Võlaõigus › Töövõtulepingud

2 (10)

2-11-29723 ületunninõuet ei teki). Samas, kui lähtuda aga hageja põhiväitest ja hagiavalduses esitatud positsioonist, et talle ei ole antud vaba aega kuivõrd 2010 aasta detsembrikuu lõpus olevad päevad kulusid hagejal kodus töötamiseks ning õppematerjalide ettevalmistamiseks. Vaba aja andmise kohta selles ajavahemikus ei ole antud välja käskkirja, ka ei tehtud seda õpetajatele teatavaks suulises vormis. Samas oli hageja teavitanud kostja õppealajuhatajat Liina Puuseppa, et tegeleb antud ajavahemikul detsembris õppematerjalide ettevalmistamisega. - jaanuaris 2011 kokku 98 õppetundi (4 õppenädalat), s.o 24,5 õppetundi nädalas (kokku antud 98 tundi – normtunnid 78,2= 19,8 ületundi, millised jäid tasustamata); - veebruaris 2011 (kaks õppenädalat) kokku 56 õppetundi, s.o 28 õppetundi nädalas (kokku antud 56 tundi – selle ajaperioodi peale arvestuslikult normtunnid 39,1= 16,9 ületundi, millised jäid tasustamata). Kokku antud 526 tundi. Lähtuvalt lepingu lisas ettenähtud 782 õppetunniga tuleb keskmine ühe õppenädala tundide arv määrusest lähtuvalt 19,55 õppetundi nädalas. Ühes kuus õppetundide arv, mis tuleb teha on seega 78,2 õppetundi. Hageja teinud ületunde kokku eelnevate arvutuste põhjal: 16 + 21,8 + 22 + 9,1 + 19,8 + 16,9= 105,6 ületundi. Juhul, kui lugeda 2010 aasta detsembrikuu lõpus olevad päevad õpetajatele antud vabaks ajaks, millega hageja aga ei nõustu, on detsembri kuus 20,2 õpetundi vähem antud, mis on tööandja poolt tasustatud ja kompenseeritud vaba ajaga. Kui 20,2 tundi lugeda detsembris tööandja poolt tasustatud vabaks ajaks, siis tuleb ületunnitööd 105,6 ületundidena tehtud õppetundi – 20,2 vaba ajaga kompenseeritud õppetundi = 84,8 ületundi. Juhul, kui lugeda siiski normkoormust ja mitte nõustuda väitega, et 2010 detsembrikuu lõpus koolist vabadel päevadel ei olnud tegemist õpetajale ületundide kompenseerimiseks antud vaba ajaga, sest hageja tegeles sellel ajal kohustusliku õppematerjali koostamisega on hageja teinud ületunde kokku eelnevate arvutuste põhjal 105,6 õppetundi. Nimetatud ületöö tingis Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli töökorraldus ning etteantud tunniplaan. Hageja poleks saanud keelduda ületundide andmisest, sest see takistanuks kooli üldist töökorraldust. Hageja soovib rõhutada, et peale temapoolse lahkumisavalduse esitamist, korraldas kostja õppetöö selliselt ümber, et muudeti varasemalt pandud tunniplaani ning lisati juurde veel üks õppeaine, mis varasemate plaanide kohaselt pidi olema tunniplaanis alles järgmises viienädalases tunniplaanis ja tekitas veebruaris tunnikoormuseks keskmiselt 28 tundi nädalas. Kostja kandis töölepingu lõppemise järgselt hageja pangakontole 876.30 eurot. Kuna hageja oli teinud tööd oluliselt suuremas mahus, kui see, mille eest hagejale tasuti, esitas hageja kostjale 14.02.2011 kirjaliku nõude, kus märkis, et seisuga 11.02.2011 on ta andnud koolis kokku 524 tundi, mis moodustas vastavalt lepingule õppeaastal ettenähtud tundidest 67%. Hageja arvutuste kohaselt tulnuks temale määratud 782 tunni kogutöötasu jagada kokku kümne kalendrikuuga ning kokkuvõttes tuli hagejal lepingu kohaselt anda 78,2 õppetundi kuus. TL nr 005 märgitud töökoormuse jagamise järgselt keskmine tasu ühe kuu kohta oli 12 280,91 EEK, mis omakorda jagades kuu koormuse, s.o 78,2 tunniga tegi ühe tunni tasuks kokku 157,04 EEK. Kuivõrd perioodil september 2010 kuni 11.02.2011 oli hageja töötanud kokku 524 tundi, teinuks see ühe tunni hinnaga (157,04 EEK) korrutades summaks 82 288, 96 EEK. Taoline summa kuulunuks kostjal väljamaksmisele juhul kui hagejal ei oleks tekkinud ületunnitööd ning töötunnid oleks jagatud kuude lõikes lepingu lisas ettenähtud tundide arvust lähtuvalt 19,55 õppetundi nädalas (782 õppetundi 40 õppenädala jooksul). Hageja selgitab, et tal ei olnud konkreetsel õppeaastal kokku lepitud normkoormusega töös sest 2010.aasta lepingu lisas oli märgitud tundide üldarvuks 782 tundi, mis teeb 19,55 kokku õppetundi nädalas ja seetõttu on hageja üldtööajaks nädalas vastavalt arvestanud 31,1 tundi. Kostja oli tasunud hagejale tema poolt tehtud töö eest järgmiselt: 2010.septembrikuu eest brutosummas 12 277 EEK; 2010.oktoobrikuu eest brutosummas 12 277 EEK; 2010.novembrikuu eest brutosummas 12 277 EEK; 2010. detsembrikuu eest brutosummas 785 EUR (12 282,58 EEK); 2011.jaanuarikuu eest brutosummas 785 EUR (12 282,58 EEK);

