Võlaõigus › Võõrandamislepingud

rahuldamata

hageja

taotlus

kohtutäiturilt

Urmas

Tärnolt

tõendite kogumiseks kostja MTÜXXX (kustutatud) vara kohta. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja AKTSIASELTS P kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna (TsMS § 405 lg 1). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või kui on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED JA PÕHJENDUSED

Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi on põhjendamata ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus lisab, et kostja MTÜXXX (kustutatud) osas tuleb menetlus lõpetada otsust tegemata. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja I vahel oli 19.08.2009 sõlmitud ostu-müügileping nr XXX, mille alusel väljastatud arved nr 378414 ja 378506 on käesoleva hetkeni täies ulatuses kostja I poolt tasumata;

2-12-16744 2) kostja II oli kostja I juhatuse 19.06.2009 kuni kostja I kustutamiseni äriregistrist 31.08.2012; 3) kostja III oli kostja I juhatuse 19.06.2009 kuni 04.01.2011. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjad II ja III, kui juhatuse liikmed tekitasid oma tegevuse/tegevusetusega kahju kostjale I, mistõttu on kostja I muutunud varatuks ning mille tõttu ei saa hageja oma nõuet kostja I arvel rahuldada. Kohtu poolt kohaldatud õigusnormid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. TsMS § 236 lg 3 kohaselt, tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. TsMS § 238 lg 1 kohaselt, kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 407 lg-st 6 tulenevalt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma või juriidilise isiku lõppemise korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Mittetulundusühingute seaduse (MTüS) § 2 lg 1 teise lause kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime selle kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.

2-12-16744 MTüS § 32 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTüS § 32 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et MTÜS § 32 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul mõista MTÜXXX (kustutatud, kostja I), MP’ilt (kostja II) ja RL’lt (kostja III) solidaarselt välja võlgnevuse €769,34 ja seisuga 19.04.2012 sissenõutavaks muutunud viivise summas €769,34. Hageja ja kostja I sõlmisid 19.08.2009 ostu-müügilepingu nr XXX. Kostja I poolt leping kirjutas alla kostja II ehk MP. Poolte vahel sõlmitud lepingu sätete kohaselt oli hageja kohustuseks tarnida kostjale I kaupa ning kostja I kohustuseks on tasuda tellitud ja tarnitud kauba eest. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 1.1. kohaselt müüja müüb ja ostja ostab müüja poolt pakutavat kaupa vastavalt olemasolevale sortimendile, kogusele ja hinnale, mis on ära näidatud arvetel. Lepingu punktide 4.1. ja 4.2. kohaselt kauba tellimused tuleb esitada hiljemalt kauba väljastamisele eelneval päeval enne kella 15.00. Kauba väljastamine toimub vastavalt ostja poolt esitatud tellimusele. Lepingu punkti 5.1 kohaselt ostja tasub kauba eest müüja poolt esitatud arve alusel ülekandega müüja pangaarvele. Lepingu punktide 5.3 kohaselt ostja on kohustatud kauba eest tasuma kokkulepitud maksetähtaja jooksul (maksetähtaja arvestatakse arve esitamise päevast arvates). Pärast pooltevahelise lepingu sõlmimist esitas kostja I hagejale tellimused kauba tarnimiseks. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ning kooskõlas kostja tellimustega hageja tarnis kostjale I tellitud kauba, mille kohta koostati vastavad arved. Kostja tellimuse nr 1600054222-1 alusel tarnis hageja kostjale I tellitud kaupa ning 09.10.2009 väljastas kostjale I arve nr. 378414 summas 3297,50 krooni (210,75 eurot). Kauba vastuvõtmisel kirjutas arve alla kostja III ehk RL(kostja I juhatuse liige kuni 04.01.2011) Nimetatud arve tasumise tähtajaks märgiti 16.10.2009 ning arve nr 378414 on käesoleva ajani täies ulatuses tasumata. Kostja tellimuse nr 0000242175-1 alusel tarnis hageja kostjale I tellitud kaupa ning 12.10.2009 väljastas kostjale arve nr. 378506 summas 8740 krooni (558,59 eurot). Kauba vastuvõtmisel kirjutas arve alla kostja III. Nimetatud arve tasumise tähtajaks märgiti 19.10.2009 arve nr 378506 on käesoleva ajani täies ulatuses tasumata. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.6. kohaselt maksmisega hilinemisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata jäänud summast. Nimetatud asjaolu alusel on hageja arvestanud kostja I poolt

2-12-16744 tähtaegselt tasumata summadest viivised, mis seisuga 19.04.2012 moodustavad kokku 1054,56 eurot. Kuna viivis ületab põhivõlgnevuse summa, siis on ebamõistlik nõuda kostjalt viivist põhivõlgnevuse summat ületavas osas. Seega nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlgnevuse summa, s.o 769,34 euro, ulatuses. Seoses kostjate II ja III vastu esitatud nõudega märgib hageja, et oma õigusvastase teoga tekitasid kostjad II ja III hagejale kahju ning hageja nõuab neilt kahju hüvitamist MTüS § 32 lg 4 ja VÕS § 115 ja § 1043 alusel. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Peale seda, kui kostja I ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, pöördus hageja esindaja 29.12.2009 ja 18.12.2010 kostja seadusliku esindaja poole RL tema isikliku e-posti aadressile (XXX) palvega tasuda olemasolev võlgnevus. 25.01.2012 võlgniku kirjaga juhatus kinnitas võla olemasolu ning teatas, et kostja juhtkond võttis vastu otsuse tasuda olemasoleva võlgnevuse tasumise graafiku alusel. Kuid ei ole pakutud graafiku alusel teostanud ühtegi makse ning käesoleva ajani võlgnevus jääb täies ulatuses tasumata. Hageja esitab ka asjaolusid kostja I majandusliku seisundi kohta, millede kohaselt puudub kostjal I vara. Selle tõendamiseks palub hageja pöörduda kohtutäituri Urmas Tärno poole, kelle menetluses on AS-i G4S Eesti avalduse alusel alustatud täiteasi kostja I vastu. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et võlgnevuse tasumise graafiku sõlmimisel kostja II ja kostja III tegutsesid pahauskselt, kuna heauskselt tegutsemisel ja vajaliku hoolsusega tegutsemisel oleksid graafikujärgsed maksed teostatud. See oma poolt rikub VÕS § 6 lg-s 1 ja § 76 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustuste ja põhimõtteid, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Hageja ei arva, et selline juhatuse käitumine oleks kooskõlas korraliku hoolsusega, mida nõuab juhatuse liikmetelt MTüS § 32 lg 1 ja TsÜS § 138 ja §

