Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-12-50921 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-12-50921, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud TI(EST) AS (kostja) esitas 04.12.12 Harju Maakohtule hagi AS-i W võlgnevuse 622 euro ja viivise 69.26 euro nõudes.

(kostja) vastu

Kohtule 21.12.2012 saadetud elektronkirjas võttis kostja hagi õigeks ning teatas, et on hagejale tasunud hagiavalduses esitatud nõude summa. 07.01.2013 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ning avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Ühes loobumise avaldusega on hageja esitanud ka menetluskulude nimekirja ning taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 alusel. Kostja on 07.01.2013 vastuses seisukohal, et hageja peab ise kandma oma menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS § 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

2-12-50921 Hageja on 23.11.2012 hagiavalduse esitamisel tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123 riigilõivu 10 eurot (maksekorraldus nr 4654) ja 10.12.2012 (maksekorraldus nr 4922) täiendavat riigilõivu 90 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda TI(EST) AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hagiavaldus esitati 04.12.2012 ning kostja on menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud 13.12.2012. Kostja vastusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hagejale makse tehtud 21.12.2012. Kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldusi, st et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Hagist loobumise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud summas 120.53 eurot. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt, et kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 60 eurot. Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et pool menetluses tasutud riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele, tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista 110 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.