lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-17331/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 17.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-12-17331/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1379
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-17331

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

17.jaanuar 2013, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva K. J. hagi A. K. võla summas 887,79 eurot ja lisanduva viivise nõudes 633,15 eurot Hageja: K. J. – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx: A. K. V. S. OÜ, asukoht xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx E-post: e Kostja: A. K. xxxxxxxxxxx, hagiavalduses elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, rahvastikuregistrisse kantud elukoht puudub, Maksu- ja Tolliameti andemetel elukoht xxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik asukoht teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A. K. . J. kasuks 01.05.2011 järelmaksulepingu alusel 1022 (üks tuhat kakskümmend kaks) eurot 34 senti, sealhulgas põhivõlg 633,15 eurot, tasumata järelmaksuintress 82,87 eurot, krediidiintress 5,94 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 76,68 eurot ning viivis kuni 17.01.2013 (kaasa arvatud) summas 223,70 eurot.
3.Välja mõista A. K. . J. kasuks viivis 29,00% aastas (0,079 % päevas) põhivõlgnevuselt (633,15 eurot) alates 18.01.2013 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõuded kokku (juba sissenõutavaks muutunud viivis ja lisanduv viivis) ei või ületada põhinõuet.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Teha tagaseljaotsus kostjale teatavaks avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega.
5.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud kostja A. K. .
2.Välja mõista A. K. . J. kasuks menetluskulude katteks 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot 82 senti.

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 142 lg 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

1.Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavalduse koos lisadega kätte toimetatud avalikult 31.10.2012 väljaandes Ametlikud Teadeanded teate avaldamisega (tl.46). Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 (kuni 01.01.2013 kehtinud redaktsioonis) loetakse 2/4

dokumendid avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

2.Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras- 29 % aastas ehk 0,079% päevas. Alates laenu tagasimakse maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 23.04.2012.a on hageja arvestanud viivist summas 89,15 eurot. Kohus on arvestanud välja TsMS § 367 alusel viivise ajavahemiku 24.04.2012 -17.01.2013 eest 134,55 eurot (633,15 x 0,079 % x 269). Viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustab seega 223,70 eurot (89,15+134,55). Edasiselt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,079 % päevas põhinõudelt (633,15 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Kohtupraktikas on peetud viivise nõudmist põhinõuet ületavas ulatuses vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, mistõttu tuleb lisanduva viivise arvestamisel piirduda viivisega kuni põhinõude suuruseni. 1022,34 eurot Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seega (633,15+82,87+5,94+223,70 +76,68). Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas
1.TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud hagimenetluse algatamiseks tasutud riigilõiv summas 127,82 eurot ja õigusabi kulu 95 eurot. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.

3/4

2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv ning TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuväliseks kuluks. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses, so 95 eurot, kostjalt väljamõistmist. Esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust , asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning kohus lahendas selle kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks käesolevas asjas 60 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 187,82 (60+127,82) eurot.
3.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja