OÜ Nordcity Center hagi E H vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks ning E H hagi OÜ Nordcity Center vastu hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu kohtunikuabi 30.oktoobri 2012 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E H määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Nordcity Center (registrikood 10889931), lepinguline esindaja Thea Rohtla Kostja E H (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Martin Velling
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.oktoobri 2012 kohtunikuabi määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Käesolevas tsiviilasjas 23.02.2012 tehtud ja 27.03.2012 jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus OÜ Nordcity Center hagi E H vastu ja E H hagi OÜ Nordcity Center vastu osaliselt. Kohus jättis OÜ Nordcity Center hagis E H vastu menetluskulud E H kanda ja E H hagis OÜ Nordcity Center vastu poolte enda kanda.
2.Hageja esitas 25.04.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena õigusabikulud 1347,16 eurot. Avaldusele lisati menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega. Hageja kinnitas, et kõik kulud kanti seoses kohtueelse ja kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-55075.
Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata osas, millega hageja kandis TVK menetluses õigusabikulusid 749,78 eurot. Põhjendatud on hageja poolt käesoleva tsiviilasjas kohtumenetluses menetluskuluna kantud õigusabikulu suurusega 597,38 eurot.
4.Hageja poolt TVK menetluses kantud õigusabikulu 749,78 eurot ei ole kohtumenetlusega seotud kulu ja seetõttu ei ole kostja kohustatud seda hagejale hüvitama. Hageja kohtuvälised kulud on ka tõendamata. Arvetele paigutati tööde teostamise loetlus ühe ajalise ühiku alla enamasti rohkem kui ühe töö kirjeldus, mis teeb võimatuks hinnata ühe või teise konkreetse töö reaalset ajalist kestust ja sellele vastava õigusabikulu asjakohasust.
5.Hageja avalduses esitatud menetluskulud ei ole vastavalt TsMS § 175 lg-s 1 sätestatule sisuliselt põhjendatud ega vajalikud. Hageja arvetest ei ole võimalik tuvastada, milline oli talle osutatud õigusteenuste sisu, milline konkreetsele õigusteenusele kulunud aeg ja kas vastava teenuse ajakulu on mõistlik ning proportsionaalne. Lisaks on arvetel välja toodud tööde ajaline kogus vastuolus üldiselt tunnustatud ajaarvestuse põhimõtetega, mis omakorda teeb võimatuks hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt TsMS § 175 lg-le 1.
6.Hagejal puudub õiguslik alus nõuda menetluskuludena kantud õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Menetluskulude avalduses esitatud õigusabikulude summa peab olema kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 6 ilma käibemaksuta põhjusel, et menetluskulude avalduses ei esitanud hageja TsMS § 174 lg-s 6 toodud kinnitust ja hageja registreeriti 18.11.2002 käibemaksukohustuslasena. Esimese astme kohtu määrus
7.Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud suurusega 1347,16 eurot.
8.Asja materjalist nähtub, et TVK otsus (töövaidlusasi nr 9.4-2/2413-10) tehti 29.09.2010. 04.11.2010 esitas kostja taotluse hageja poolt TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks TVK otsusega rahuldatud osas. Eeltoodust tulenevalt on TVK-s kantud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud.
9.Hageja poolt kohtule esitatud avaldus sisaldab menetluskulude nimekirja. Avaldusele lisatud arvetel näidati detailselt õigusabitoimingud ja märgiti toimingutele kulunud aeg. Kohtunikuabi lähtus kohtuasja keerukuse hindamisel nõuete õiguslikust kvalifikatsioonist ja leidis, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaks vajalikus ulatuses kaitstud. Esindaja töö mahtu on võimalik hinnata ka selle kaudu, kuivõrd esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kuivõrd hageja kinnitas, et kõik kulud kanti seoses käesoleva kohtumenetlusega ja kostja ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged.
10.Arvestades TsMS §-s 218, § 138 lg-s 1 ja § 144 p-s 1 sätestatut, on käesolevas tsiviilasjas hageja kantud õigusabikulud menetluskulud. Hageja kasutatud õigusabi on vajalik ja põhjendatud. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmisele pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks
dokumendiks. Menetlusdokumentide kirjutamine ei ole tehniline töö, vaid sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Kohtuistungil osalemine on tõendatud toimikus asuva protokolliga. JSelleks, et anda vajalikus ulatuses asjakohast õigusabi, pidi esindaja lisaks istungile kohale ilmumisele, seal osalemisele, selleks ka valmistuma ja esindaja poolt selleks kulutatud aeg on vajalik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut on hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud õigusabikulu käesolevas tsiviilasjas kohtueelses menetluses põhjendatud ja vajalik kulu ning lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas hagimenetluses kokku 5,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik.
11.Kostjalt tuleb välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Vabariigi Valitsus kehtestas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Käesoleva tsiviilasja menetlus kohtus toimus ajavahemikul 04.11.2010 – 27.03.2012. Kohtule hagiavalduse esitamise ajal kehtis menetluskulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise osas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 (määrus nr 137). Hagihind oli käesolevas asjas 1406,06 eurot. Määruse nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Teistelt menetlusosalistelt menetluskulude sissenõudmise piirmääraks kuni 3200 euro suuruse tsiviilasja hinna korral on 1600 eurot. Arvestades eeltoodut, saab kostjalt hageja õigusabikuluna välja mõista 1347,16 eurot. Määruskaebus
12.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hageja avaldus TVK menetluses kantud õigusabikulude (749,78 euro) hüvitamise osas rahuldamata.
13.Maakohus leidis ekslikult, et hageja poolt TVK-s kantud õigusabikulud on samuti tsiviilasjas nr 2-10-55075 kantud menetluskuludeks. Maakohus tõlgendas vääralt TsMS § 144 p 4. Nimetatud säte hõlmab üksnes kulutusi, mis kanti kohtueelses menetluses ja mis kaasnesid menetlusega, mitte esindaja menetlusse kaasamisega. Vastasel juhul sisalduks TsMS-s säte, mille kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste poolt kohtueelses menetluses kantud esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 p 1 sellist võimalust ette ei näe, mistõttu ei kuulu menetlusosaliste poolt kohtueelses menetluses kantud esindajate ja nõustajate kulud hüvitamisele. TsMS § 174 lg 3 kolmanda lause mõttest tulenevalt peab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud, kandma üksnes seoses kohtumenetlusega kantud kulud, kuid menetlus TVK-s ei ole kohtumenetlus. Menetluskuludeks on üksnes sellised kulutused, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga ja enne tsiviilasja kohtus menetlemist kantud kulud hüvitamisele ei kuulu. ITVS § 24 lg-tele 4 ja 5 tuginedes ei saa asuda seisukohale, nagu oleks töövaidluskomisjonis toimuv menetlus õigusabikulude väljamõistmisel võrdsustatud kohtumenetlusega. Õigusliku vaidluse lahendamine TVK-s ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus. Hageja valis kulukama vaidluse lahendamise viisi, mistõttu peavad tema enda tegevuse tõttu jääma TVK-s kantud õigusabikulud hageja enda kanda. Isegi kui nõustuda maakohtu selgitustega, ei saa hageja kostjalt nõuda 10.05.2010 arvele nr 28930 märgitud õigusteenuse – juriidiline konsultatsioon, TL ülesütlemise vaidlustamine 12.04.2010, kogus 1h, summa 1800 krooni – hüvitamist,
kuna nõuda oleks võimalik üksnes neid esindajale tehtud kulutusi, mis on seotud menetlusega.
14.Hageja poolt esitatud arvetele märgitud õigusteenuste kulude vastavust TsMS § 175 lg-le 1 ei ole võimalik tuvastada, kuna arvetele märgiti teenused üldsõnaliselt ja nende ajaline kulu tervikuna. Kostjale jäid mõistetamatuks järgmistele töödele kulunud aeg ja nende vajalikkus: arvel nr 28930 märgitud avaldus TVK-sse 04.05.2010 1 tund ja avalduse täpsustus 1 tund; arvele nr 29131 märgitud vastuse ja nõuete arutelu büroos 06.08.2010, kokku 3 tundi, kuna selline ajakulu ei ole asja keerukusega arvestades proportsionaalne; arvel nr 29205 kasutati ebaselget terminit vastus TVK-sse R. H 16.09.10 kestusega 1 tund; arve nr 29222 kohaselt osutati hagejale väidetavalt õigusteenust sisuga ettevalmistus ja esindus TVK-s R. H 29.09.10, kuid arvel ei toodud välja, milline oli istungiks ettevalmistava õigusteenuse ajaline kestus ja kui pikk oli TVK istung. Maakohus ei analüüsinud arvetel esitatud ebakõlasid ega andnud vastust, kas ja mis põhjusel olid hageja vastavad kulutused õigusabile vajalikud ja põhjendatud. Maakohus peab hageja poolt nõutavate menetluskulude hüvitamist ka analüüsima ja oma otsust põhjendama (TsMS § 174 lg 5 esimene lause).