2-12-16744 millise hüvitamist nõuab hageja MTÜS § 32 lg 4 ning VÕS § 1043 alusel. Milline on väidetav Kostja III õigusvastane tegu, millega hagejale süüliselt kahju tekitati jääb täielikult ebaselgeks. Hageja ei ole kuidagi nimetatud väidet selgitanud ega tõendanud ning hageja hagiavalduses esitatud väited on täielikult meelevaldsed ning tõendamata. MTüS § 32 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud MTÜ-le kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest. Millist kohustuse rikkumist hageja kostja III ette heidab jääb samuti kostjale III täielikult arusaamatuks, kuivõrd kostja III ei ole juhatuse liikmena kohustusi rikkunud ega kostjale I kahju tekitanud. TsÜS § 37 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt ning nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Sama põhimõtet, et juhatuse liikmelt saab kahju hüvitamist nõuda, kui võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel, sätestab MTüS § 32 lg 4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-67-04 leidnud, et kui ei ole kindlaks tehtud, et juhatuse liige rikkus oma väidetavaid kohustusi süüliselt tuleb lähtuda MTÜS § 32 lg 1 tõlgendamisel vaidlusalusel perioodil kehtinud TsÜS sätetest, mis sätestavad juriidilise isiku juhatuse vastutuse juriidilisele isikule kahju tekitamise eest. Seda, millist kohustust Kostja III rikkus ei ole hageja märkinud ega ka tõendanud, niisamuti ei ole hageja tõendanud, et kostjale I või hagejale oleks kostja III kohustuse rikkumise tulemusena kahju tekkinud ja kostja III oleks kohustuse rikkumises ja kahju tekkimises süüdi. Kuivõrd hageja ei ole kostja I vastu üleüldse nõudeid esitanud, siis ei ole võimalik juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude esitamine ka seetõttu, sest juhatuse liikmetelt saab nõuda kahju hüvitamist juhul, kui võlausaldajal ei ole võimalik oma nõudeid juriidilise isiku vara arvel rahuldada. Seoses hageja viivisenõudega märgib kostja III, et hageja on esitanud kostja III vastu 19.08.2009 hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügilepingu nr XXX alusel kõrvalnõude viiviste väljamõistmiseks summas 769,34 eurot. Kuivõrd hagejal ja kostjal III puudub lepingust tulenev lepinguline suhe, ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt III lepingu punkt 5.6. alusel viiviste nõuet viivisemääras 0,15% päevas tähtajaks tasumata summast. Lisaks sellele ei ole hagejal võimalik nõuda viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast päevast esiteks sellepärast, et hageja ja kostja I pidasid läbirääkimisi ning hageja oli nõus kostja I poolt hiljem kui arvel märgitud maksetähtaeg tasumisega, teiseks aga sellepärast, et VÕS § 113 lg 1 ja 2 kohaselt on viiviseid võimalik nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning kostja III vastu on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude, millelt nõuab viiviseid. Hageja on hagiavalduses kirjutanud, et taotleb tõendite kogumist, kuid ei ole nimetatud taotlust kohtule kohaselt esitanud – taotlus on esitatud hagiavalduse kohaselt üksnes tagaseljaotsuse tegemiseks. Sellest hoolimata peab kostja III vajalikuks märkida, et hageja soov, teha Harju tööpiirkonna kohtutäiturile Urmas Tärno järelpärimine kostja I varalise seisundi kohta olukorras, kus hageja on hagiavalduses esitanud nõuded üksnes kostja II ja

2-12-16744 kostja III osas, ei ole asjakohane. Kohane ei oleks hageja taotlus ka siis, kui hageja oleks esitanud nõuded kostja I vastu, kuivõrd hagiavalduse lahendamise seisukohast ei oma asjaolu, kas kostjal on täitemenetluse raames tuvastatud vara või mitte, mingisugust tähtsust. Tähtsust omab see, kas hagejal on nõuded kostja I vastu või mitte ning kas kohus saab hagiavalduse rahuldada. Nimetatust tulenevalt palub Kostja III jätta hageja taotluse järelpärimise tegemiseks, kui seda kohaselt taotletakse, rahuldamata. Kohtu põhjendused Seoses kostja MTÜXXX (kustutatud) suhtes menetluse lõpetamisega märgib kohus järgmist. Nimelt on kohus käesoleva tsiviilasja menetluse käigus tuvastanud, et MTÜXXX on registrist kustutatud 31.08.2012. Äriregistri kannetest nähtuvalt ei ole mittetulundusühingul üldõigusjärglast, samuti ei ole kohtule teada, et vaidlusalusest õigussuhtest tulenevad mittetulundusühingu (kustutatud) õigused ja kohustused oleksid enne ühingu registrist kustutamist üle läinud kolmandale isikule (eriõigusjärglasele). MTüS § 2 lg 1 teise lause kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 5, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse otsust tegemata seoses kostja MTÜXXX (kustutatud) lõppemisega õigusjärgluseta. Kohus leiab, et hagiavaldus kostja I juhatuse liikmete MP’i (kostja II) ja RL (kostja III) suhtes tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb oma nõudes kostja I juhatuse liikmete vastu MTüS § 32 lg-le 4 ning VÕS §-le 115 ja §-le 1043 ehk juhatuse liikmete deliktiõiguslikule vastutusele. MTÜS § 32 lg 4 esimese lause kohaselt MTüS § 32 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Eelmainitud sättest nähtuvalt eeldab mittetulundusühingu juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude esitamine seda, et hageja ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Äriregistri kande kohaselt on kostja I registrist kustutatud MTüS § 361 lg 3 alusel. Selle sätte kohaselt kui mittetulundusühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, ning mittetulundusühingu võlausaldajad ei ole taotlenud mittetulundusühingu likvideerimist, võib registripidaja mittetulundusühingu registrist kustutada, järgides käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.

