Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Istungisekretär
Jaanika Juurik
Hagi õigeksvõtmisel põhineva 08. jaanuar 2013.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei. kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-51190
Tsiviilasi
Halinga valla Halinga vallavalitsuse kaudu hagi J.S.i vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
Tsiviilasja hind 156.29 €.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Halinga vald, Halinga vallavalitsuse, kaudu, registrikood 75001767, asukoht Uus tn 53, Pärnu –Jaagupi, Halinga vald, Pärnu maakond, esindaja Kerttu-Kaia Kesler. Kostja: J.S., isikukood x, elukoht Xxxxxxxxx x-x xxxxxxx xxxx, xxxx, Pärnu maakond, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal.
Kohtuistungi toimumise aeg ja
koht.
11. detsember 2012.a., Pärnu
Rahuldada hagi. Välja mõista kostja J.S.i ebaseaduslikust valdusest xxxxxxx valla valdusse eluruum Xxxxxxxxx x-x xxxxxxx xxxx, Pärnu maakond. Eluruumist väljakolimisest keeldumise korral J.S. välja tõsta teist eluruumi vastu andmata.
Menetluskulude jaotus.
Menetlusosaliste menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud jätta täielikult riigi kanda. Jätta riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused. J.S. elab sotsiaalkorteris, aadressil Xxxxxxxxx x-x xxxxxxx xxxx, Pärnu maakond. Nimetatud eluruumi on Halinga Vallavolikogu arvanud sotsiaalelamispindade hulka 20.01.2010 oma otsusega nr 1 „Sotsiaalkorteriteks kinnitamine“ muutmine. Kostjaga on sõlmitud sotsiaalelamispinna kasutamiseks mõeldud tähtajalised üürilepingud, Halinga Vallavolikogu 16.12.2009 määrusega nr 28 kehtestatud “Sotsiaalkorterite eraldamise ja kasutamise kord” alusel ja pereabikomisjoni ettepanekutest lähtudes. Viimane üürileping nr 11-6.3/11/3 on sõlmitud 10. mail 2011. a kehtivusega 01.04.2011-31.08.2011. (lisa 1). Võlaõigusseaduse § 309 tulenevalt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega. Võlaõigusseaduse § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja üürilepingu lõppedes tagastama. Üürnikule on 10. augustil 2011. a Halinga Vallavalitsuse poolt saadetud ka
meeldetuletus (nr 11-11/895-1) sotsiaalkorteri üürilepingu lõppemisest. Ühtlasi teatati, et sotsiaalkorter võetakse üle 01. septembril 2011. a (lisa 3). Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud meeldetuletusest tulenevat kohustust üüripinna vabastamise kohta. 01. septembril 2011. a läksid sotsiaalkorterit (xxxxxxxxx x-x ) üle võtma Halinga Vallavalitsuse sotsiaalnõunik ja sotsiaaltööspetsialist. J.S. keeldus korteri üle andmisest ja välja kolimisest ning kasutab nimetatud eluruumi reaalselt tänaseni (lisa 2). J.S.`il on tekkinud ka võlgnevus tema kasutuses oleva sotsiaalpinna üüri ja kõrvalkulude eest tasumata jätmisest. Võlgnevuse sisse nõudmiseks on Halinga Vallavalitsus esitanud kohtule 14.09.2010. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse nr 19-18/1303 (tsiviilasi nr ) J.S.i vastu põhinõudes 640,31 eurot (lisa 4, lisa 5). Lähtudes eelpooltoodust, aluseks võttes Asjaõigusseaduse § 80 palutakse kohustada kostja J.S.i`t andma Halinga vallas Pärnu maakonnas asuva eluruumi Xxxxxxxxx x-x valdus üle hagejale Halinga vallale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval ja valduse üleandmise mittetäitmisel tõsta kostja koos varaga välja eelpoolnimetatud eluruumist ilma hageja poolt teist eluruumi vastu andmata. Kohtuistungil hageja palub mõista eluruum kostja ebaseaduslikust valdusest välja tähtaega määramata ja kohtuotsuse kohese täitmisele mittepööramisega ning väljakolimisest keeldumisel kostja välja tõsta eluruumist teist eluruumi vastu andmata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. VÕS § 271 lg 1 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 272 lg 4 p 4 kohaselt elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. Poolte vahel on 10.05.2011.a. sõlmitud üürileping sotsiaaleluruumi, asukohaga Xxxxxxxxx x-x xxxxxxx xxxx, Pärnu maakond, kasutamiseks kuni 31.08.2011.a. Kostja oli lepingu sõlmimisel teadlik, et tegemist on valla sotsiaaleluruumiga. Vald saatis kostjale 10.08.2011.a. kirja, milles teatas üürilepingu lõppemisest ja palus korteri valduse hagejale üle anda 01.09.2011.a. Kostja 01.09.2011.a. keeldus eluruumi vabastamast ja kasutab seda senini. VÕS § 304 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Sama seaduse § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. AÕS § 80 alusel on hagejal õigus eluruum välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest. Kostja võttis 11.12.2012.a. kohtuistungil hagi eelpool märgitud asjaoludel õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus eeltoodu alusel rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus. 11.12.2012.a. kohtuistungil kostja oli seisukohal, et temal menetluskulude nõuet hageja vastu ei ole ja avaldab, et hageja poolt kantud menetluskulud võiksid jääda tema enda kanda ning hageja avaldas, et ta jätab hagiavalduselt tasutud riigilõivu enda kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Kostja kohe hagi õigeks ei võtnud. Eeltoodu ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kohus jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda. Pärnu Maakohtu 29. oktoobri 2012.a määrusega on J.S.’ile antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtulikus menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Asi on lahendatud kostja kahjuks ja kohus on jätnud menetluskulud kummagi
poole enda kanda. Kohus arvestades, et kostjale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, ja kostja majanduslikku seisundit, siis seetõttu jätab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. RÕS § 23 lg 1 alusel kohus jätab õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.