Vladimir Buravljovi hagi OÜ Ahtme Vagon (uus ärinimi OÜ Viru Metallelement) vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
80 904.23 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Buravljov apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
1. märts 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Vladimir Buravljov, esindaja Paul Paas
esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ Viru Metallelement (registrikood: 11313386), esindaja Raul Sillandi
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. juuni 2010 otsus muutmata.
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 16. juuni 2010 otsus
2.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Vladimir Buravljovi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses
ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vladimir Buravljov esitas hagi OÜ Ahtme Vagon (uus ärinimi OÜ Viru Metallelement) vastu töövaidluses. Pooled sõlmisid 23.01.2006 töölepingu, milles kohaselt hageja asus tööle kostja juurde elektrikeevitaja ametikohale, tööülesandeid pidi andma ja nende täitmist kontrollima peamehaanik, põhitunnitasu abiteenistuses oli 37.30 krooni tunnis, töötasu liigiks oli ajatöötasu. Tegelikkuses andsid hagejale töökorraldusi vahetuseülemad A. A. , E. L. ja S. O. . Palka maksti esialgu 72 krooni tunnis, millele lisandus lisatasu sertifikaadi eest 2000 krooni. Hageja töötas metallkonstruktsioonide tootmise jaoskonnas. 01.04.2007 toimus reorganiseerimine, kuid hageja jäi tegema sama tööd samas kohas. Muutus töö tasustamine, mis koosnes tunnitasust 90 krooni tunnis või osavõtu koefitsiendist sõltuvalt tükitöötasust. 19.06.2007 mindi üle brigaaditöövõtule. Brigaadidele anti konkreetsed ülesanded metallkonstruktsioonide valmistamiseks vastavalt projektile. Need tingimused rahuldasid hagejat. 03.12.2007 anti välja korraldus nr AV03-K, millega hageja viidi üle metallkonstruktsioonide koostamise tsehhist peamehaaniku teenistusse, mis ühtlasi oli madalama kvalifikatsiooniga ja palgaga töö. Hageja korraldusega ei nõustunud ja tegi selle kohta korraldusele vastava märkuse. 2007 oktoobrikuus täitis brigaad nr 3 direktori korraldusel projekti nr 18. Projekti aluste kohaselt oli töö valmistamiseks ettenähtud 798 normtundi, kuid brigaad kulutas sellele 546 inimtöötundi, mis teeb ühe inimtöötunni maksumuseks 131.50 krooni. Hageja töötas projekti nr 18 raames 84 tundi, lisaks põhitasule tuli kohaldada tööosaluskoefitsienti 1,3 ja brigadiritasu 30%. Hagejale arvestati töötasuna 12 096 krooni, kuigi tulnuks tasuda 18 667.75 krooni. Hageja nõudis seoses tasumata töötasuga ka viivise väljamõistmist. Ajavahemikul 29.10-31.10.2007 tegi hageja tööd metallkonstruktsioonide koostamisel, kuid tema suhtes rakendati koefitsienti 0,8. Hageja sellega ei nõustunud. Hageja keskmiseks palgaks oli 938 krooni päevas ja keskmiseks palgaks kuus oli 18 760 krooni (20 tööpäeva kuus). Kostja on 2007 detsembrikuus ja 2008 jaanuarist kuni 2008 aprillini maksnud hagejale töötasu vähem kui hagejal tegelikult selleks õigus oli. Hageja palus tunnistada kehtetuks 03.12.2007 tööandja korraldus nr AV03-K ja ennistada hageja endisele tööle metallkonstruktsioonide koostamise jaoskonda elektrikeevitaja ametikohale sellel ametikohal kehtinud palgatingimustega; nõuda kostjalt hageja kasuks välja ebaseadusliku töö- ja palgatingimuste muutmise tõttu saamata jäänud 2007 detsembri, 2008 jaanuarist kuni 2008 aprillini töötasu 46 940 krooni ja palga tasumisega viivitamise eest viivist 19 161.98 krooni; nõuda kostjalt hageja kasuks välja 2007 oktoobrikuus projekti nr 18 eest vähem makstud töötasu
6 571.75 krooni ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivist 6 768.90 krooni; nõuda kostjalt hageja kasuks välja 29.10.2007-31.10.2007 tasumata palgaosa summas 720 krooni ja viiviseid 741.60 krooni.
2.OÜ Viru Metallelement vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt leppisid pooled kokku tunnitasus 40 krooni ja hagejal oli õigus tunnitasule, mitte keskmisele palgale. Kostja 03.07.2007 korralduse nr AV03-K kehtetuks tunnistamine ja kostja ennistamine endisele ametikohale sellel ametikohal kehtinud palgatingimustega on võimatu, kuna pooltevaheline töösuhe on lõppenud töölepingu lõpetamisega hageja poolt. Isegi kui kohus tunnistaks 03.07.2007 korralduse nr AV03-K kehtetuks, ei muuta seda hageja õiguslikku olukorda. TLS § 64 lg 1 alusel on tööandjal töö ümberkorraldamise ja töötasustamise aluste ja töörežiimi muutmise õigus. Tööandja ei pea töö ümberkorraldamiseks saama töötaja nõusolekut. Hageja rahaline nõue põhineb üksnes asjaolul, et kostja 03.12.2007 korralduse nr AV03-K tulemusel muutus hageja töötasu ja töö tasustamise alused, sest tükitöö asemel kohaldati tunnitasu. Muud korraldusega väidetavalt kaasnenud muutused ei saa hageja õigusi kuidagi rikkuda. Töötasu maksmise aluste muutmise korral oli töötajal võimalus kas jätkata tööd, aktsepteerides tööandja otsust, või lõpetada tööleping. Hageja jätkas tööd ja ei avaldanud soovi lepingut lõpetada, seega hageja aktsepteeris tööandja otsust ja tal puudus õigus vaidlustada kostja 03.12.2007 korraldust nr AV03-K. Jätkates tööd muudetud tingimuste alusel aktsepteeris hageja ka uut töö tasustamise korda ning töölepingus kokku lepitud tunnitasu 40 krooni tunnis. Seetõttu ei ole hageja nõue saamata jäänud töötasu ja viiviste osas põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud oma viivise nõuet, sh ei ole märkinud, millise perioodi eest ta viivist nõuab ja millistest summadest viivis arvestatakse.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus 16. juuni 2010 otsusega rahuldas osaliselt V. Buravljovi hagi OÜ Viru Metallelement vastu ja mõistis OÜ-lt Viru Metallelement V. Beravljovi kasuks välja 301 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 23.01.2006 töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle elektrikeevitaja ametikohale, tööülesandeid andis talle ja nende täitmist kontrollis vahetult peamehaanik ja töötasuna tuli hagejale maksta tunnitasuna 37.30 krooni. 19.06.2007 muudeti töölepingut, töötaja jätkas tööd elektrikeevitaja ametikohal, tunnipalga määr oli 40 krooni tund, kuid palgaarvestuse vormiks oli tükitasu. 11.10.2007 on tegevdirektor A. A. , tootmisdirektor A. A. , vanemtehnoloog A. P. allkirjastanud projekti nr 18 alused, millega on määratletud töö – stendide valmistamine, brigadirideks on määratud V. Buravljov, S. B. ja S. D. . Projektijuhiks on määratud A. P. . Projektis on määratletud projekti algus ja lõpp (15.10.2007 ja 24.10.2007), planeeritud tundide arv, lepingu eseme kaal ja plaaniline brutotunnitasu 90 krooni tunnis. Projektialustes on märgitud, et projektijärgset tunnitasu kogusummat korrigeeritakse töö tegelikul lõpetamisel tööosaluskoefitsiendi alusel. 03.12.2007 on tootmisdirektor A. A. välja andnud korralduse hageja teisele töötamiskohale paigutamise kohta, viitega TLS § 59 lg-le 3 paigutati hageja alates 03.12.2007 teisele töötamiskohale, st peamehaaniku teenistusse. Kohus leidis, et 11.10.2007 projektiga nr 18 ei muudetud hageja töölepingut. Tegemist oli ajutise tööülesandega, milles olid määratletud projektijärgse töö algus ja lõpp, eeldatav kestvus 10 päeva, planeeritav brutotunnitasu, mis võis muuta lähtuvalt projekti täitmise kestvusest. Vastavalt 23.01.2006 sõlmitud töölepingule nr 162 ja selle 19.06.2007 ja 03.12.2007 muudatustele oli hageja ametikohaks elektrikeevitaja ametikoht, tööülesandeid andis talle ja
nende täitmist kontrollis peamehaanik ning töötasuna tuli hagejale alates 19.06.2007 maksta 40 krooni tunnis, palgaarvestuse vormina on märgitud tükitöö. Tegelikkuses on hageja töötasu muutunud vaid suuremaks. Tunnitasu suurenes 37.30 kroonilt 40 kroonile. 19.06.2007 töölepingu lisas ei ole pooled täpsustanud, millisel puhul lähtutakse kokkulepitud tunnitasust 40 krooni tunnis ja millisel puhul tükitööst. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et lisaks kokkulepitud tunnitööle ajatöö tasustamisel võib tööandja tasuda täiendavalt eritööde eest tükitöö tasustamise põhimõtete alusel. Samas täiendava tükitöö alusel tasustava töö tegemise puhul suureneb töötaja töötasu, s.o tunnitasu alusel tehtav töö 8 tundi x 40 krooni + tükitöö alusel tehtav täiendav töö. Hageja aga väitis, et tunnitöö alusel tasustati alates 19.06.2007 tükitöö põhimõtete järgi. Tunnitöö arvestuse kohaselt pidi tööandja alates 19.06.2007 hagejale tasuma 7040 krooni kuus (8 x 40 x 22 tööpäeva). Hageja on hagiavalduses märkinud, et 2007 detsembrikuus maksis tööandja hagejale töötasuna 18 päeva eest 10 992 krooni (8 x 40 x 18 tööpäeva= 5760 krooni), 2008 jaanuarikuu 22 päeva eest 7040 krooni (8 x 40 x 22=7040 krooni), 2008 veebruarikuu 8 päeva eest 2560 krooni (8 x 40 x 8 =2560 krooni), 2008 märtsikuu 20 päeva eest 6300 krooni (8 x 40 x 20 = 6400 krooni), 2008 aprillikuu 16 päeva eest 4960 krooni (8 x 40 x 16 = 5120 krooni). 2007 oktoobrikuus ei oleks hageja tohtinud 22 tööpäeva puhul saada töötasu vähem kui 7040 krooni. Hageja kinnitas, et tööandja tasus talle töötasuna 2007 oktoobrikuus 25 038 krooni 24 tööpäeva eest. Tulenevalt hageja poolt esitatud tõenditest on kostja hagejale töötasu kokkulepitust vähem maksnud 2008 märtsikuus 100 krooni ja 2008 aprillikuus 160 krooni. Nimetatud osas on hagi põhjendatud. Kuni 01.07.2009 kehtinud PalS § 35 kohaselt tuleb tööandjal palga maksmisega viivitamise eest iga viivitatud päeva eest maksta viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja nõudis 2008 märtsikuu eest viivist 56 päeva eest ja 2008 aprillikuu eest viivist 16 päeva eest. Hagejal on õigus viivisele 2008 märtsikuu eest 0,5 x 56 päeva = 28 krooni ja 2008 aprillikuu eest 0,8 x 16 = 12,8 krooni. Kokku on hagi nimetatud nõude eest põhjendatud summas 301 krooni (100+160+28+12,8). 