2-12-47599/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud OÜ E. Piir Ehituskaup esitas 19.11.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgnikul võlgu rohkem kui vara. Pankrotiavalduse kohaselt OÜ E.Piir Ehituskaup alustas tegevust 1999. aastal ja tegutses algselt peamiselt aianduspoena: müüsime taimeistukuid, aiatööriistu, seemneid, väetisi ja mullasegusid. Osaühing ei suutnud teenida piisavalt kasumit, et tasuda renti ning jäi rendileandjale võlgu. Osaühingu osakapitali tõsteti 08.10.2001 ja 02.01.2006 mõlemal korral 120 000 eesti krooni eest. 2008 aasta kevadeks oli konkurents kasvanud ja poe pidamine ei olnud majanduslikult tasuv. Pood sulgeti 2008. aasta kevadel. OÜ E.Piir Ehituskaup olid likviidsusprobleemid ja kujunes välja maksejõuetus Swedbank Liising AS esitas 2010. aasta kevadel võlgniku vastu hagi 3062,55 euro nõudes ja meie vaidlesime hagile vastu. Pärnu Maakohus rahuldas oma 30.08.2012.a. otsusega tsiviilasjas 2-1121729 (pankrotiavalduse lisa 2) Swedbank Liising AS hagi ja mõistis summa võlgnikult välja. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 7% võla summast aastas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Nimetatud maksekohustuse tekkest muutus võlgnik OÜ E.Piir Ehituskaup maksejõuetuks ja maksevõime taastamiseks võimalused puuduvad. 13.11.2012.a. Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega määrati tasumiseks täiendav maks 318,11 eurot. Äriühingul on kohustusi teadaolevate võlausaldaja ees kokku summas 3380,66 eurot, ettevõtjal puudub vara. OÜ E.Piir Ehituskaup ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja on püsivalt maksejõuetu. 20.11.2012.a. määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. 10.12.2012.a. on ajutine haldur esitanud ajutise pankrotihalduri aruande, mille kohaselt on OÜ E.Piir Ehituskaup (likvideerimisel) kohustusi vähemalt 4216,69€ ja teadaolevate varade väärtus on kuni 30€. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada OÜ E.Piir Ehituskaup (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu ning välja mõista OÜ-lt E.Piir Ehituskaup (likvideerimisel) välja pankrotihalduri kasuks ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks kokku 427 eurot vastavalt kulude aruandele. 11.12.2012.a. toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning leidis, et pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti kuni 2500 eurot. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 11.12.2012.a. määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning avaldas 11.12.2012 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumise kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 30 eurot, võlgniku kohustuste suuruseks on kokku 4216,69 eurot. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab haldur ettevõtte tegevuse kahjumlikkust. Ettevõtte maksejõuetus tekkis 30.08.2012.a., kui Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti võlgnikult AS SEB Liising AS kasuks välja põhinõue summas 3062,55 € ning sellele lisanduvad viivised ja menetluskulu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 397 eurot ning teostatud kulutuste hüvituseks 30 eurot. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi (arvestusega 1 tund = 64 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Seetõttu on põhjendatud halduri tasuks määrata 832 eurot. Seoses võlgnikul vajalikus ulatuses vahendite puudumisega palub haldur määrata ajutise halduri tasuks summa 397,00 eurot mõista PankrS § 23 lg 4 alusel välja Eesti Vabariigi vahenditest Andrus Õnnik ́u kasuks. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 30 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes, päringute ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest.