2-08-25669/44 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hageja palus: 1) Tunnistada kehtetuks 03.12.2007 tööandja korraldus nr AV03-K V. B.i üleviimise kohta peamehaaniku teenistusse ja ennistada hageja endisele tööle metallkonstruktsioonide koostamise jaoskonda elektrikeevitaja ametikohale sellel ametikohal kehtinud palgatingimustega, mis vastavad V. B.i kvalifikatsioonile. 2) Nõuda kostjalt hageja kasuks ebaseadusliku töö- ja palgatingimuste muutmise tõttu saamata jäänud 2007 detsembri, 2008 aasta jaanuarist kuni aprillini töötasu 46 940 krooni ja palga tasumisega viivitamise eest viivist 19 161,98 krooni; 3) Nõuda kostjalt hageja kasuks 2007 aasta oktoobrikuus projekti nr 18 eest vähem makstud töötasu 6 571,75 krooni ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivist 6 768,90 krooni; 4) Nõuda kostjalt hageja kasuks 29-31.10.2007 tasumata palgaosa summas 720 krooni ja viiviseid seisuga 741,60 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 23.01.2006 töölepingu, milles lepiti kokku, et hageja asub tööle elektrikeevitaja ametikohale, tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib otseselt peamehaanik, põhitunnitasu abiteenistuses on 37,30 krooni tunnis, töötasu liigiks on ajatöötasu. Kirjalikult sõlmitud töölepingus ja suuliselt tööandjaga kokkulepitu ei vastanud tegelikkusele. Töökorraldusi andsid hagejale vahetuseülemad A.A., E.L. ja S.O.. Palka maksti esialgu 72 krooni tunnis, millele lisandus lisatasu sertifikaadi eest 2000 krooni. 01.04.2007 toimus reorganiseerimine, kuid hageja jäi tegema sama tööd samas kohas. Muutus töö tasustamine, mis koosnes tunnitasust 90 krooni tunnis või osavõtu koefitsiendist sõltuvalt tükitöötasust. Töölepingu järgi pidi hageja alluma peamehaanikule, kuid tegelikult töötas metallkonstruktsioonide tootmise jaoskonnas kuni A,A. 03.12.2007 korralduseni, mille kohaselt hageja viidi üle peamehaaniku teenistusse. 19.06.2007 mindi üle brigaaditöövõtule. Brigaadidele anti konkreetsed ülesanded metallkonstruktsioonide valmistamiseks vastavalt projektile. Need tingimused rahuldasid hagejat. 03.12.2007 anti välja korraldus nr AV03-K millega hageja viidi üle teisele tööle metallkonstruktsioonide koostamise tsehhist peamehaaniku teenistusse. Hageja korraldusega ei nõustunud ja tegi selle kohta korraldusele vastava märkuse. Korralduse tulemusena viidi hageja üle madalama kvalifikatsiooniga ja palgaga tööle. Hageja leiab, et sellega kostja rikkus TLS § 16. 2007 oktoobrikuus täitis brigaad nr 3 direktori korraldusel projekti nr 18. Projekti aluste kohaselt oli töö valmistamiseks ettenähtud 798 normtundi, kuid brigaad kulutas sellele 546 inimtöötundi, mis teeb ühe inimtöötunni maksumuseks 131,50 krooni. Hageja töötas projekti nr 18 raames 84 tundi, lisaks põhitasule tuli kohaldada tööosaluskoefitsienti 1,3 ja brigadiritasu 30%.Hagejale arvestati töötasuna 12096 krooni kuigi tulnuks tasuda 18 667,75 krooni. Hageja nõuab seoses tasumata töötasuga ka viivise väljamõistmist. Ajavahemikul 29.10-31.10.2007 tegi hageja tööd metallkonstruktsioonide koostamisel, kuid tema suhtes rakendati koefitsienti 0,8. Hageja sellega ei nõustunud. Hageja keskmiseks palgaks oli 938 krooni päevas ja keskmiseks palgaks kuus oli 18 760 krooni (20 tööpäeva kuus). Kostja on 2007 detsembrikuus ja 2008 jaanuarist kuni aprillini maksnud hagejale töötasu vähem kui hagejal tegelikult selleks õigus oli.