11.10.2007 projektiga nr 18 ei muudetud hageja töötasu, seega on hageja poolt põhjendamatu arvestada töötasu suurust lähtudes projektis märgitud brutotunnitasust 90 krooni tunnis. Lähtudes sellest, et projekti tööks planeeriti 10 päeva ja vastavalt töölepingule oli hageja tööaja pikkuseks 8 tundi päevas, oleks hagejal selle töö eest õigus saada tasu minimaalselt ( 8 x 90 x 10 = 7200 krooni). V. Buravljov on oma arvestustes märkinud töötundide arvuks 84 tundi ja tööosaluskoefitsiendiks märkinud 1,3 (84 x 90 = 7560 x 1,3 = 9828 krooni). Kui ka projekti alusel kokkulepitud töötasule lisada töölepingu alusel tasumisel kuuluv töötasu 7040 krooni (9829 + 7040=16 868 krooni), oleks hagejal 2007 oktoobrikuu eest saada töötasuna kokku 16 868 krooni. Nimetatud projektis ei ole märgitud, et brigadiridel oleks õigus saada mingit brigadiritasu. Hageja on 2007 oktoobrikuus saanud töötasuna 25 038 krooni. Seega on tõendamata, et kostja on nimetatud projekti alusel hagejal töötasu kokkulepitust vähem tasunud. Hageja nõue tunnistada kehtetuks 03.10.2007 tööandja korraldus nr AV03-K hageja üleviimise kohta peamehaaniku teenistusse on põhjendamata. Hageja on alates töölepingu sõlmimisest 23.01.2006 olnud töölepingu p.2.3 järgi peamehaaniku teenistuses. Pole esitatud tõendeid, et seda töölepingu punkti oleks tegelikult muudetud. Ekslik ja tõendamata on hageja väide, et nimetatud korraldusega halvendati vastavalt TLS §-le 16 töötajale kehtestatud tingimusi.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. Buravljov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. juuni 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nõudis hageja 03.12.2007 korralduse nr AV03-K kehtetuks tunnistamist ja endisele töökohale ennistamist. Menetluse käigus loobus hageja ennistamise taotlusest. Kohus on otsuse põhjendavas osas võtnud seisukoha hageja eelnimetatud nõude osas, kuid resolutsioonis lahend puudub. Sellega on kohus rikkunud menetlusnormi. Pärast töölepingu sõlmimist ei saadetud hagejat peamehhaaniku osakonda, vaid hageja saadeti tööle metallkonstruktsioonide tootmise jaoskanda elektrikeevitajana. Metallkonstruktsioonide tootmise jaoskonnas olid tööülesanded alati seotud metallkonstruktsioonide koostamisel teostavatate keevitustöödega, millised eeldasid vastava sertifikaadi olemasolu, sest tegemist oli keeruka tööga ja kõrge kvalifikatsiooni vajadusega. Nende tööde teostamiseks andsid korraldusi vahetuse ülemad A. A. , E. L. ja direktori asetäitja tootmise alal S. O. aga mitte peamehaanik, sest see ei kuulunud tema kompetentsi. Järelikult oli esimese töölepingu tingimuse muutmine toimunud koheselt hageja tööle asumisel. Kuna need muudatused olid hagejale kui töötajale soodsamad, siis hageja neid ei vaidlustanud. Pooltevahelisest töölepingust ei tulene, et töölepingu muutmisel kirjalikku vormi järgimata jätmise korral on muudatused tühised. Kuni kostja 03.12.2007 korraldusega nr AV03-K hageja üleviimiseni kehtisid töölepingu tingimused, mille kohaselt hageja ei olnud peamehhaaniku alluvuses. Hageja töötingimused, töö spetsiifika ja palk oluliselt erinesid 03.12.2007 korralduses nr AV03-K sätestatud tingimustest. 