Kohtulahend

2-10-55075 25.04.2012 esitas Osaühing NC esindaja Thea Rohtla menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud 1347,16 eurot (käibemaksuga). Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtueelse ja kohtumenetlusega tsiviilasjas 210-55075. Hageja palub menetluskulude rahalist kindlaksmääramist tsiviilasjas ja välja mõista kostjalt RH’lt hageja kasuks menetluskuludena 1347,16 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Kohus edastas RHle koopiatena Osaühing NC avalduse, menetluskulude nimekirja, 7 arvet ja Harju MK otsuse ts asjas nr 2-10-55075. Kostja esindajale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 26.07.2012.a. 24.08.2012 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule vastuväite tsiviilasjas nr 2-10-55075 Osaühing NC avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude avaldus ei ole põhjendatud ning palub kohtul menetluskulud määrata kindlaks Menetluskulude avalduses nõutust erinevalt. Kostja leiab, et hageja poolt menetluskulude avalduses esitatud nõue ei ole kohtuväliste kulude osas põhjendatud. Seega tuleb see jätta osaliselt rahuldamata, kuivõrd selle kogu ulatuses rahuldamine on vastuolus kehtivate õigusaktidega ning kohtupraktikaga. Kostja vastuväidete kokkuvõte

2-10-55075 Kostja palub jätta Osaühing NC 25. aprilli 2012.a avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni menetluses kantud õigusabikulu summa 749,78 euro osas) rahuldamata. 28.08.2012 edastas kohus hageja esindajale tsiviilasjas nr 2-10-55075 Osaühing NC avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palus esitada nimetatud vastuväite osas 14 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates oma seisukoht. Menetlusdokumendid on hageja esindajale kätte toimetatud 28.08.2012.a. 11.09.2012 esitas hageja esindaja Harju Maakohtule hageja seisukohad kostja vastusele ja täpsustused menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ts. asjas nr 2-10-55075. Hageja seisukoht Hageja leiab, et ta on õigustatud nõudma menetluskuludena ka töövaidluskomisjonis esindaja kuludena märgitud summasid. TsMS § 138 lg.1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks p.1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p.4 kohaselt kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei defineeri üheselt, millist menetlust tuleb lugeda kohtueelseks menetluseks. Seetõttu tugineb hageja analoogiale TsMS §-ga 371 lg.1 p.6, milline sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui üüri- või töövaidluskomisjoni või muu seadusega sätestatud kohtueelses menetluses, milles võib teha otsuse täitedokumendina, on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel. Seadusest ei tulene kostja seisukoht, nagu võiks töövaidluskomisjoni kulusid arvestada menetluskuludena juhul, kui see oleks kohustuslik kohtueelne instants töövaidluse lahendamiseks. Ei TsMS § 144 lg.4 ega 371 lg.1 p.6 seda ei eelda. Hageja leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb ka menetlust töövaidluskomisjonis lugeda kohtueelseks menetluseks ning esitab seetõttu oma kulude kindlaksmääramise nõuete hulgas ka töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulud. Hageja leiab, et tema poolt esitatud menetluskulud on TsMS § 175 lg.1 mõtte kohaselt põhjendatud ja vajalikud. Esitatud arved kajastavad tegelikult tehtud toiminguid ja on proportsioonis koostatud menetlusdokumentide/teostatud toimingute mahuga. Õigusteenuse osutamise arved on täielikus kooskõlas üldtunnustatud ajaarvestuse põhimõtetega, kusjuures veerg „ühik” näitab ajaühikut, milles loetakse kulutatud aega; veerg „kogus” näitab reaalselt kulutatud aega. Iseenesest mõistetavalt on lähtutud põhimõttest, et 1 tund = 60 minutit ja arvel näidatud kulutatud aeg 0,25 tundi on veerand tundi ehk 15 minutit; 1,75 tundi on 1 tund ja 45 minutit; 3,5 tundi 3 tundi ja 30 minutit. Analoogselt on 0,3 tundi 18 minutit, 2,8 tundi 2 tundi ja 48 minutit jne. Esitatud arvetest nähtuvad täpselt tegevused, milliste eest on arve esitatud. Kui arvel 28930 on kirjas „ Avaldus TVK-sse 04.05.2010”, siis tuleb sellest aru saada, et tegemist on avalduse koostamisega TVKsse. Isegi kui kostja nimetatud tegevust arvelt välja ei loe, võib ta võtta kätte konkreetse menetlusdokumendi ja sealt on näha, et dokument on esitatud volitatud isiku poolt, seega on osutatud teenuse sisuks avalduse koostamine. Arvel 29131 märgitud kulutatud aeg 3 tundi proportsionaalne koostatud dokumentidega. Kuivõrd

