigi vara A.T. valdusse. L.T. diiselkütust OÜ Xxx xxxx nimel ei ole ostnud ja asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et ta oleks olnud A.T. poolt diiselkütuse ostmisest teadlik. Diiselkütuse osas probleem puudunuks, kui diiselkütus 2000 l olnuks olemas. Seda kinnitab asjaolu, et A.T. poolt üleantud diiselkütuse osas (700 l) on nõuet vähendatud. Diiselkütuse 1300 l on A.T. omastanud. Seega kuriteo läbi kahju tekitajaks on A.T.. Samuti L.T. ei ole väetist OÜ Xxx xxxx nimel ostnud ja asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et ta oleks olnud A.T. poolt väetise ostmisest teadlik või et väetise ostmine otsustati koos. Seetõttu ei saa rääkida L.T. kui juhatuse liikme poolt väetise ostmisest ja majanduslikult ebaotstarbekast käitumisest olukorras, kus osaühingu majandustegevus oli lõppenud. Arvestades, et A.T. kohustuseks oli vara heaperemehelikult hoida, ettevõte valmistada ette likvideerimise läbiviimiseks ja L.T. ei olnud väetise ostust ega majandustegevuse lõpetamisest ja A.T. tegevusest teadlik, siis ei ole võimalik käsitleda L.T. kui juhatuse liikme poolse hoolsuskohustuse rikkumisena peale väetise ostmist kohe selle realiseerimisele mitteasumist ja väetise säilitamiseks hoiutingimuste mittetagamist. Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et peale majandustegevuse lõppemist 2001.a. maikuus, A.T., kelle valduses oli põhivara, põhjustas kuriteo läbi OÜ-le Xxx xxxx kahju summas 98 342,05 krooni, ja see on tõendatud Pärnu Maakohtu 09.03.2010.a. kohtuotsuses sellekohaste tuvastatud asjaoludega alates 01.05.2001.a. kuni 01.07.2001.a. L.T. antud kuritegu koos A.T.ga ei ole toime pannud, mistõttu A.T. süüks pandud asjaoludel kahju tekitamist ainuüksi põhjusel, et A.T. ja L.T. olid juhatuse liikmed, L.T.le omistada ei saa. ÄS § 187 lg 1 näeb ette juhatuse liikmete solidaarse vastutuse, kuid juhatuse liikme poolt ametikohustuse rikkumist tuvastamata pole võimalik ainuüksi viitega ÄS § 187 lg 1-le hagi rahuldada. Kohus on seisukohal, et viimatimärgitu L.T. suhtes ja kahju tekitamine seonduvalt põhivarade väärtuse vähenemisega, ei ole tõendamist leidnud. Asjas ei ole leidnud samuti tõendamist leidnud, et L.T. oleks saanud mingit kasu (tulu) põhivarade A.T. poolt kasutamisest. Nendel asjaoludel kohus on seisukohal, et asjas ei ole leidnud tõendamist hageja poolt hagiavalduses märgitu L.T. kui juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumine ja kahju tekitamine ning hagi L.T. vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kriminaalasja menetlus L.T. suhtes on lõpetatud 22.11.2007.a. määrusega kriminaalmenetluse osalise lõpetamise kohta (tl 84-88, 2. kd). 12.04.2002.a. ostis A.T. juhatuse liikmena OÜ Xxx xxxx nimel väetist summas 18474.56 krooni. Asjaolu, et A.T. poolt oli väetise tellimus tehtud enne majandustegevuse lõpetamisest teada saamist ja see, et tal ei olnud võimalik tellimusest taganeda, on tõendamata. Seega arvestades, et A.T.le oli teada majandustegevuse lõpetamine ja alates 2001.a. maikuust A.T. lõpetaski teraviljakasvatuse, siis väetise ost oli ebavajalik ja majanduslik põhjendamatu. Seda saab käsitleda enamusosanike otustuse mittetäitmisena ja on juhatuse liikme ametikohustuse rikkumiseks. A.T. on seletanud, et enne ait-kuivati-töökoja müümist viis ta sealt väetise Xxxxx mõisa vanasse amortiseerunud väetise üldisesse hoidlasse (tl 124p, 1. kd), kus just hageja väetise tuvastamine ei ole enam võimalik. Toimikus lk 15- 19, 1 kd asub 27.11.2001.a. töökoda-garaaž-ladu–ehitise mõttelise osa ostu-müügi leping (alla kirjutatud A.T. OÜ Xxx xxxx esindajana). Vaidlust ei ole selles, et väetis oli muutunud kasutuskõlbmatuks niiskumise tõttu (tl 149, 2. kd). A.T. oli kohustatud hoidma tema korralduses ja valduses olnud OÜ Xxx xxxx vara. A.T. ei ole tõendanud, et ta tegi kõik endast oleneva väetise realiseerimiseks, kuid siiski ei õnnestunud see väetise realiseerimistähtaja jooksul, ja et väetise hoidmiseks olid tagatud nõuetekohased tingimused. Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et A.T. rikkus juhatuse liikme kohustust käituda majanduslikult otstarbekalt ja hoolsuskohustust.

10 (11)

TsK § 222 lg 2 kohaselt kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kuna kahju on tekitanud A.T., siis tema peab ka osaühingule tekitatud kahju hüvitama summas 18474.56 krooni s.o. 1180.74 €. Selles osas kohus rahuldab hagi. 02.10.2012.a. kohtuistungil hageja loobus A.T. suhtes arvest 03.04.2001.a., AS Eksar Transoil arve-saateleht 1721 diiselkütus, tulenevast nõudest summas 3080,25 krooni. Ülejäänud arvega seonduva nõude osas summas 10 139,75 krooni on menetlus lõpetatud Pärnu Maakohtu 25.11.2010.a. määrusega. Kohtukulude nõuded puuduvad. Kostjatel vastuväiteid hagist loobumisele ei ole. Kohus võtab eelpool märgitud osas hagist loobumise vastu, sest see ei ole seadusega vastuolus ega ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas selles osas menetluse. Pärnu Maakohtu 17.06.2003.a. määrusega tehti hagi tagamiseks käsutamise keelumärge Pärnu Maakohtu kinnistusregistris L.T.le kuuluvale xxxxx kinnistule registriosa nr xxxxx Xxxxx vald Xxxxx küla OÜ Xxx xxxx (likvideerimisel) kasuks. Sama määrusega tehti hagi tagamiseks käsutamise keelumärge A.T.le kuuluva garaaži asukoht Xxxxx vald Xxxxx küla, suhtes (tl 36, 1. kd). Kohus TsMS § 445 lg 2 alusel jätab hagis A.T. vastu hagi tagamise abinõue jõusse. Kohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagis L.T. vastu tühistab hagi tagamise seoses hagi rahuldamata jätmisega. Menetluskulude jaotus. TsMS ja TMSRakS § 3 (enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut) alusel tuleb menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtmenetluse seadustikus sätestatut. 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 3 kohaselt tuli pooltel esitada kohtukulude nimekiri ja kulu dokumendid enne kohtuvaidlust ning hiljemalt ei ole õigus kulude hüvitamist nõuda. Pooled eelpool märgitud kohtukulude nõuet ei ole esitanud. Seega poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.