Pankrotivõlgnik L A (isikukood xxxx, elukoht xxxx tel nr xxxx, e-post: xxxx); Pankrotihaldur Reet Relvik (isikukood 45606115212, asukoht Laada 29, 44310 Rakvere, tel nr 513 4190, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
8. jaanuar 2013 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Lõpetada L A’a (isikukood xxxx, elukoht xxxx tel nr xxxx, pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.
e-post: xxxx)
2.Vabastada pankrotihaldur Reet Relvik (pankrotis) L A’a halduri kohustustest.
3.Määrata riigi vahenditest pankrotihalduri Reet Relvik’u (arveldusarve nr 10502008206006 AS-is SEB Pank) lõplikuks tasuks koos tulumaksuga 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.
Algatada L A’a kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada L A’a täitma usaldusisiku kohustusi.
5.Kohustada L A ’a tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
1 (6)
2-11-43622
6.Kohustada L A’a viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
7.Kohustada L A’a üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid oma tulude ning võlausaldajatele välja makstud summade kohta.
8.Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
9.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks ja pankrotivõlgnikule täitmiseks.
10.Saata kohtumäärus Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks.
11.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-8 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 17.01.2012 kohtumäärusega rahuldati võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutati välja L A’a pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Reet Relvik.
2.07.06.2012 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse vastavalt PankrS § 143 lg-le 2 jaotusettepaneku kinnitamiseks.
3.Viru Maakohtu 19.06.2012.a kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek.
TAOTLUS PANKROTIMENETLUSE LÕPETAMISEKS
4.21.12.2012 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt pankrotimenetluses esitati 6 nõuet summas 9 018.10 eurot, millele haldur ega võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Nõuete kaitsmise koosolekul 03.05.2012 tunnustati kõigi võlausaldajate nõudeid kokku summas 9 018.10 eurot II rahuldamisjärgus. Jaotusettepanek kinnitati Viru Maakohtu 19.06.2012 kohtumäärusega. Võlausaldajate üldkoosolek toimus 15.11.2012 päevakorraga: halduri ettekanne pankrotimenetluse lõpetamiseks ja usaldusisiku kandidaadi esitamiseks. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud. L A on nõus ise täitama usaldusisiku kohustusi.
2 (6)
2-11-43622
5.Pankrotivaras pandiesemeid ega muud vara ei olnud. Seega ei olnud pankrotivarasse laekumisi ning võlgnik ei ole pankrotimenetluse ajal ka töötanud. L A on Eesti Töötukassa 12.09.2012 otsusega võetud tööotsijana arvele ning perioodil 22.10.2012-30.11.2012 on võlgnik läbinud ehitusviimistleja koolituse ja on lõpetamas plaatija koolitust.
6.Pankrotimenetluses ei ole pankrotivara puudumise tõttu pankrotivara arvelt kulutusi makstud, kõik kulud on kantud halduri büroo poolt. Tasumata on halduri tasu ning kõik halduri büroo- ja asjaajamiskulud. Ajutise halduri tasu on hüvitatud riigi vahenditest.
7.Müümata vara ei ole. Saadavolevaks varaks võib lugeda võimalike tulevasi töötasusid. Pankrotimenetluses jaotiste alusel raha makstud ei ole. Pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid kokku PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgus summas 9 018.10 eurot, kuid võlausaldajad ei ole pankrotimenetluses raha saadud, sh Ragn-Sells AS 76.51 eurot, SMS Laen AS 577.62 eurot, Raha 24 OÜ 166.18 eurot, BIGBANK AS 7 955.17 eurot, Eesti Energia AS 86.52 eurot ja Swedbank AS (tingimuslik) 156.10 eurot.
8.Võlgniku maksejõuetus on tekkinud 2011. aastal, mil tööleping öeldi ootamatult üles. Pankroti põhjuseks peab haldur L A ’a töötuks jäämist ja süstemaatilist laenamist ilma riske ja tagatiste puudumist arvestamata. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise kriminaalmenetluse alustamiseks.
9.Haldur on kulutanud pankrotimenetluse läbiviimisele minimaalselt 18 tundi. Kuna raha menetluse läbiviimiseks puudus, siis on haldur kasutanud oma büroo ressursse ja vahendeid vajalike toimingute tegemiseks. Halduri kulude hüvitamisest haldur loobub vahendite puudumise tõttu. Haldur palub halduri tasu määramisel anda pankrotivara puudumise tõttu menetlusabi seadusega ettenähtud ulatuses PankrS § 65 lg 11 alusel.
10.Haldur palus PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4 ja § 171 alusel lõpetada L A’a pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, vabastada haldur tema kohustustest, määrata haldurile tasu 18 töötunni eest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine
12.Vastavalt PankrS § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg-st 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
13.PankrS § 157 p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka PankrS § 158 sätestatud pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike 3 (6)
2-11-43622 väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
14.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Samuti PankrS § 157 lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 08.12.2011 teatas kohus vastavalt PankrS § 30 lg-tele 1 ja 2 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 09.01.2012 550 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. ERiigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud.
15.Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ja muud varad ning pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. Võlgnik ei ole töötanud. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kokku esitati pankrotimenetluses 6 nõuet: Ragn-Sells AS 76.51 eurot, SMS Laen AS 577.62 eurot, Raha24 OÜ 166,18 eurot, BIGBANK AS 7 955.17 eurot, Eesti Energia AS 86.52 eurot ja Swedbank AS 156.10 eurot, millele võlgnik vastuväiteid ei esitanud ning mida nõuete kaitsmise koosolekul 03.05.2012.a tunnustati kokku summas 9 018.10 eurot II rahuldamisjärgus. Vahendite puudumise tõttu üldse ei ole võlausaldajatele raha välja makstud.
16.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnikul varasid ei ole, võlgniku kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu
17.PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
18.PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
4 (6)
2-11-43622 täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
19.Pankrotihaldur on palunud halduri tasu välja mõista riigi vahenditest seadusega ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 teise lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi.
20.TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot.
21.Haldur on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks. Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik määrata ka halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti või lõpetab füüsilise isiku pankrotimenetluse PankrS § 158 lg 4 alusel raugemisega. Haldur on arvestanud 18 tunni eest tasu. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. TsMS § 183 lg 2 ning PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus haldurile riigi vahenditest tasu kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
22.Võlgnik on 31.10.2011 esitanud lisaks ka avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus sama seaduse § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
23.Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 07.11.2012 on haldur avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadanded võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 15.11.2012, mille päevakorras oli usaldusisiku nimetamine. Haldur on esitanud 15.11.2012.a võlausaldajate üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud. Haldur on 12.11.2012 informeerinud võlausaldajaid koosolekust ja usaldusisiku kandidaadi esitamise vajadusest. Võlausaldaja BIGBANK AS-i esindaja teatas haldurile, et tal usaldusisiku kandidaati esitada ei ole. Teised võlausaldajad ei ole haldurile vastanud. Võlgnik 5 (6)
2-11-43622 on andnud kirjaliku nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. L A’a kirjalik nõusolek on lisatud ka 21.12.2012.a pankrotimenetluse lõpetamise taotlusele.
24.PankrS § 172 lg 6 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus nõustub võlgniku kirjaliku nõusolekuga ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
25.Kohus selgitab L A’le, et PankrS § 173 lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (PankrS § 173 lg 4). Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (PankrS § 173 lg 6).
26.Võlgnik peab hoidma saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku esitama kord aastas kohtule aruanded oma tulude kohta ning võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et PankrS § 177 lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
27.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning PankrS § 5 lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, lg 6, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4 sätete kohaselt.
Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
/allkirjastatud digitaalselt/
Irina Golubev
Kohtumäärus jõustus 06. veebruaril 2013.a Nooremreferent
Irina Golubev
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.