03.07.2007 korralduse põhjustas hageja avaldus tööandjale brigaadile konkreetse tehtud töö tasustamata jätmise kohta. Üleviimisega teisele tööle muutusid tööspetsiifika, töö tegemise koht (oli metallkonstruktsioonide tootmise jaoskond nüüd peamehhaaniku teenistus), palk ja tasustamise kord (oli tükitöö, nüüd tunnitasu) ning töömaht oli väiksem. Kõik need muudatused toimusid töötaja kahjuks ja ilma tema nõusolekuta. Hageja üleviimine teisele tööle ei olnud põhjustatud hagejapoolse tööülesannete mittetäitmisega. Seega oli tegemist töölepingu muutmisega TLS § 59 lg 2 mõistes. TLS § 16 kohaselt on kehtetud tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust. Seetõttu nõuab hageja kostja 03.12.2007 korralduse nr AV03-K kehtetuks tunnistamist, sest korraldusega viidi hageja metallkonstruktsioonide tootmise jaoskonnast üle peamehhaaniku teenistusse, mille tagajärjel halvenesid töötaja töö- ja palgatingimused; 2) on kostja 03.12.2007 korraldus nr AV03-K seadusvastane ja seetõttu tuleb kostjalt välja mõista kostja poolt väljamakstud ja kostja keskmise palga vahe. Hageja ise koostas keskmise palga arvestuse 2007 kuue kuu alusel. 2007 juunis oli hagejale arvestatud palka 7990 krooni 15 tööpäeva eest. 2007 juulis oli hagejale arvestatud palka 15 271 krooni 11 tööpäeva eest. 2007 augustis oli arvestatud 28 359 krooni 3 tööpäeva ja puhkuseraha summas 25 760 krooni. 2007 septembris oli arvestatud palka 13 058 krooni 13 tööpäeva eest. Kuus päeva viibis hageja puhkusel. 2007 oktoobris oli hagejale arvestatud palka 25 038 krooni 24 tööpäeva eest. 2007 novembris arvestati hagejale palka 8280 krooni 11 tööpäeva eest. Ülejäänud 10 tööpäeva viibis hageja haiguslehel. Seega hageja keskmiseks palgaks on 938 krooni (töö)päevas võttes keskmiseks tööpäevade arvuks kuus 20 ja keskmiseks palgaks kuus 18 760 krooni. 03.12.2007 korraldusega nr AV03-K viidi hageja vähemtasustatavale tööle. Hagejale arvestati 2007 detsembris 18 päeva eest palgaks 10 992 krooni. Oleks pidanud 16 884 (18 x 938) krooni. Arvestamata palk on 5892 (16 884 – 10 992) krooni. Palga tasumisega on seisuga 31.05.2008 viivitatud 147 päeva, mis teeb viiviste summaks 4330.62 krooni. Hagejale arvestati 2008 jaanuaris 22 päeva eest palgaks 7040 krooni. Oleks pidanud 20 636 (22 x 938) krooni. Arvestamata palk on 13 596 (20 636 – 7040) krooni. Palga tasumisega on seisuga 31.05.2008 viivitatud 116 päeva, mis tee viiviste summaks 7885.68 krooni. Hagejale arvestati 2008 veebruaris 8 päeva eest palgaks 2560 krooni. Oleks pidanud 7504 (8 x 938) krooni. Arvestamata palk on 4944 (7504 – 2560) krooni. Ülejäänud tööpäevadel oli hageja
haige. Palga tasumisega on seisuga 31.05.2008 viivitatud 87 päeva, mis teeb viiviste summaks 2150.64 krooni. Hagejale arvestati 2008 märtsis 20 päeva eest palgaks 6300 krooni. Oleks pidanud 18 760 (20 x 938) krooni. Arvestamata palk on 12 460 (18 760 – 6300) krooni. Palga tasumisega on seisuga 31.05.2008 viivitatud 56 päeva, mis teeb viiviste summaks 3488.80 krooni. Hagejale arvestati 2008 aprillis 16 päeva eest palgaks 4960 krooni. Oleks pidanud 15 008 (16 x 938) krooni. Arvestamata palk on 10 048 (15 008– 4960) krooni. Palga tasumisega on seisuga 31.05.2008 viivitatud 26 päeva, mis teeb viiviste summaks 1306.24 krooni. Hageja nõue kokku on 2007 detsembri, 2008 jaanuarist kuni aprillini palkade vahe 46 940 (5892 + 13 596 + 4944 + 12 460 + 10 048) krooni ja palga tasumisega viivitamise eest 19 161.98 (4330,62 + 7885,68 + 2150,64 + 3488,80 + 1306,24) krooni; 3) oli 2007 oktoobris metallkonstruktsioonide valmistamise brigaadi nr 3, mille brigadiriks oli hageja, poolt valmistatud direktori korraldusel ja vastavuses projekti nr 18 sätetega neli stendi üldise töötasufondiga 71 820 krooni. Kostja tasus ainult 50 004 krooni ja tasumata jäi 21 816 krooni. Projekti sätete kohaselt oli nelja stendi valmistamise normtöötundideks 798 inimtöötundi. Tegelikult kulutas brigaad selle töö tegemiseks 546 inimtöötundi (16-26 oktoober 2007), mis teeb ühe inimtöötunni maksumuseks 131.50 krooni (71 820:546). Hageja töötas projekti nr 18 raames 84 tundi. Lisaks põhitasule kuulus rakendamisele tööosaluskoefitsient 1,3 ja brigadiritasu 30%. Hageja töötasu arvestus projekti nr 18 kohaselt: 84 tundi x 131,5 krooni = 11 046 krooni, mis koos tööosaluskoefitsiendiga 1,3 x 11046 krooni = 14 359,8 krooni, millele lisandub brigadiritasu 30% ehk 4307,75 (14 359,8 x 0,3) krooni, mis teeb kokku 18 667.75 (14 359,8 + 4307,95) krooni. Hagejale on arvestatud palgaks ainult 12 096 krooni. Seega jäi hagejale tasumata 6571.75 (18 667,75 – 12096) krooni. PalS § 35 kohaselt on tööandja töötajale palga tasumisega viivitamise korral kohustatud maksma iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Tööandja oli kohustatud tasuma töötajale vaidlustatava palga osa hiljemalt 05.11.2007. Seisuga 31.05.2008 oli tööandja viivitanud tasumisega 206 päeva. See teeb viiviste suuruseks 6768.90 krooni (6571,75 x 0,005 x 206). Seega peab kostja hagejale maksma saamata jäänud töötasu 6571.75 krooni ja viivis 6768.90 krooni; 4) ei ole kohus analüüsinud hageja 29.10.2007-31.10.2007 tasumata palgaosa ja viivise nõuet ja rikkus sellega menetlusnormi. Brigadirid S. D. , E. Z. ja V. Buravljov tegid ettepaneku, et erialase töö puudumise korral tehakse tööandja territoorium muud tööd (territooriumi korrastamine, vanaraua kogumine, jne) koefitsiendiga 0,8 algtunnitasust 90 krooni tunnis. Tööandja nõustus sellise ettepanekuga. Edaspidi selgus, et tööandja rakendas seda koefitsienti kõigi tööde ja kõigi brigaadi töötajate, sh ka hageja, suhtes, sõltumata tehtava töö iseloomust. Ajavahemikus 29.10.2007-31.10.2007 tegi hageja tööd metallkonstruktsiooni koostamisel, kuid tema suhtes rakendati koefitsienti 0,8 ja sellega hageja ei nõustunud, sest puudus igasugune seaduslik alus tasuda tehtud töö eest vähem eelnevalt kokkulepitust. Töölepingusse vastavat muudatust tehtud ei olnud. Hageja 2007 oktoobri kuu palga arvestuse kohaselt oli hagejale arvestatud palgaks ainult 1440 krooni, kusjuures oli kohaldatud koefitsienti 0,8, kuigi tegemist oli erialase tööga, mitte muu territooriumil tehtava tööga. Lähtudes 90 kroonisest tunnitasust pidi hageja palgaks saama 2160 krooni (24 x 90) ja väljamaksmata palga osa moodustab 720 krooni (2160 – 1440). PalS § 35 kohaselt on tööandja töötajale palga tasumisega viivitamise korral kohustatud maksma iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Tööandja oli kohustatud tasuma töötajale vaidlustatava palga osa hiljemalt 05.11.2007. Seisuga 31.05.2008 oli tööandja viivitanud tasumisega 206 päeva. See teeb viiviste suuruseks 741.60 krooni (720 x
0,005 x 206). Perioodi 29.10.2007-31.10.2007 on kostja nõudeks tasumata palgaosa summas 720 krooni ja viivised seisuga 30.05.2008 741.60 krooni.
