Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-25669
Tsiviilasi
Vladimir Buravljovi hagi OÜ Viru Metallelement (endine ärinimi OÜ Ahtme Vagon) vastu töövaidluses Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja väljamõistmine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. oktoobri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Buravljovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Vladimir Buravljov (ik: 36004212266) Vastustaja (kostja) – OÜ Viru Metallelement (endine ärinimi OÜ Ahtme Vagon, rk: 11313386), esindaja Raul Sillandi
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. oktoobri 2012 määrus osaliselt Vladimir Buravljovilt OÜ Viru Metallelement kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista välja Vladimir Buravljovilt OÜ Viru Metallelement kasuks menetluskulud kogusummas 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot.
2.Lugeda Viru Maakohtu 9. oktoobri 2012 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1.
Rahuldada
OÜ
Viru
Metallelement
avaldus
menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Vladimir Buravljovile menetluskulud summas 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot.
2.Välja mõista Vladimir Buravljovilt 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot OÜ Viru Metallelement kasuks menetluskulude katteks.“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.OÜ Viru Metallelement (kostja) esitas 02.06.2011 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-08-25669 Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2011 otsuse alusel. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus, et menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäävad Vladimir Buravljovi (hageja) kanda. Kohtuotsus jõustus 16.05.2011 Riigikohtu määrusega. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks tsiviilasjas õigusabikulud summas 26 625 krooni ehk 1701,64 eurot, millise summa palus kostja hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja oli seisukohal, et menetluskulud peab kandma kostja, kuna tema põhjustas kohtuvaidluse. Kostja keeldus vaidluse lahendamisest läbirääkimiste teel ja samuti kasutas liiga kallist juriidilist teenust. Kostja vastas hageja vastuväitele ja leidis, et asjaolu, kas pooled pidasid läbirääkimisi või mitte, ei oma menetluskulude kindlaksmääramise menetluses õiguslikku tähendust. Menetluskulude jaotus on kindlaks määratud jõustunud kohtuotsusega ja käesolevas menetluses ei ole seda jaotust võimalik muuta. Õigusabi maksumus 47,93 eurot (750 krooni) tund ei ole põhjendamatult kallis ning vastab turutingimustele. Analoogne teenus advokaadibüroos maksab umbes 100 eurot/tund, seega üle kahe korra rohkem. Arvestades vaidluse keerukust ja kestust on kostja nõutud menetluskulu väljamõistmine põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2012 määrusega OÜ Viru Metallelement avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras V. Buravljovile menetluskulud summas 1150,41 eurot ning mõistis välja V. Buravljovilt 1150,41 eurot (18 000 krooni) OÜ Viru Metallelement kasuks menetluskulude katteks. Määruse kohaselt jäeti kõik menetluskulud V. Buravljovi kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.05.2011 Riigikohtu määrusega. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg-le 1, kusjuures kostja kantud menetluskulude sisuks on õigusabikulud. Kostja on avaldusele lisanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Kohtunikuabi ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja kasutas liiga kallist juriidilist teenust. Kohtule ei ole teada advokaadibüroode ega teiste lepinguliste esindajate (õigusbüroode) hinnakirjad, võrdlemaks neid omavahel ja hindamaks keskmist mõistlikku tasu. Kohtunikuabi lähtus seega kostja vastusest, et õigusabi tariif 750 krooni tunni kohta (ilma käibemaksuta) oli kostjale vastuvõetav ja õigustatud hind, mis vastas turutingimustele.
TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt eeltoodust analüüsis kohtunikuabi kostja esindaja poolt kohtule esitatud õigusabi toimingute ajakulu koos tasudega lähtudes kulutuste põhjendatusest ja vajalikkusest arvete kaupa. Kohtunikuabi luges kostja lepingulisel esindajal kulunud tööajast põhjendatuks menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks ajakulu 19,5 tundi ning sõiduks istungitele ja tagasi 12 tundi, rahalises väljenduses 14 625 krooni (19,5 x 750), millele lisandub 4500 krooni (12 x 375, s.o pool tunnitasust; kostja esindajal kulus ilmselgelt sõiduks marsruudil Tallinn-Jõhvi-Tallinn aeg, mille jooksul ei saanud ta teha muud tasustatavat tööd, kuid nimetatud tegevus õigusabi osutamisel ei ole tasustatav samas määras kui menetlusdokumentide koostamisele ja kohtuistungil osalemisele kulunud aeg), kokku 19 125 krooni ehk 1222,31 eurot. Kuna hagi esitati 25.06.2008, tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda VV 15.12.2005 määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille kohaselt hagilt hinnaga 54 231,75 krooni on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 18 000 krooni (1150,41 eurot). Antud tsiviilasjas on kostja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 19 125 krooni ehk 1222,31 eurot, mis ületavad kehtestatud piirmäära. Arvestades asjaoluga, et vaidlus läbis kolm kohtuastet, pidas kohtunikuabi põhjendatuks määrata kindlaks menetluskulud lubatud piirmäära ülempiiris ehk summas 1150,41 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.V. Buravljov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. oktoobri 2012 määruse tühistamist ja OÜ Viru Metallelement nõude rahuldamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei arvestanud kohus OÜ Viru Metallelement 02.06.2011 esitatud nõuet menetlusse võttes, et asjas on jõustunud maakohtu 16.06.2010 otsus, millega mõisteti OÜ-lt Viru Metallelement määruskaebuse esitaja kasuks välja saamata jäänud töötasu. Tsiviilasja nr 2-08-25669 menetlemise ajal ei esitanud kostja nõudeid kohtukulude hüvitamiseks ega vaidlustanud maakohtu 16.06.2010 otsust. Kohus pidanuks 02.06.2011 nõuet käsitlema uue tsiviilasjana; 2) on kaebuse esitajal kui kostjal OÜ Viru Metallelement 02.06.2011 nõudes seadusega antud õigused, sh õigus esitada vastuhagi. Kohus keeldus põhjendamatult vastuhagi vastuvõtmisest.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.OÜ Viru Metallelement vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebuse väited aluseks kohtumääruse tühistamisele. Kohus arvestas asjaoluga, et tsiviilasjas nr 2-08-25669 on jõustunud kohtuotsus, kuna TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtukulude jaotus tsiviilasjas nr 2-08-25699 on kindlaks määratud Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2011 otsusega ja nimetatud otsust ei saa menetluskulusid kindlaks määrav kohus muuta; 2) on hageja saanud esitada kõik oma seisukohad menetluskulude kindlaksmääramise menetluses vastuväidetena, mida kohus on ka määruses kajastanud. Käesolevas menetluses ei ole ette nähtud hagi või vastuhagi esitamist;
3) ei ole hageja esitanud ühtegi otsest vastuväidet kostja kuludokumentidele ega vaidlustanud otseselt ühegi summa tasumist kostja poolt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 09.10.2012 määruse osaliselt V. Buravljovilt OÜ Viru Metallelement kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab välja V. Buravljovilt OÜ Viru Metallelement kasuks menetluskulud kogusummas 767 eurot.