2-12-16744 MTüS § 361 lg-st 2 tuleneb, et kui mittetulundusühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, võib registripidaja avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda mittetulundusühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest mittetulundusühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse mittetulundusühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Väljaandesse Ametlikud Teadaanded tehtud päringu kohaselt on registripidaja avaldanud MTüS § 361 lg-s 2 ettenähtud teate 15.09.2011. Teate kande nr 2342 all on märgitud MTÜXXX, reg.-kood XXX, juhatuse liige MP (XXX). Kõnesoleva teatega on registripidaja kutsunud võimalikke mittetulundusühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest mittetulundusühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest. Võttes arvesse teate avaldamise kuupäeva, siis viimaseks nõuete esitamise tähtajaks tuleb lugeda 15.03.2012. Kuivõrd kostja I lõpetatud likvideerimismenetluseta, siis võib järeldada, et hageja pole sundlõpetamise menetluse käigus oma nõuetest kostja I vastu registripidajale teada andnud. Hageja on peale nõude esitamise tähtaja lõppemist esitanud kohtule 26.04.2012 käesoleva hagiavalduse, ehk ajaks, mil kostja I sundlõpetamine oli sisuliselt otsustatud. Seega olnuks sundlõpetamise menetluse raames esitatud nõue eelduseks sellele, et hageja oleks saanud tuginedes MTüS § 32 lg-s 4 sätestatud tingimustel esitada nõude kostja I juhatuse liikmete vastu. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et hageja on kohtule 05.06.2012 esitatud hagiavalduse täpsustuses esitanud nõude vaid juhatuse liikmete (kostjate II ja III vastu). Seega pole hagejapoolne teguviis (sh ka käesolevas menetluses hageja poolt esitatud nõuded) tõestanud seda, et hageja oleks näidanud üles tahet oma nõuet esmalt kostja I, kui mittetulundusühingu vastu maksma panna. Eelnevatel kaalutlustel jätab kohus hagi kostja III vastu rahuldamata. Seonduvalt kostjaga II märgib kohus, et eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus hagiavalduse rahuldamata ka kostja II suhtes. TsMS § 407 lg-st 6 tulenevalt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja on taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks andnud 05.06.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis (t lk 60). Võttes arvesse kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata ka kostja II suhtes. Eelnevale tuginedes lõpetab kohus kostja I suhtes menetluse otsust tegemata ning jätab hagi kostjate II ja III suhtes rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hagiavalduses esitatud nõue jääb MTüS § 32 lg-le 4 tuginedes rahuldamata ei pea kohus vajalikuks käesoleva tsiviilasja asjaolusid MTüS § 32 lg-te 1 ja 2 ning VÕS §-de 115 ja 1043 raames eraldiseisvalt hinnata. Kuivõrd kostja I majanduslik seisund peale kostja I registrist kustutamist asja lahendamise seisukohalt asjakohane ei ole, jätab kohus hageja taotluse teha

2-12-16744 kohtutäiturile Urmas Tärno’le järelpärimine tõendite kogumiseks kostja I vara kohta, rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

SELGITUSED OTSUSE KOHTA

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg 1 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 444 lg-st 1 tulenevalt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2). Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna (TsMS § 405 lg 1). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.