5.OÜ Viru Metallelement vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja apellatsioonkaebuse esitamise tasunud riigilõivu 03.12.2007 korralduse nr AV03-K kehtetuks tunnistamise nõudelt. Vaidlust ei ole selles, et hageja loobus tööle ennistamise nõudest. Seetõttu on alusetu hageja väide, et kohus jättis põhjendamatult seda nõuet resolutsioonis kajastamata ja rikkus sellega menetlusnormi. Kostja on seisukohal, et käskkirjaga nr AV03-K ei ole apellant teisele tööle üle viidud. Hageja töötingimusi, töö tegemise kohta, tema töö laadi või keerukusastet ei ole muudetud. Ka vaidlustatud käskkirjas endas on sõnaselgelt viidatud TLS § 59 lg-le 3, mille kohaselt ei ole tegemist töölepingu muutmisega ega teisele tööle üleviimisega. Hageja väidab, et vaidlustatud käskkirja tõttu tema tööle esitatud kvalifikatsiooninõuded muutusid lihtsamaks, töömaht vähenes ja seetõttu vähenes ka töötasu. Samas ei ole tegemist töö laadi või keerukusastme vähenemisega võrreldes töölepingus kokkulepituga. Töölepingu kohaselt töötas hageja keevitajana ja vaidlust ei ole selles, et nimetatud ametikohustust hageja kogu töösuhte vältel ka täitis. Kes vahetult töötajale töökorraldusi anna ja nende täitmist kontrollib, on sisemise tööprotsessi korraldamise küsimus. Töötaja jaoks ei ole sisulist vahet, kes talle töökorraldusi annab. Hagejal puudub korralduse nr AV03-K vaidlustamise õigus. Tööandjal on õigus töölepingu tingimusi muuta teatud juhtudel ja sellisel juhul ei ole töötajal võimalik muudatust vaidlustada. Juhul, kui tööandja muudab TLS alusel ühepoolselt töölepingu tingimusi, on töötajal õigus valida, kas ta aktsepteerib muudatusi ja töösuhe jätkub muudetud tingimustel või lõpetab töölepingu ühepoolselt TLS §-i 82 alusel. Hageja ei ole töölepingu lõpetanud TLS §-i 82 alusel ja minetas sellise õiguse seoses töötamise jätkamisega. Vaidlustatud korraldus ei muuda kuidagi vastustajaga sõlmitud töölepingu tingimusi, kuna see ei käsitle töö sisu, töö tegemise kohta, töötasu vm töölepingu olulisi tingimusi. Seetõttu ei saa vaidlustatud käskkiri kuidagi rikkuda hageja õigusi; 2) ei ole kostja nõus hageja väitega, et hagejal on õigus saada mõnel perioodil keskmist palka. Nimetatud väide ei põhine seadusel ja hageja ei ole põhjendanud, miks peab kostja hagejale tasuma keskmist palka. Pooled on kokku leppinud, et hageja töötasuks oli vaidlusalusel perioodil 40 krooni tunnis ja seega on hagejal õigus saada töötasu töötatud tundide eest, aga mitte keskmist palka. Seega oli hageja töölepingujärgne töötasu 6 400 krooni kuus (töötasu 160 tunni eest). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud ulatuses on hageja töötasu ka saanud ning seetõttu ei ole hagejal nõudeõigust saamata jäänud töötasu osas. Pooled ei ole kokku leppinud täiendavas tasus või lisatasus; 3) määratleti projektiga nr 18 tööülesanded, märgiti planeeritav kulu materjalidele ja tööjõule, tähtajad ning muud vajalikud andmed. Nimetatud projekti näol on tegemist planeerimisdokumendiga, et tööandjal oleks võimalik kavandada oma tegevust. Projekti näol ei olnud tegemist töölepingu muudatusega või töölepingu suurendamise lubadusega. On arusaamatu hageja väide, et kuigi projekti nr 18 raames töötas brigaad planeeritud 798 tunni asemel 546 tundi, tuleb töötasu maksta siiski 798 tunni eest. Hageja töölepingus on kokku lepitud töötasu iga tegelikult töötatud töötunni eest, mitte ekslikult planeeritud arvestusliku töötunni eest. Projekti nr 18 raames on hageja saanud töötasu töölepingus kokkulepitud ulatuses ja tal puudub täiendava töötasu saamise õigus; 4) jäi hagejal perioodil 29.10.2007-31.10.2007 saamata töötasu seoses koefitsiendi arvestamisega. Hageja töötasu suurus oli kokku lepitud töölepingus ja selle lisades ning hageja
on kokkulepitud ulatuses töötasu saanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema töötasu suuruseks oli nimetatud perioodil 90 krooni tunnis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata Viru Maakohtu 16. juuni 2010 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning kohaldanud materiaalõiguse normi ning ükski apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.
7.Alusetu on hageja väide, et maakohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et ei ole võtnud resolutsioonis seisukohta hageja nõude osas tunnistada kehtetuks 03.12.2007 korraldus nr AV03-K. Maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkti 1 kohaselt on kohus rahuldanud hageja hagi kostja vastu osaliselt ning resolutsiooni punktist 2 nähtub, millises ulatuses hagi rahuldati. Seega on vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioonist üheselt arusaadav, millises osas hagi rahuldati ja millises osas jäeti hagi rahuldamata. Asjaolu, et otsuse resolutsioonis ei ole eraldi märgitud, et hageja nõue 03.12.2007 korralduse nr AV03-K kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata, ei ole kohtupoolne menetlusnormi rikkumine, sest hagi osaline rahuldamata jätmine hõlmab ka vaidlusaluse korralduse kehtetuks tunnistamata jätmise.