3 (10)

2-11-29723 2011.veebruarikuu eest brutosummas 371,84 EUR. Kostja tasus ülaltoodud arvutuste kohaselt hagejale mitte ettenähtud 82 288,96 EEK, vaid 67 214,19 EEK, mis tähendab seda, et kompenseerimata jäi eelnevalt tehtud arvutuste põhjal 103,67 tunni eest/alternatiiv 84,8 ületunni eest. Hageja palub kohtul kohustada kostjat tasuma saamata jäänud töötasu ületunnitasu määras summas 103,67 õppetunni eest summas 1559,71 eurot või alternatiivina 84,8 õppetunni eest summas 1275,81 eurot. Kohustada kostjat tasuma hagejale töötasu väljamaksmisega viivitatud aja eest viivist summas 24,9 eurot (80 päeva) või alternatiivina 20,4 eurot. Juhul kui kohus mingil põhjusel leiab, et ületunni töö hüvitamise nõue TLS § 44 lg 7 määras ei ole põhjendatud, kohustada kostjat tasuma saamata jäänud töötasu vähemtasutud määras 103,67 õppetunni eest summas 1039,81 eurot või alternatiivina 84,8 õppetunni eest summas 850,54 eurot. Kohustada kostjat tasuma hagejale töötasu väljamaksmisega viivitatud aja eest viivist summas 16,6 eurot (80 päeva) või alternatiivina 13,6 eurot. Kostja vastus hagiavaldusele 11.10.2011.a esitas kostja vastuse, milles ei nõustu hagiavalduses väidetuga ega tunnista tema vastu suunatud nõuet. Sõlmitud töölepingu ja selle lisade olemuse ja eesmärgi analüüsimisel järeldub, et kokku oli lepitud summeeritud tööaja arvestuses. Antud juhul on arvestusperioodiks õppeaasta ehk 40 nädalat. Hageja on hagis arvutanud oma ületunnid lepingu lisas toodud ajakava alusel. Ta on leidnud, et nädalakoormus on 19,55 õppetundi ning üldtööaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 31,1 tundi. Hageja on võtnud need andmed aluseks ületunnitöö arvutamisel igal kuul. Põhilepingu punkt 4.1 kohaselt on aga tema üldtööaeg 35 tundi nädalas ning nädalakoormus tuleks arvutada sellest tulenevalt. Lepingu lisas on toodud vaid tööajakava, mis on vajalik õppetöö korraldamiseks. Kostja nõustub seega töövaidluskomisjoni arvamusega, et ületunnitööga võiks olla tegemist sellisel juhul, kui hageja tegelik tööaeg ületas talle vaidlusalusel perioodil (01.09.2010-11.02.2011) ettenähtud tööaega. Õige on komisjoni järeldus, et tehtud tegelik töö jäi üldtööaja normi sisse. Seega on ebaõige ka hagiavalduse toodud väide, et sõlmitud tööleping tähendas oluliselt suuremat töökoormust, kui seda näeb ette õpetajatele üldine seadusandja poolt etteantud norm, kuna antud normi ei ületatud ei lepingus selle lisades ega ka tegelikke töötunde arvestades. Tööd tehti kokkulepitud ulatuses ajakava alusel. Kui tööleping lõpetatakse enne arvestusperioodi lõppu, tuleks arvutada kokku perioodi algusest töölepingu lõppemiseni tehtud töö maht (526 h) ning arvestada see nädalakoormuseks. Kuna nädalaid lepingu lõpetamiseni on 24, siis tuleks nädalakoormuseks 21,9. See ei ületa Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 113 „Haridustöötajate tööaeg" sätestatud ülempiiri. Lepingus kokku lepitud mõnevõrra suurem koormus sügissemestriks oli seega igati seaduspärane. Hageja on hagiavalduses esitanud etteheited, et ta pidi tegema ületunde, mille tingis Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli töökorraldus, millega ta pidi paratamatult nõustuma ning ületundide andmisest keeldumine takistanuks kooli üldist töökorraldust. Vaidluse lahendamise juures on väga oluline võtta arvesse kutseõppeasutuste töö spetsiifikat. Ka töövaidluskomisjon on oma otsuses leidnud, et kutseõppeasutuste töö eripärast lähtuvalt tuleb lubatavaks pidada õppetöö ja vastavalt ka õpetajate tunniplaani jaotumine 40 töönädala peale ebaühtlaselt. See on tingitud asjaolust, et sügissemestril on ette nähtud intensiivsem auditoorne õppetöö ning kevadsemestril toimub õppepraktika, mille tõttu õppetundide arv on väiksem. See tuleneb paratamatult kutseõppeasutuse riiklikust õppekavast ning koolitöö otstarbeka korraldamise vajadusest. Seega ei olnud taoline tunniplaan mitte kostja enda looming, vaid paratamatu töökorralduse meetod. Hageja on kirjutanud alla nii töölepingule kui ka selle lisadele, kus kajastus tunniplaan. Asudes tööle kutseõppeasutusse, pidi ta olema teadlik sealse töö eripärast. Kui leida, et intensiivsem koormus sügissemestril on igal juhul ületunnitöö, mida tuleb töötaja soovil tasustada 1,5-kordselt, paneb see kutseõppeasutusse raskemasse olukorda-