Hageja nõude rahuldamise võimatus. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostja 03.07.2007 korralduse nr AV03-K kehtetuks tunnistamist ja hageja ennistamist endisele tööle metallkonstruktsioonide koostamise jaoskonda elektrikeevitaja ametikohale sellel ametikohal kehtinud palgatingimustega, mis vastavad hageja kvalifikatsioonile. Nimetatud nõude rahuldamine on õiguslikus mõttes võimatu, kuna hageja ja kostja tööõigussuhe on lõppenud seoses hageja töölepingu lõpetamisega 22.04.2009. Hageja ei ole töölepingu lõpetamist vaidlustanud ja töölepingu lõpetamine on kehtiv. Kostja on seisukohal, et kostja 03.12.2007 korralduse nr AV03-K kehtetuks tunnistamise nõue on sisutu, kuna isegi hagi rahuldamise korral ei muutu hageja õiguslik olukord. Hagejal ei saa olla mingit õiguslikku huvi nimetatud korralduse kehtivuse osas. Hageja nõudeõiguse puudumine. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal puudub nõudeõigus kostja 03.12.2007 korralduse kehtetuks tunnistamise osas. Tulenevalt töösuhte eripärast ja asjaolust, et tööprotsessi juhib ja korraldab tööandja, on seadusandja andnud tööandjale (ja ka töötajale) õigused, mida ta saab ühepoolselt kasutada (kuni 31.06.2009 kehtinud TLS § 59 lg.5. Üheks selliseks ühepoolseks õiguseks on ka TLS § 64 lg.1 sätestatud tööandja töö ümberkorraldamise õigus koos töötasustamise aluste ja töörežiimi muutmisega. Tööandja ei pea sellise töö ümberkorraldamiseks saama töötaja nõusolekut. Hageja rahaline nõue põhineb üksnes asjaolul, et kostja 03.12.2007 korralduse nr AV03- K tulemusel muutus hageja töötasu ja töö tasustamise alused, sest tükitöö asemel kohaldati tunnitasu. Muud korraldusega väidetavalt kaasnenud muutused ei saa hageja õigusi kuidagi rikkuda, kuna väidetavad muutused, et hageja pidi pärast korralduse andmist lihtsamat tööd tegema või et talle andis töökorraldusi ühe brigadiri asemel teine brigadir või et hageja pidi tööd tegema ühes või teises tsehhi pooles, ei riku kuidagi hageja õigusi. Töötasu maksmise aluste muutmise korral oli töötajal võimalus, kas jätkata tööd, aktsepteerides tööandja otsust või lõpetada tööleping TLS § 64 lg.2 ja 82 alusel. Hageja jätkas tööd ja ei avaldanud soovi lepingut lõpetada, seega hageja aktsepteeris tööandja otsust ja tal puudub õigus vaidlustada kostja 03.12.2007 korraldust nr AV03-K põhjendusega, et kostja muutis ühepoolselt töö tasustamise aluseid. Saamata jäänud töötasu ja viivise nõude alusetus. Kui nõustuda hageja seisukohaga, et kostja 03.12.2007 korralduse nr AV03-K tulemusel muutusid hageja töötasustamise alused (tükitöö asemel tuunitasu), siis oli töö tasustamise korra muutmise korral hagejal õigus kas muudatust aktsepteerida või tööleping lõpetada. Kuna hageja jätkas töösuhet, siis ta aktsepteeris ka uut töö tasustamise korda ning töölepingus kokku lepitud tunnitasu 40 krooni tunnis. Seetõttu ei ole hageja nõue saamata jäänud töötasu ja viiviste osas põhjendatud. Hageja ei ole senini põhjendanud oma viivisnõuet, sh ei ole märkinud, millise perioodi eest ta viivist nõuab ja millistest summadest viivis arvestatakse.

4.03.12.2007 on tootmisdirektor A.A. välja andnud korralduse teisele töötamiskohale paigutamise kohta, millega viitega TLS § 59 lg.3 paigutati keevitaja V.B. (hageja) alates 03.12.2007 teisele töötamiskohale, st peamehaaniku teenistusse (tl 124-125). Maakohus on seisukohal, et nn projekti nr 18 alustega (tl 128-129) ei muudetud hageja töölepingut. Tegemist oli ajutise tööülesandega, projektijärgse eritööga, milles olid määratletud projektijärgse töö algus ja lõpp, eeldatav kestvus 10 päeva, planeeritav brutotunnitasu, mis võis muutuda johtuvalt projekti täitmise kestvusest (projekti tegelikust lõpetamisest). Hageja 2007 detsembrikuu ja 2008 jaanuarist aprillini vähem makstud töötasu ja viivise nõue. Vastavalt 23.01.2006 sõlmitud töölepingule nr 162 ja selle muudatustele (19.06.2007 ja 03.12.2007) oli hageja ametikohaks elektrikeevitaja ametikoht, tööülesandeid andis talle ja nende täitmist kontrollis vahetult peamehaanik ja töötasuna tuli hagejale alates 19.06.2007 maksta 40 krooni tunnis (palgaarvestuse vormina on märgitud samas tükitöö). Kohus on seisukohal, et tegelikkuses on hageja töölepingus muutunud vaid suuremaks tuunitasu suurus 37,30 kroonilt 40 kroonile. Kuigi 16.06.2007 töölepingu lisas on märgitud lisaks tunnitasu määrale 40 krooni tunnis, et palgaarvestuse vormiks on tükitöö, ei ole pooled töölepingu lisas täpsustanud, millisel puhul lähtutakse kokkulepitud tunnitasust 40 krooni tunnis ja millisel puhul tükitööst. Kohus on seisukohal, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et lisaks kokkulepitud tunnitööle ajatöö tasustamisel võib tööandja tasuda täiendavalt eritööde eest tükitöö tasustamise põhimõtete alusel. Samas sel juhul (täiendava tükitöö alusel tasustatava töö tegemise puhul) töötaja töötasu suureneb, so tunnitasu alusel tehtav töö 8 tundi x 40 krooni + tükitöö alusel tehtud täiendav töö. Antud juhul hageja aga väidab, et tunnitöö alusel tasustati alates 19.06.2007 tükitöö põhimõtete järgi. Tunnitöö arvestuse kohaselt pidi tööandja alates 19.06.2007 hageja tasuma ca 7040 krooni kuus (8 x 40 x 22 tööpäeva). Hageja on hagiavalduses märkinud, et 2007 detsembrikuus maksis tööandja hagejale töötasuna 18 päeva eest 10992 krooni (8 x 40 x 18 tööpäeva= 5760 krooni), 2008 jaanuarikuu 22 päeva eest 7040 krooni (8 x 40 x 22=7040 krooni), 2008 veebruarikuu 8 päeva eest 2560 krooni (8 x 40 x 8 =2560 krooni), 2008 märtsikuu 20 päeva eest 6300 krooni (8 x 40 x 20 = 6400 krooni), 2008 aprillikuu 16 päeva eest 4960 krooni (8 x 40 x 16 = 5120 krooni).

2007 oktoobrikuus ei oleks hageja tohtinud 22 tööpäeva puhul saada töötasu vähem kui 7040 krooni. Hageja kinnitab hagiavalduses, et tööandja tasus talle töötasuna 2007 oktoobrikuus 25 038 krooni 24 tööpäeva eest. Hageja esitas kohtule tööandja poolt väljaantud tõendid töötasu väljamaksmise kohta, mis kinnitavad hagiavalduses märgitud va 2008 märtsikuu ja 2008 aprillikuu. Tulenevalt hageja poolt esitatud tõenditest (kostja ei ole omapoolseid tõendeid hageja väidete ümberlükkamiseks esitanud) on kostja hagejale töötasu kokkulepitust vähem maksnud 2008 märtsikuus 100 krooni ja 2008 aprillikuus 160 krooni. Nimetatud osas on hagi põhjendatud. Kuni 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse § 35 kohaselt tuleb tööandjal palga maksmisega viivitamise eest iga viivitatud päeva eest maksta viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja piiranud Palgaseaduse § 35 alusel nõutavat viivist ja nõuab 2008 märtsikuu eest viivist 56 päeva eest ja 2008 aprillikuu eest viivist 16 päeva eest. Hagejal on õigus viivisele 2008 märtsikuu eest 0,5 x 56 päeva = 28 krooni ja 2008 aprillikuu eest 0,8 x 16 = 12.8 krooni. Kokku on hagi nimetatud nõude eest põhjendatud 301 krooni (100+160+28+12,8). Hageja nõue 2007 oktoobrikuu projekti nr 18 eest vähem makstud töötasu ja viivise osas ning 29.10-31.10.2007 tasumata palgaosa ja viivise nõue. Eelpool märgitud projekti nr 18 aluste põhjal hageja töölepingut sh töötasu osas ei muudetud, seega on hageja poolt põhjendamatu arvestada töötasu suurust projektis märgitud plaanitud brutotunnitasust 90 krooni tunnis lähtudes. Lähtudes sellest, et projekti tööks planeeriti 10 päeva ja vastavalt töölepingule oli hageja tööaja pikkuseks 8 tundi päevas, oleks hagejal selle töö eest õigus saada tasu minimaalselt ( 8 x 90 x 10 = 7200 krooni). V.B. on oma arvestustes märkinud töötundide arvuks 84 tundi ja tööosaluskoefitsiendiks märkinud 1,3 (84 x 90 = 7560 x 1,3 = 9828 krooni). Kui ka projekti alusel kokkulepitud töötasule lisada töölepingu alusel tasumisel kuuluv töötasu 7040 krooni (9829 + 7040=16 868 krooni), oleks hagejal 2007 oktoobrikuu eest saada töötasuna kokku 16 868 krooni. Nimetatud projektis ei ole märgitud , et brigadiridel oleks õigus saada mingit brigadiritasu. Hageja on 2007 oktoobrikuus saanud töötasuna 25 038 krooni. Seega on tõendamata, et kostja on nimetatud projekti alusel hagejal töötasu kokkulepitust vähem tasunud. Hageja nõue tunnistada kehtetuks 03.10.2007 tööandja korraldus nr AV03-K hageja üleviimise kohta peamehaaniku teenistusse. Maakohus, leiab, et nimetatud nõue on põhjendamata, sest hageja on alates töölepingu sõlmimisest 23.01.2006 olnud töölepingu p.2.3 järgi peamehaaniku teenistuses so hagejale andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist vahetult peamehaanik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et seda töölepingu punkti oleks tegelikult muudetud. Ekslik ja tõendamata on hageja väide, et nimetatud korraldusega halvendati vastavalt TLS § 16 töötajale kehtestatud tingimusi.