Pärnu Maakohus
Kohtunik
Tambet Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
04. jaanuar 2013. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-50062
Tsiviilasi
Tamme 17 Haapsalu elamu korteriomanikud ühiselt avaldus Katrin Tšebõkina pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Tamme
Haapsalu elamu korteriomanikud ühiselt; Võlausaldaja esindaja: korteriomanike ühisuse valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS, registrikood 10259288, Lihula mnt 3 Haapsalu 90507; Võlausaldaja lepinguline esindaja: advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, Karja 20, 90503 Haapsalu e-post: [email protected]; Võlgnik: Katrin Tšebõkina, isikukood *, elukoht *; e-post *
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning 1⁄2 riigilõivu ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud rahasumma tagastamine
Käesolevaga teatavad menetlusosalised: võlausaldajad ühiselt ja võlgnik, et on sõlminud tsiviilasja lahendamiseks kompromissi alljärgnevas:
Menetlusosalised paluvad Pärnu Maakohtul kompromissileping määrusega kinnitada
ja TsMS § 430 lg 1 alusel lõpetada tsiviilasja nr.2-12-50062 menetlus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 122 järgi on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Võlgnik avaldab kohtule esitatud kompromissis, et on teadlik TsMS § 430 lg 5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. PankrS § 15 lg 3 p 7 alusel kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kompromissi sõlmimine
võlausaldaja ja võlgniku vahel on aluseks, mille tõttu kohus jätab ajutise halduri nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja esindaja Haapsalu Linnamajanduse AS tasus avalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot /tlk 58/, mille laekumist on kohus kontrollinud /tlk 66/.
TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga paluvad Tamme 17 Haapsalu korteriomanikud neile tagastada pool pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 125 eurot, mis kanda avaldaja esindaja - valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS arvelduskontole nr * SEB pank. Eeltoodust tulenevalt tuleb Haapsalu Linnamajanduse AS-le tagastada 1⁄2 avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Riigilõivu summas 250 eurot tasus Haapsalu Linnamajanduse AS 27.11.2012. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr * viitenumbriga *, selgitusega: Riigilõiv Katrin Tšebõkina (*) pankrotiasjas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.