Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08. jaanuaril 2013 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu
Kohtuasi
Bigbank AS-i hagi väljamõistmiseks
Hagihind
3 013,29 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Bigbank AS (registrikood: 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline esindaja Brit Raud
2-11-57228 HL
ja
MV
vastu
võlgnevuse
Kostja I: HL(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Kostja II: MV(isikukoodXXX, elukoht: XXX) 28. november 2012
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate HL ja MV kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud Hageja ja kostja I sõlmisid 09.08.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule üle 3387,32 eurot, mis oli lepingu sõlmimise päeval Eesti
Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 53 000 Eesti krooniga. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 26,99% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 08.08.2007 kostjaga II käenduslepingu, millega võttis kostja II endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXX ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 178 081 krooni (11 381,47 eurot) ning käenduse tähtajaks 01.09.2014. Kostjatel oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 21.08.2007, millist kohustust kostjad korduvalt rikkusid. Hageja hoiatas 08.01.2009 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Hageja ütles 23.02.2009 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 55 783,08 krooni (3565,19 euro) tasumist, millest 47 611,79 krooni (3042,95 eurot) moodustas tagastamata krediidisumma, 6723,70 krooni (429,72 eurot) sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1400 krooni (89,48 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulu ja 47,59 krooni (3,04 eurot) viivis. Lepingu alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 26,99% krediidisummast ühe aasta kohta. Arvestades, et pärast lepingu ülesütlemist on intressidena võlgnetavate summade katteks tasutud 157,91 eurot, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 271,81 eurot. Lepingu ülesütlemisel 23.02.2009 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 3,04 eurot. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 3042,95 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist laekunud makseid on tagastamata krediidisumma 3013,29 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 26,99% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2247,60 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 23.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,99% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostjate vastuväited Kostja I hagile vastu ei vaielnud, kuid väitis, et on pensionär, saab pensioni 130 eurot kuus ja maksab oma võla katteks igakuiselt 6,40 eurot. Kostja II väitel on ta käendajaks kostja I ühekordsele laenule, teistkordsest laenust ei ole ta teadlik. Võlga maksta ei ole tal võimalik, sest töötab miinimumpalgaga kooli puhvetis. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Kohtule esitatud kirjalike tõendiga - hageja ja põhivõlgniku vahel 09.08.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr XXX ja selle juurde kuuluva maksegraafikuga on tõendatud, et hageja andis kostjale I tarbijakrediiti 53 000 Eesti krooni/ 3387,32 eurot tagastamise tähtajaga 21.08.2012. Lepingu järgi oli kostja I kohustatud maksma hagejale intressi 26,99% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja I ei ole raha saamist vaidlustanud. Hageja 08.01.2009 kostjatele saadetud lepingu
ülesütlemishoiatustega ja 23.02.2009 kostjale I saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja kostjale II saadetud nõudekirjaga on tõendatud lepingu ülesütlemine 23.02.2009, seega on kogu krediidisumma ja intress muutunud sissenõutavaks. Hageja võib kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ning viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustusetäitmise eest. Käenduslepinguga on tõendatud hageja ja käendaja vahel 08.08.2007 käenduslepingu sõlmimine maksimummääraga 178 081 krooni/ 11 381,45 eurot. Käenduslepinguga võttis kostja II endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXX ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduse tähtajaks on 01.09.2014. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. VÕS §-le 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seoses maksete laekumisega pärast hagi esitamist vähendas hageja 26.11.2012 dokumendis põhinõuet ja intressinõuet, mistõttu tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlg 3004,77 eurot ja intressi võlg 222,73 eurot. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär 26,99% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.02.2009 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 3,04 eurot. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 3042,95 eurot. Arvestades lepingu ülesütlemise järgselt laekunud makseid on tagastamata krediidisumma 3013,29 eurot, seega on sissenõutavaks muutunud viivis hageja arvutuste kohaselt 2247,60 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 22.11.2011 seisuga tuleb lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2 247,60 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 23.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,99% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte üle hagi hinna st põhivõla.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb TsMS § -de 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.