6.Tsiviilasjas kuulub kohaldamisele TsMS § 175 lg 1 kuni 01.01.2013 kehtinud redaktsioon, mis sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud korduvalt (3-2-1-161-11, 3-2-1-102-11), et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ehkki määruskaebuses ei vaielda väljamõistetud menetluskuludele vastu põhjendusel, et nimetatud kulud ei olnud vajalikud ja põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et asjas tuleb lähtuvalt TsMS § 477 lg-s 5 ja § 175 lg-s 1 sätestatust hinnata kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
7.Maakohus on õigesti leidnud, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb lähtuda VV 15.12.2005 määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille kohaselt hagilt hinnaga 54 231,75 krooni on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 18 000 krooni (1150,41 eurot). Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud antud tsiviilasjas on 19 125 krooni ehk 1222,31 eurot (mis seega ületavad kehtestatud piirmäära) ning et arvestades asjaolu, et vaidlus läbis kolm kohtuastet, on põhjendatud määrata kindlaks menetluskulud lubatud piirmäära ülempiiris ehk summas 1150,41 eurot. Maakohus märgib ekslikult, et vaidlus läbis kolm kohtuastet. Hageja esitas küll Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2011 otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohtu 16.05.2011 määrusega jäeti V. Buravljovi kassatsioonkaebus menetlemata ja tagastati esitajale läbivaatamatult. Hageja poolt kassatsioonkaebuse esitamisega seoses kostjale menetluskulusid ei kaasnenud, samas Vabariigi Valitsuse poolt TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on arvestatud kõigis kolmes kohtuastmes kokku tekkivate menetluskulude hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud määrata hageja poolt kostjale hüvitatavateks lepingulise esindaja kuludeks piirmäära ülempiirile vastavat summat. Maakohus on määruses esitanud kostja õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta arvete kaupa igakülgsed ja põhjalikud kaalutlused. Ringkonnakohus maakohtu kaalutlustega täiel määral ei nõustu ning leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, mahukust ja keerukusastet, samuti on maakohus määruses ekslikult 03.11.2008 arvet nr 23-08
analüüsides lugenud 23.10.2008 eelistungil osalemiseks vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi, märkides, et 23.10.2008 eelistung kestis 10.00-11.30. Toimiku materjalides olevast 23.10.2008 eelistungi protokollist (I kd tl 51-52) nähtuvalt kestis eelistung 0,5 tundi (11.00-11.30). Ringkonnakohus arvestab eeltoodut hagejalt väljamõistetavate kostja õigusabikulude vähendamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud töövaidluse puhul ei olnud tegemist sedavõrd keeruka ja mahuka õigusvaidlusega (toimunud menetlust pikendas oluliselt kostja poolt aegumise kohaldamise taotlemine, milline taotlus osutus menetluse käigus alusetuks ja jäi rahuldamata), mis õigustaks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist ka lubatud piirmäära lähedases summas. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja kuluks maa- ja ringkonnakohtus kokku 767 eurot.
8.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ning hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Käesolevas tsiviilasjas määras menetluskulude jaotuse kindaks Tartu Ringkonnakohus 21.03.2011 otsuses, jättes menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.05.2011 Riigikohtu määrusega. Seega oli kostjal TsMS § 174 lg-st 1 tulenev õigus esitada kohtule avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis 06.11.2012 määrusega V. Buravljovi poolt maakohtu 09.10.2012 määruse peale esitatud määruskaebuse (pealkirjastatud apellatsioonkaebusena) käiguta, kuna kaebus ei vastanud muuhulgas määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Nimetatud määruses on maakohus õigesti selgitanud, et „Ekslik on Vladimir Buravljov’i seisukoht, et menetluskulude hüvitamise nõuet oleks kohus pidanud käsitlema eraldiseisva tsiviilasjana. Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on nn. järelmenetlus haginõude menetlusele (põhiasjale) hagita menetluse sätete kohaselt ning järelmenetluses ei ole võimalik muuta kohtu poolt põhiasjas tehtud kohtuotsust menetluskulude jaotuse osas. Järelmenetluses ei muutu menetluskulude kindlaksmääramise nõue iseseisvaks haginõudeks ja sellele ei saa esitada vastuhagi. Kohus on vastuhagi tagastades 24.10.2011.a. ka hageja tähelepanu sellele juhtinud.“ Maakohtu selgitus on ammendav ja ringkonnakohus nõustub sellega. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole hageja õigusi kuidagi rikutud, kuna maakohus saatis 07.06.2011 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hagejale ja andis hagejale vastuväidete esitamiseks tähtaja 30 päeva avalduse kättetoimetamisest. Hageja kasutas antud õigust ning esitas 03.08.2011 kohtule vastuse kostja avaldusele, kus toodud seisukohti on maakohus 09.10.2012 määruses käsitlenud. Samuti andis maakohus 06.11.2012 määruskaebuse käiguta jätmise määruses hagejale võimaluse esitatud määruskaebust täiendada.
9.Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jäävad TsMS § 178 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.