4 (10)

2-11-29723 ebaühtlane tundide jaotus ei ole kutseõppeasutuse enda valik. Kui aga kohus peaks leidma, et ületunnitööd on tehtud, jääb hageja oma töövaidluskomisjonis esitatud seisukoha juurde, et detsembris (20.12.2011-31.12.2011) on hagejale antud vaba aega 59 tunni ulatuses, mis tema võimaliku ületunnitöö kompenseerib. Vaba aeg anti kõigile õpetajatele ning see oli tasustatud. Ebaõige on hageja väide, et vaba aeg ei olnud kuskil reguleeritud - õppevaheaja regulatsioon on kirjas õppekorralduse sise-eeskirjade punktis 11. Selle järgi peab õpetaja direktorit oma tegevusprogrammist teavitama. Kuna üldine printsiip on, et sel ajal õpetajad puhkavad (õppetööd siis ei toimu), siis on loodud teavitamise kohustus neile kes sel ajal tööd jätkata soovivad. Direktorit ei ole teavitatud, et hageja sel ajal õppematerjalide koostamisega tegeles. Kostja on oma kohustused hageja ees igati täitnud, makstes talle igakuiselt lepingus kokkulepitud kindla töötasu. Lisaks on kostja iga hageja poolt teostatud lisatöö eest ettenähtud korras tasunud ning seda kirjeldab ka hageja oma hagiavalduses ka ise. Kostja on õpetajatele vastu tulnud, seda näitab näiteks tasustatud vaba aja andmine detsembris ning sisekorraeeskirjas sätestatud võimalus teha tundidevabadel päevadel tööd üldtööaja raames nii koolis kui ka väljaspool seda. Hageja oli teadlik, et sai iga kuu eest fikseeritud töötasu ning ületunnitöö temaatikat lepingu kestvuse ajal ei tõstatanud - ta ei nõudnud selle hüvitamist vabas ajas ega soovinud sõlmida kokkulepet rahalise hüvituse kohta. Hageja nõue, mis ei põhine ühelgi lepingu sättel ega kokkuleppel, on kostjale arusaamatu. Hageja seisukohad kostja vastusele ja kostja seisukohad hageja vastustele 27.10.2011.a esitas hageja vastuse kostja vastusele, milles märgib, et tööaja pikkus 2010/2011 õppeaastal oli lepingu nr 005 lisast lähtuvalt 782 õppetundi, mis teeb jaotatuna 40 õppenädala peale iga nädal 19,55 õppetundi. Kõikidel õppenädalatel, kui võrrelda hageja poolt antud tunde nädalate kaupa (välja arvatud detsembri kuu), on antud õppetundide arv olnud suurem. See tähendab, et tööd tegi hageja enam, kui sai palka lepingu järgi fikseeritud kuutasuna. Hagejale on kostja poolt jäetud maksmata rohkem töötatud tundide eest ajavahemikul 1.sept 2010-13. veebruar 2011. Seda ei tehtud lõpparve saamise päeval kui ka mitte hiljem. Töövaidluskomisjoni otsuses ei ole arvesse võetud Vabariigi Valituse 25. juuni 2009. a määrust nr 113 „Haridustöötajate tööaeg“ ja selle põhjal hageja poolt välja toodud arvutusi. Komisjoni järeldus, et tehtud tegelik töö jäi üldtööaja normi sisse ja seadusandja poolt etteantud normi ei ületatud, on ebaõige. Siinkohal võib tuua näitena veebruari kuu kaks nädalat. Peale seda kui lahkumisavaldus oli esitatud, muudeti juba selleks perioodiks tehtud tunniplaan ära ja suurendati hageja nädalakoormust veelgi. Keskmiselt tuli nädalakoormus 28 õppetundi. Määruses 113 „Haridustöötajate tööaeg“ on sätestatud nädala tööaja pikkuse ülempiiriks 22 tundi ja tööaja kestuseks 35 tundi. 28 õppetunni nädalakoormuse juures tuleb tööaja kestuseks juba nädalas 44 tundi. Ületunnitöö tekkis jooksvalt ja oli kokkuleppeline. Iga viie nädala järel toimus uue tunniplaani koostamine ja vastavalt leppis hageja kokku selle perioodi töö mahus oma otsese ülemusega L P , kes tunniplaane koostas. Tasu pidi aga tulema hiljem, kuna oli fikseeritud kuutasu, aga kõikide enam tehtud tundide eest ei ole hageja siiani tasu saanud. Hageja on nõus, et kutseõppeasutuse töö eripärast lähtuvalt tuleb lubatavaks pidada õppetöö jaotumist ebaühtlaselt. Tegemist on töökorraldusliku poolega, millega hageja töötamise ajal kostja juures igati arvestas ja tegi kõik endast oleneva, et õppetöö võimalikult hästi sujuks. Hageja rõhutab veelkord, et ei ole soovinud sõlmida töölepingut tingimustel, et sisuliselt annab ta tööandjale krediiti tehtud töö näol, võimaldades seda tasuda ilma seaduses ettenähtud viiviseta kuid hiljem- näiteks mais või juunis. Kui lugeda tööleping sõlmituks tingimustel, mis toovad õpetajale kaasa krediiti töötamise, millise eest saab hüvitatud vaid juhul, kui töötab terve arvestusperioodi tööandja juures, siis on tegelikkuses tegemist töötajat kahjustavate tingimustega või siis äramuutva tingimustega töölepingus, mis on juba iseenesest tühised. Kostja väide, et lepingu lisas on toodud ajakava, ei vasta tõele. Lisa sisaldab ainult tööde mahtusid. Summeerimisperioodiga töölepingut peab hageja kutseõppeasutuse õpetajale

5 (10)