2-10-55075 tegemist oli asja esmase vaidlusega tvk-s, kuluski aega rohkem kui sisuliselt sama tegevusega kohtumenetluses. Alusetu on kostja väide, nagu oleks arvetele märgitud töid ja kantud kulutusi, mille kohta pole esitatud ühtegi tõendit. Kostja selline väide on paljasõnaline, ühelegi konkreetsele arvele sealjuures pole viidatud. Kui teenuse osutamise sisuks on märgitud mingi menetlusdokumendi koostamine, kajastub see dokument ka toimikus; kui sisuks on esindus kohtuistungil/tvk istungil, on see näha istungite protokollides ja otsustes. Kliendi nõustamistest ja dokumentidega tutvumisest/aruteludest kliendiga ei jää tõepoolest maha ühtegi menetlusdokumenti, mis ei tähenda, et teenust polegi osutatud. Alusetu on kostja väide, nagu oleks osa arveid, mis esitatud nn.exeli tabelitena, ebakorrektsed ja võibolla isegi mitte esitatud kliendile. Täpselt sellistena, osaliselt tabelitena ja osaliselt pdf dokumendina, on kõik arved hagejale esitatud ja ka hageja poolt õigusabiteenuse pakkujale tasutud. Hageja on kinnitanud kõikide kulutuste kandmist oma avalduses ja on valmis kohtu nõudmisel esitama ka kõik maksedokumendid. Hageja tunnistab ebatäpsust menetluskulude summa näitamisel, viidates korra, et tegemist on käibemaksuga ja korra, et käibemaksuta summaga. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane ja saab tasutud käibemaksu tagasi. Nii nagu kostja ka arvetelt aru sai, on kõik summad (nii avalduses kui menetluskulude avalduses ) näidatud ilma käibemaksuta. Hageja palub hageja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist tsiviilasjas ja välja mõista kostjalt RH’lt hageja kasuks menetluskuludena 1347,16 ( üks tuhat kolmsada nelikümmend seitse, 16 ) eurot. Kohtunikuabi seisukoht Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Tsiviilasjas nr 2-10-55075 23.02.2012.a tehtud ja 27.03.2012.a jõustunud kohtuotsusega Maakohus jättis Osaühing NC hagis RH vastu menetluskulud RH kanda.

Harju

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 25.04.2012 esitas Osaühing NC esindaja Thea Rohtla menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avaldus on esitatud tähtaegselt. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud 1347,16 eurot. 11.09.2012 kohtule esitatud seisukohas hageja kinnitab, et kõik summad, nii avalduses kui menetluskulude avalduses on näidatud ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane ja saab tasutud käibemaksu tagasi. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri koos arvetega, milledel on märgitud õigusabitoimingud ja toimingutele kulunud aeg. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtueelse ja kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-10-55075. Hageja palub menetluskulude rahalist kindlaksmääramist tsiviilasjas ja välja mõista kostjalt RH’lt hageja kasuks menetluskuludena 1347,16 eurot. Kostja väidab, et hageja poolt töövaidluskomisjoni (TVK) menetluses kantud õigusabikulu ei ole kohtumenetlusega seotud kulu ja seega ei ole kostja kohustatud muu hulgas hagejale hüvitama TVK-s kantud õigusabikulu, st nimetatud kulu ei ole kvalifitseeritav menetluskuluna TsMS § 138 lg 1 kohaselt.