15.Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 on kostja kohustatud kandma vaid sellised hageja menetluskulud, mis on põhjendatud ja millised olid tsiviilasja nr 2-10-55075 menetluses vajalikud. Hageja poolt avalduses esitatud menetluskulud ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud nõuetega. Maakohus leidis ekslikult, et avalduses toodud kohtuvälised kulud on hageja poolt tõendatud ja vastupidise tõendamise kohustus lasub kostjal. Arvetele märgiti mitmeid töid, mille kohta hageja tõendeid ei esitanud. Hageja esindaja poolt esitatud arvete alusel ei ole võimalik analüüsida, kas õigusteenuste osutamisele kulutatud aeg oli mõistlik, põhjendatud ja vajalik või mitte. Kuna avalduses esitatud arved ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud nõuetega, oleks kohus pidanud nõudma hagejalt dokumentide täpsustamist ja/või täiendavate tõendite esitamist. Arved nr 29909 ja nr 29789 esitati ebakorrektses vormis, millest tõusetub küsimus, kas tegemist on osutatud õigusteenuse arvetega või projekti vormis oleva dokumendiga, mida ei ole võib-olla kliendile esitatud. Edasine menetluse käik
16.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kostja vaidlustab kohtunikuabi määrust osaliselt, so osas, millega kohus mõistis hageja kasuks menetluskuluna välja TVK-s kantud õigusabikulud 749,78 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus kohtumääruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kohtumäärus on vaidlustatud osas seaduslik ning põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus kohtunikuabi määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
19.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtunikuabi leidis õigesti, et kostjal tuleb TsMS § 144 p 4 alusel hagejale hüvitada ka TVK-s kantud õigusabikulud. Seda ei muuda asjaolu, et õigusliku vaidluse lahendamine TVK-s ei ole kohustuslik menetlus, nagu kostja ekslikult leiab.
20.Kohtunikuabi käsitles menetluskulude väljamõistmise eeldusi ning selgitas määruses piisava põhjalikkusega, miks tuleb hageja avaldus menetluskulude saamiseks rahuldada. Kohtunikuabi on hindas menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud arveid ja kulutõendeid ning seostas neid õigesti lahendatud vaidluse keerukusega ja kaasnenud töömahuga. Maakohtu poolt välja mõistetud kulud katavad ringkonnakohtu arvates mõistlikult hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu. Selline õigus on poolel ka töövaidluse kohtueelse lahendamise korral töövaidluskomisjonis. Selles menetluses kantud põhjendatud ja vajalik õigusabikulu hõlmab muu hulgas juriidilisi konsultatsioone ja TVK-le avalduse koostamist. 10.05.2010 arvel nr 28930 märgitud konsultatsiooniks kulunud aeg 1 tund on mõistlik, vajalik ja põhjendatud.
21.Alusetu on määruskaebuse väide, nagu oleks teenused märgitud arvetele üldsõnaliselt ja nende ajaline kulu tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on osutatud teenused ja nende osutamiseks kulunud aeg kajastatud arvetel piisava täpsusega ja nende kirjete alusel on kohtul võimalik hinnata tehtud toimingute ja nende tegemiseks kulunud aja, seega ka kantud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Ka määruskaebuses viidatud arvetel nr-d 28930, 29131, 29205 ja 29222 märgitud andmed teenuste sisu ja nende tegemiseks kulunud aja kohta on piisavalt selged. Põhjendamatu on ka määruskaebuses esitatud etteheide arvete nr-d 29909 ja 29789 ebakorrektse vormi kohta.
22.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu ei ole võimalik määruskaebust rahuldada. Iseenesest asjaolu, et kostja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei ole määruse tühistamise aluseks.
23.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.