2-11-29723 ebasoodsaks, kuna töö tehakse reeglina ära varem ja palk saadakse mitu kuud hiljem. Kostja väide, et vaba aeg anti detsembris kõigile õpetajatele, ei vasta tõele. Selle kohta ei ole esitatud hagejale mingit dokumenti ega teatud ka suusõnaliselt. Teavitamiskohustus sellel perioodil hageja poolt oma tööülesannete täitmise kohta oli täidetud tulenevalt õppekorralduse siseeeskirjast. Tehtavate tööülesannete sisust oli teavitatud hageja otsest ülemust õppetöö spetsialisti L P. Samuti ei ole kostja lähtunud tema poolt väidetavalt antud vaba aja arvutuses määrusest nr 113 „Haridustöötajate tööaeg“, kui ta ütleb, et on kompenseerinud 59 ületundi ajavahemikul 20-30 dets, siis saab tegemist olla tööaja kestuse tundidega, mitte kompenseeritud tööaja pikkusega (õppetundidega). 59 tunni tööaja kestuse sisse mahub määrusest nr 113 „Haridustöötajate tööaeg“ lähtuvalt vaid 36,8 õppetundi. Hagejale on aga tasumata jäänud ajavahemikul 1. sept - 13. veebr 2011 enam töötatud 105,6 õppetundi. Kostja 20.02.2012.a. esitatud selgituste kohaselt üldtööaeg 35 t/n ei pea olema seotud antavate tundide arvuga. Õppeaasta viimastel kuudel ei olegi võimalik tunde anda, sest õpilased on praktikal. Õpetaja võib töötada ka üldse ilma õppetundideta 35 t/n üldtööaja alusel, eeldades, et tööks on muu pedagoogiline töö (nõustamine, konsulteerimine, juhendamine, sidustamine, projektide kirjutamine, korraldamine, metoodiline töö, töö haridustehnoloogina jne). Oluline on, nagu töövaidluskomisjon välja tõi, mitte rikkuda üldtööaja ja õppetundide suhet nii, et suureneks üldtööaeg. Komisjon leidis, et vaidlusalusel perioodil (01.09.2010-11.02.2011, 24 nädalat) jäi tegelik töö üldtööaja sisse ja ei ületanud seaduslikku suhet 35:22=1,59 (üldtööaeg 24 nädalas 840: tegelikult antud tundide arv 526=1,59). Hageja töötasu moodustasid antavad õppetunnid ja ametijuhendis fikseeritud muu pedagoogiline töö. Seetõttu oli tema töötasu ligi 25% kõrgem kehtestatud õpetaja miinimumtasust (12 281 EEK 9384 EEK asemel) just silmas pidades kogutööd. Õppeaasta õppetsükkel kestab 10 kuud nii õpetaja kui õpilase jaoks. Õpetajal algab puhkus kestusega 56 kalendripäeva ja õpilastel koolivaheaeg. 10 kuuga on õpetajal võimalik anda maksimaalselt 880 tundi, mis teeb nädala kohta 22 tundi. Riiklik õppekava näeb ette, et vähemalt 2 kuud on õpilased sellest kümnest kuust õppepraktikal. Kui õpilased on õppepraktikal, siis auditoorsed tunde õpetajal ei ole, kuigi tasu saab ta iga kuu ühtviisi. Tunniplaan tehakse 5 nädala kaupa arvestades kokkulepitud tunde ja ainemahte. Seega on kutseõppeasutuses summeerimisperioodiks 40 õppenädalat ehk kümme kuud. Jõuluvaheaeg koolides on tava, väita, et see ei olnud teada õpetajatele, ei ole asjakohane. Hageja ei olnud kohustatud tegema õppematerjale just vabal ajal või jõulupühade ajal, nagu väidetakse hagis. Küll aga ütleb sisekorra eeskiri, et õppevaheajal teavitab õpetaja direktorit oma tegevusprogrammist, ehk siis tööst õppevaheajal. Seega oli see sisekorra eeskirjade punkt täitmata ja alus tasuliste vabade päevade arvestamiseks on tööandjal olemas. L P teavitamine ei ole sisekorraeeskirja täitmine, sest L P ei ole OÜ juhatuse liige ega tööandja esindaja ega direktor ega volitatud isik organiseerima tasustatud päevi. Tööpäevade üle peab arvestust direktor, kuna see on seotud töötasuga, tema allkirjastab kuude lõikes tööajatabelid. Hageja 05.11.2012.a. kirjalikus selgituses L P töötas just direktori asetäitjana. Tõendus selle kohta on kostja veebiaadressil hrrp://www.saksatk.ee/de.html. Saksakeelsel veebilehel on selgelt kirjas, et L P töötab direktori asetäitjana. Seega on täidetud nõue sisekorra eeskirjasttehtavate tööülesannete sisust koolivaheajal on teavitatud L P, kostja otsest esindajat. L P oli kokku leppinud hagejaga tööde mahu ja sisu, mida tegi koolivaheajal. Jaanuari alguses asus hageja õpetama kahte uut õppeainet, mille materjalid ja ülesanded oli vaja koostada jaanuari alguseks, kui õppetöö algas. Ei hageja ega L P ei olnud teadlikud, et kostjal on kavas koolivaheajal enam tehtud töötunde märkida vaba ajaga kompenseerimisena tööaja tabelis, ilma sellest kedagi teavitamata ja hagejaga kokku leppimata.