2-10-55075 Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on muu hulgas seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu (TsMS § 144 p 4). Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 24 lg 4 sätestab, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 5 esimese lause kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse ITVS § 24 lg-s 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Toimiku dokumentidest (t lk 28-30) nähtub, et töövaidluskomisjoni otsus, töövaidlusasi nr 9.4-2/241310, on tehtud 29.09.2010 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni poolt. 4.11.2010 esitas RH taotluse Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile Osaühing NC poolt esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks töövaidluskomisjoni 29.09.2010.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2413-10 rahuldatud osas. Eeltoodust tulenevalt on kohtunikuabi seisukoht, et ka töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulud on käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud. Kostja väidab, et hageja poolt arvetele märgitu kohaselt ei ole võimalik tuvastada, milline on olnud talle osutatud õigusteenuste sisu, milline on olnud konkreetsele õigusteenusele kulunud aeg. Kohtunikuabi selgitab, et kohtule hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 174 lg 3 teises lauses sätestatu kohaselt avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Käesoleval juhul hageja poolt kohtule esitatud avaldus sisaldab menetluskulude nimekirja. Avaldusele lisatud arvetel on detailselt näidatud õigusabitoimingud ning märgitud toimingutele kulunud aeg. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtub kohtunikuabi tsiviilasjas esitatud nõuete õiguslikust kvalifikatsioonist, mis on oluline asjaolu kohtuasja keerukuse hindamisel. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukoht on, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (26.10.2011.a kohtuasi nr 3-2-1-88-11). Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Esindaja töö mahtu on võimalik hinnata ka selle kaudu, kuivõrd esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kui kostjal on alust arvata, et teatud toimingud ei ole käsitletavad sisulise õigusteenuse osutamisena või, et hageja menetluskulud sisaldavad teises tsiviilasjas osutatud õigusabi, siis peab menetluskulude suurust vaidlustav pool esitama ka konkreetsed tõendid enda väidete kinnitamiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud konkreetseid tõendeid. Kostja üksnes väidab, et hageja poolt menetluskulude avalduses esitatud menetluskulud ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud Kuivõrd hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning menetluskulude suurust vaidlustav pool (kostja) ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus vastavalt TsMS § 175 lg 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 4 seaduses sätestatud kohtueelse menetluse

2-10-55075 kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seega käesolevas tsiviilasjas hageja kantud õigusabikulud on menetluskulud. Hinnates hageja poolt näidatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikust märgib kohtunikuabi, et hageja kasutatud ja hüvitatav õigusabi on vajalik ja põhjendatud. Kohtunikuabi seisukoht on, et esindaja poolt kvaliteetse õigusabi andmiseks pidi eelnema asja materjalidega tutvumine, kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, seisukohtade kujundamine, analüüsimine, seisukohtade kujundamine, millele kulub aga aega. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Kohtunikuabi seisukoht on, menetlusdokumentide kirjutamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Kohtuistungil osalemine on tõendatud toimikus asuva protokolliga. Järelikult, selleks, et anda vajalikus ulatuses asjakohast õigusabi, pidi esindaja lisaks istungile kohale ilmumisele, seal osalemisele, selleks ka valmistuma ning esindaja poolt selleks kulutatud aeg on vajalik ja põhjendatud. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades ja hinnates kogumis analüüsitavate menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtule kostja esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ja lähtudes eeltoodust kohtunikuabi seisukoht on, et hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud õigusabikulu on käesolevas tsiviilasjas kohtueelses menetluses põhjendatud ja vajalik kulu ning et lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas hagimenetluses kokku 5,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kuna kohus on jõustunud kohtulahendis menetluskulud jaotanud, ja esindajate tööd ei tee olematuks asjaolu, kas kostja on menetluskulude hüvitamisega nõus või mitte, mõistab kohus menetluskulude jaotust kindlaks määrava jõustunud kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja 2-10-55075 menetlus kohtus toimus ajavahemikul 4.11.2010 – 27.03.2012. Kohtule hagiavalduse esitamise ajal (4.11.2010) kehtis menetluskulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise osas Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrus nr 137. Muudatused jõustusid 1.01.2011, seoses eurole üleminekuga. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (3-2-1-152-10 p 15). Pooled ei saanud ette näha hagi esitamisel, et seadusandja seadust muudab. Käesoleval juhul sai hageja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, s.o Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrusega nr 137, seega kuulub kohaldamisele menetluskulude kindlaksmääramiseks Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137. TsMS § 136 lg 1 järgi tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja

2-10-55075 nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Käesolev tsiviilasi on OÜ NC hagi RH vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes. TsMS § 134 lg 3 sätestab, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hagiavaldusest tulenevalt on hageja vastu varaline nõue summas 1406,06 eurot. Hagihind on seega 1406,06 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Tabeli järgi teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 3200 eurot suuruse tsiviilasja hinna korral on 1600 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud, mida hageja palub kostjalt välja mõista on 1347,16 eurot, mis on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga, seetõttu saab hageja õigusabikuluna välja mõista 1347,16 eurot. Ülaltoodust lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 1347,16 eurot (õigusabikulud). Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 221 lg 3, § 138, § 144, § 174, § 175 kuni 178, § 466, § 661.

Elle Lumiste Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.