8.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja käskkirja nr AVO3-K ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. OÜ Ahtme Vagon 03.12.2007 korraldusega nr AV03-K (I kd tl 125) paigutati hageja teisele töötamiskohale (peamehhaanika teenistusse). Vastavalt TLS § 59 lg-le 3 (enne 01.07.2009 kehtinud redaktsioon) töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Töölepingu nr 162 punkti 5.1. kohaselt (I kd tl 114-115) oli hagejal töökohustuste täitmise kohaks Kohtla-Järve linn. Antud juhul paigutati hageja teisele töötamiskohale ning kuna töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ei olnud tegemist töölepingu muutmisega. Korraldusest nr AVO3-K ei nähtu, et korraldusega oleks muudetud töölepingus kindlaksmääratud tingimusi ning seetõttu on ebaõige apellandi väide, et tema töötingimused, töö spetsiifika ja palk muutusid oluliselt 03.12.2007 korraldusega nr AV03-K.
9.Kuna 03.12.2007 korraldusega nr AV03-K ei muudetud töölepingu tingimusi, s.h ei muudetud palgatingimusi, siis ei saa korraldus nr AVP3-K olla aluseks hageja väidetavalt vähem saadud palga nõudele perioodil 2007 detsember kuni 2008 aprill. Asja materjalide kohaselt on 19.06.2007 poolte poolt muudetud töölepingu nr 162 punkti 4 ja punkt 4.1. kohaselt tunnipalga määr oli alates sellest ajast 40 krooni/tund ning punkti 4.2. järgi palgaarvestuse vormiks oli tükitasu (I kd tl 121). Tõendeid selle kohta, et pooled oleksid hilisemalt muutnud töötasustamise aluseid, asjas esitatud ei ole. Seega on maakohus õigesti lähtunud väidetavalt vähemsaadud palga nõude lahendamisel poolte poolt 19.06.2007 töölepingu nr 162 lisas kokkulepitud tunnipalga määrast. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et lisaks kokkulepitud ajatöö tasustamisele võib tööandja tasuda
täiendavalt eritööde eest tükitöö tasustamise põhimõtete alusel, nagu antud vaidluse puhul on tehtud näiteks oktoobris 2007. Maakohus on esitanud omapoolsed arvutused vaidlusaluse perioodi töötasu kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning ei korda neid. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja sai töötasu kokkulepitust vähem 2008 märtsis 100 krooni ja 2008 aprillis 160 krooni.
10.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude 2007 oktoobris vähem makstud töötasu ja viivise ning tasumata palga 29.10.2007-31.10.2007 ja viise väljamõistmiseks ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Hageja poolt on nõude aluseks oleva asjaoluna viidatud projektile nr 18 (I kd tl 129). Projektis nr 18 on märgitud planeeritav kulu materjalidele ja tööjõule, tähtajad ning muud andmed. Nimetatud projekti näol on tegemist planeerimisdokumendiga, kuid projekt ei anna alust asuda seisukohaga, et tegemist oleks olnud töölepingu muutmisega. Seega on õige maakohtu seisukoht, et projektiga nr 18 ei ole muudetud töölepingus kokkulepitud palgatingimusi ning hageja on põhjendamatult arvestanud töötasu suurust projektis märgitud plaanilisest brutotunnitasust lähtudes. Projektis nr 18 on märgitud, et projektijärgse tunnitasu kogusummat korrigeeritakse töö faktilisel lõpetamisel tööosaluskoefitsiendi alusel. Maakohus on vaidlustatud otsuses esitanud vastavad arvestused selle kohta, kui suur oli hageja projektijärgne töötasu ja töölepingujärgne töötasu oktoobris 2007. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on saanud projekti nr 18 raames töötasu kokkulepitud ulatuses, samuti on ta saanud oktoobris 2007 töötasu töölepingus kokkulepitud ulatuses (s.h ka periood 29.10.2007-31.10.2007) ja tal puudub täiendava töötasu saamise õigus.
11.Kuna hagi rahuldati maakohtu poolt vaid 0,57% ulatuses, siis arvestades sellist hagi rahuldamise osa, jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.