6 (10)

2-11-29723 Kostja 05.11.2012.a. kirjalikus seisukohas märgib, et et ületunnitöö vaba aja kompenseerimine tugineb töönõukogu selgitusele töö- ja puhkeaja seaduse mõnede sätete rakendamise kohta, kus osundatakse, et „Kui näiteks täiskoha koormusega töötava pedagoogi tööajanormiks on töölepingus 35 tundi, sealhulgas 20 õppe- ja kasvatustöö tundi, siis 21. õppekasvatustund on ületöötund, mis lisatakse tööaja arvestuses tema üldtööajale, st. tema üldtööaeg on antud näite puhul 36 tundi jne“. „Poolte kokkuleppel ületunnitöö hüvitamisel vaba aja andmisega võimaldatakse 1 ületunni töö eest 1 tund vaba aega“. Samuti märgib kostja, et hageja brutotöötasu ei ole tõene ja tugineb osaühingu poolt tehtud tegelikele töötasu väljavõtetele maksekorraldustest. Andmed erinevad oluliselt hageja poolt esitatud andmetest tema töötasu kohta. Samuti esitas kostja maksekorralduse tõendamaks, et hagejale on välja makstud järeltööde tasu, kui lisatasu, mis on hageja kontole üle kantud 18.02.2012. 12.12.2012.a esitas hageja kohtule töötasu arvestuse ning samuti muutis oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 983.53 eurot. Töötasu maksti aga iga kuu lepingus fikseeritud summa alusel. Kuna tegemist on lepingu põhjal summeeritud tööajaga ja tööleping lõppes enne arvestusperjoodi lõppu, siis tuleb enam töötatud tunnid maksta välja koos lõpparvega, mis jäi kostjal tegemata. Lähtuvalt töölepingust nr 005 oli ette nähtud 2010/2011 õppeaasta jooksul teha 782 õppetundi. Töölepinguga oli 10 kuuks fikseeritud töötasu sept-nov 12 277 EEK ja dets-juuni 785 € (12 282,58 EEK) . Kümne kuu töötasu kokku tuleb (3 *12 277 EEK) + (7 * 12 282,58 EEK) 122 809,1 EEK kümne kuu töötasu kokku. 122 809,1 EEK (10 kuu töötasu) : 782 (10 kuu jooksul antavad õppetunnid) on 157,04 EEK ühe õppetunni tasu. Ajavahemikul 01.09.2010 – 11.02.2011 tehtud tööd kokku 526 õppetundi. Reaalselt saadud töötasu kokku 67 214,19 EEK. Tehtud töö eest ajavahemikul 01.09.11-11.02.12 välja teenitud töötasu 157,04 EEK (ühe õppetunni tasu) * 526 õppetundi (tehtud õppetunnid) on 82 603,04 EEK. Saamata töötasu 82 603,04 EEK (välja teenitud töötasu) - 67 214,19 EEK (reaalselt saadud töötasu) seega 15 388,85 EEK (983.53 €). Saamata töötasu arvestus töötundides (15388,85 EEK : 157,04 EEK) on 98 õppetundi s.o. 983.53 eurot. 05.11.2012.a toimunud kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus kuulas tunnistajana üle L P. Poolte nõusolekul jätkas kohus asjas kirjaliku menetlusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistaja ütluse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega s.h. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni toimikuga 1050/4.3-2- 2011/72 leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja A K töötas OÜ Pärnu Tehnikahariduskeskuses õpetajana alates 01.09.2007.a. – 11.02.2011.a. Töölepingu p.4.1 järgi töötaja asub tööle üldtööajaga 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töölepingu p.5.1 järgi tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu antud lepinguga fikseeritud töö eest on 12 277 krooni kuus , alates 01.01.2011.a. 785 eurot (töövaidluskomisjoni toimik tl.3-9). Tööleping lõpetati TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Töölepingu p. 3.12 järgi õpetamiseks ja tasustamiseks on ained vastavalt õppekavadele (õppetundi aastas) , mille kohta koostatakse igaks õppeaastaks lepingu lisa. Töölepingu p.3.13 järgi võidakse leppida kokku lisaks nendele ainetele ka muude ainete andmises ja/või tööülesannetes p.4.1 antud tööaja raames ja sellele vastavas tasus. See väljendub antud lepingu lisades ja muudes punktides sarnane antud lepinguga. 2010/2011 õppeaastal kokku lepitud õppetundide arv 782 õppetundi (töövaidluskomisjoni toimik tl.11-12). Pärnu Saksa 7 (10)

