Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 14. jaanuar 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-53301
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi L.R.i vastu võla ja viivise summas 798.97 eurot nõudes
Tsiviilasja hind
399.51 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Ene Solovjev esindajad Kostja L.R., isikukood x, elukoht x, seaduslik esindaja eestkostja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses / lihtmenetlus (TsMS § 405)
Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ hagi L.R.i vastu.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Hageja nõue ja kostja vastuväide Hageja Julianus Inkasso OÜ palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 399.51 eurot ning viivis 399.46 eurot, kokku 798.97 eurot. Hageja nõue põhineb AS-iga Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel 3.06.2008 sõlmitud liitumislepingul nr 1669265 ja 9.06.2008 sõlmitud liitumislepingul nr 1670004. Nimetatud lepingutest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale 30.09.2010. Kostja hagiavaldusega ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hagi aluseks olevad tehingud on tühised.
Tsiviilasi nr 2-11-53301
Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus lahendab asja kooskõlas TsMS § 405 sätetega lihtmenetluse korras, sest tegemist on varalise nõudega hagiga, milles hagihind jääb alla 2000 euro. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendava otsuse lihtsustamise korras käesoleval juhul õigusliku põhjenduse ja tõenditega, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus leiab, et käesoleva hagimenetluse esemeteks olevaid lepinguid ei saanud kostja sõlmida iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta. Nimelt on tuvastatav, et lepingute sõlmimise ajal oli kostja puhul tegemist piiratud teovõimega isikuga ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Pärnu Maakohtu 13.02.2002 kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xxx/xxxx (tl 113-115) piirati L.R.i (otsuse ajal perekonnanimega „x“) teovõimet ning tema üle seati eestkoste. Eestkostjaks määrati kostja isa x. Seega oli 2008. aasta juunis L.R.i puhul tegemist piiratud teovõimega isikuga ning eestkostja nõusolekut antud lepingute sõlmimiseks ei olnud ega ole seda esitatud ka menetluse ajal. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ja AS Elisa Eesti vahel sõlmitud lepingute sõlmimiseks ei vajanud kostja 2008. aastal eestkostja nõusolekut. Hageja tugineb Pärnu Maakohtu 13.02.2002 kohtuotsus tsiviilasjas nr x-xxx/xxxx toodud loetelule, milles on märgitud, milliseid tehinguid ei võinud kostja teha eestkostja nõusolekuta. Hageja leiab, et otsuses ei ole nimetatud ühtegi toimingut, mis võiks sisaldada endas ka pigem pisitehingu alla kuuluvat liitumislepingu ja telefoni ostulepingu sõlmimise keeldu. Kohus märgib, et hageja läheneb nimetatud kohtuotsusele liiga kitsast vaatenurgast. Nimetatud otsuse sisu kohaselt on kostjale eestkoste seatud just põhjusel, et ta oli nii ennast kui ka eestkostjat (x) pannud raskesse majanduslikku olukorda, sõlmides varalisele seisundile mittevastavaid lepinguid ja kasutanud raha ebaotstarbekalt, mis on vaadeldav vara pillamisena. Seega on kohus seisukohal, et kindlasti ei saa olla 13.02.2002 otsuses toodud tehingute loetelu ammendav ning kohus on vaid eestkostja nõusolekul sõlmitavate tehingute loetelu määramisel pidanud silmas kõikide lepingute sõlmimist, millega kaasneb kostjale rahaline kohustus. Selle loetelu alla ei lähe vaid TsÜS § 11 lõikes 3 nimetatud pisitehingud, kuid selliste tehingutega antud juhul tegemist ei ole. Otsuselt lähtuvalt oli L. R korduvalt lühikese aja jooksul kulutanud mõtlematult ja tarbetult saadud raha, seda mitte üksnes enda, vaid ka teiste (sh võõraste isikute) heaoluks. Kõnealuste lepingutega võttis kostja endale varalisi kohustusi, mille täitmise vajadusest ja kaasnevatest kohustustest temal adekvaatne arusaam puudus. Kostja käitumine käesolevate lepingute puhul
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-11-53301 on ilmekas näide eelnevast – ühe kuuga tekitas ta lepingu nr 1669265 järgi enam kui 3000kroonise arve, lepingu nr 1670004 järgi aga üle 1000-kroonise arve, kusjuures ta ei tasunud ka ühtki viimase lepinguga soetatud telefoni järelmaksu arvet. Asjaolu, et isik sisuliselt kasutas vastavalt arvetele kolme erinevat numbrit (vt tl 45 ja 47), soetas järelmaksuga uue telefoni (tl 100) ega tasunud ei kõnede ega telefoni eest midagi, näitab juba eelmärgitud kohtuotsuses esiletoodud arusaama puudumist ja jätkuvat vara pillamist. Samas oli just selliste tehingute vältimiseks temale eestkoste seatud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on korduvalt (nii oma 13.07.2012 kui 24.10.2012 kirjas) juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja nõue saaks põhineda võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ja § 1028 sätetest tulenevalt alusetu rikastumise alusel. Kohus on teinud ettepaneku oma hagi seda muutmata ümber vormistada alusetu rikastumise sätete alustele, kuid hageja seda teinud ei ole, jäädes oma 19.11.2012 (tl 133-134) seisukohas arvamusele, et lepingud on kehtivad. Seega on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna tegemist on lihtmenetluse korras lahendatava asjaga, ei näe kohus põhjust anda pooltele luba otsuse edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 mõttes. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.