2-11-29723 Tehnoloogiakooli õpetaja ametijuhendi p.1.3 järgi õpetaja juhindub oma tegevuses s.h. õppekavadest, töötajate sisekorraeeskirjadest , kooli õppekorralduseeskirjast ja ametijuhendist (tl.63). A K leiab, et perioodil 01.09.2010- 11.02.2011.a. sai ta vähem töötasu 983.53 eurot. Töölepingust, selle lisadest ,õpetaja ametijuhendist, töötajate sisekorraeeskirjast , õppekorralduse eeskirjast, töö iseloomust ja poolte seletustest nähtub, et pooltel oli kokku lepitud summeeritud tööaja arvestus arvestusperioodiga õppeaasta e. 40 nädalat. TLS § 6 lg.6 kui tööandja ja töötaja lepivad kokku , et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt ( summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Õppetundide arv eelnevalt poolte vahel kokku lepitud õppeaasta kohta 782 õppetundi ja selle jaotamine õppeaasta kohta ebaühtlaselt. Tulenevalt kutseõppeasutuse töö spetsiifikast tuleb lubatavaks pidada õppetöö jaotamine õppeaasta peale ebaühtlaselt. Sügissemestril on enam auditoorseid õppetunde ja kevadsemestril on neid vähem, kuna õpilased on enam tööpraktikal. Kostja seisukoht on, et tegemist oli summeeritud tööaja arvestusega arvestusperioodiga õppeaasta e. 40 nädalat (tl.21-22). Hagis on hageja märkinud, et kokku ei ole lepitud summeeritud tööaja arvestuses (tl.8). Eelistungil 20.02.2012.a. on hageja õigeks võtnud, et summeeritud tööaja arvestus oli olemas, kui vaadata lepingut. 782 tundi on summeeritud tööaeg, kui see jagada nädalatega oleks 19.55 tundi, mis on keskmine (tl.47). Hageja on ka 05.03.2012.a. esitatud kirjalikus arvamuses märkinud, et töölepingus on summeeritud tööaeg 10 kuud (tl.68). Samuti hageja on esitatud ületunnitöö arvestustes ka ise võtnud aluseks keskmise õppetundide arvu nädalas õppeaasta kohta. Vastavalt TLS § 43 lg.3 summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Tööandja saab tööaega summeerida s.t. töötunnid võivad mingis ajaühikus e. arvestusperioodis jaotuda erinevalt ( TLS § 6 lg.6 ja § 43 lg.3). Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpul. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane e. töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde kui teises. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Kuna hageja lahkus töölt enne arvestusperioodi (s.o. õppeaasta) lõppu tuleb arvestusperioodiks lugeda 01.09.2010- töölepingu lõpetamine 11.02.2011.a. TLS § 43 lg.6 kohaselt haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse nr.113 vastu võetud 25.06.2009.a. „Haridustöötajate tööaeg“ § 1 kohaselt koolide ja muude lasteasutuste õpetajate , kasvatajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade loetelu, millel kehtib lühendatud täistööaeg, on järgmine 3) kutseõppeasutuse õpetaja. § 2 kohaselt lühendatud täistööaja kestuseks §-is 1 loetletud ametikohtadel on 7 tundi päevas e. 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, sealhulgas õppe- või kasvatustöö tundide arv nimetatud ametikohtadel on : 5) kutseõppeasutuse õpetajal 18-22 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Haridustöötajatele lühendatud täistööaja kehtestamine ei välista haridustöötajate puhul summeeritud tööaja arvestust. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p.4.1 järgi töötaja asub tööle üldtööajaga 35 tundi seitsmepäevase nädala jooksul. Vaatamata sellele ,et 2010/2011 õppeaastal oli hagejal õppetundide arv kokku 782 , on poolte vahel töölepingus kokku lepitud ka üldtööaeg 35 tundi seitsmepäevase nädala jooksul ja töötasu 12 277 krooni kuus , alates 01.01.2011.a. 785 eurot

8 (10)

2-11-29723 kuus. Õppetundide arv võib olla igal õppeaastal ja ka igas kuus erinev, kuid üldtööaeg arvestusperioodi jooksul ei või ületada 35 tundi kuus. Samas kui õppetundide arv v. üldtööaeg on kuus väiksem säilitatakse kokkulepitud töötasu. Arvestades , et pooltel oli kokkulepitud üldtööaeg 35 tundi nädalas ja summeeritud tööaja arvestus ning hageja töötas perioodil 01.09.2010- 11.02.2011.a. kokku 24 nädalat siis tema ettenähtud tööaeg on kokku 24 x 35 tundi = 840 tundi. Selle ajaperioodi jooksul on hageja andnud 526 õppetundi, mis vastab 836.34 töötunnile (526 x 1.59). Seega kokkulepitud täistööaega ei ole ületatud. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et arvestuse aluseks tuleb võtta Vabariigi Valitsuse määrusega 113/25.06.2009.a. „Haridustöötajate tööaeg „ lühendatud täistööaja õppetundide arvu (22h) ning täistööaja (35h) suhe, kuna iga õppetunni andmine eeldab selle ettevalmistust, mida tehakse õppetundidest ülejääva üldtööaja sees, samuti vastab lühendatud täistööaja 22 õppetunnile 35 üldtöötundi: 35: 22 = 1.59. Kui arvestada, et hageja pidi andma 2010/2011 õppeaastal kokku 782 õppetundi on see keskmiselt (782: 40) 19.55 õppetundi nädalas. Reaalselt hageja andis 526 : 24 = 21.9 õppetundi nädalas. Seega 24 x (21.9- 19.55) = 56.4 õppetundi kokkulepitust rohkem. Samas oli kokku lepitud õppetundide jaotumine õppeaasta kohta ebaühtlaselt ja õppetundide keskmine arv nädalas (21.9) on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr.113/25.06.2009 „Haridustöötajate tööaeg“. TLS § 44 lg.1 järgi tööandja ja töötaja võivad kokku leppida , et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja ( ületunnitöö). Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel v. tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga , millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord kokku leppida. TLS § 44 lg.6 järgi tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Asjas ei ole tõendatud, et hageja ja kostja oleks sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise kohta v. selle rahas hüvitamise kohta. Hageja tegi tööd kokkulepitud ulatuses ajakava alusel. Kuna tööleping lõpetati enne arvestusperioodi lõppu tuleb arvestada kokku perioodi algusest 01.09.2010.a. kuni töölepingu lõppemiseni 11.02.2011.a. tehtud töö maht. Pooled ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks vahepeal olnud puhkusel. Seda ei väida hageja ja ka kostja on esitanud kohtule hageja palgalehed, millelt ei nähtu puhkusetasu maksmine hagejale detsembris 2010.a. Hageja on saanud detsembris töötasu täies ulatuses, kuigi õpilastel oli koolivaheaeg ja õppetunde perioodil 20.12- 31.12 ( täistööaeg 59 tundi) ei toimunud. Vastavalt Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õppekorralduse eeskirja p.-le 1.5 õppeaasta koosneb õppeajast, kahenädalasest vaheajast ning vähemalt kaheksa nädala pikkusest suvevaheajast. Vaheajal ei olnud hageja teavitanud direktorit oma tegevusprogrammist vastavalt sisekorraeeskirja p.-le 11. Tunnistaja L P kohtuistungil antud ütluste järgi hageja teavitas teda , et tal on uusi aineid, mida tuleb vaheajal ette valmistada, kuid ta ei tea kas seda tehti. Nimetatud teavitamist ei saa lugeda vastavalt sisekorraeeskirja p.11 nimetatud direktori tegevusprogrammist teavitamiseks , kuna selle perioodi kohta ei ole hageja esitanud direktorile andmeid (kirjalikku töökava) , mida sel perioodil konkreetselt ja mitu tundi ajaliselt tehti. Seega saab antud vaba aega 59 tundi lugeda kokkulepitust rohkem antud õppetundide eest kompenseeritavaks vabaks ajaks. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hageja vähem tasutud töötasu ja töötasu maksmisega viivitamise eest viivisenõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus

9 (10)

2-11-29723

Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hagihind vastavalt TsMS § 133 lg.1 on põhinõude ja kõrvalnõuete järgi 1008.43 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.