03.jaanuar 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-21819
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
186,40 eurot Swedbank AS hagi H. H. vastu 207,47 euro ja lisanduva viivise nõudes Hageja: Swedbank AS (registrikood: xxxxxxxx, Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Kerly Küünemäe (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: H. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduse kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS hagi H. H. vastu.
2.Välja mõista H. H. Swedbank AS kasuks 207 (kakssada seitse) eurot ja 47 senti.
3.Välja mõista H. H. Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 186,40 eurolt alates 01.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 16,04 eurot) ei või ületada põhinõuet.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta H. H. kanda.
6.Välja mõista H. H. Swedbank AS kasuks menetluskulu 111 (ükssada üksteist) eurot ja 84 senti.
7.Välja mõista H. H. Swedbank AS kasuks viivis menetluskulult 111,84 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või
ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord Swedbank AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. H. H. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi H. H. vastu 207, 47 euro ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudest (186,40 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress+7% aastas). Hageja nõue tuleneb poolte vahel 14.11.2008 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 7 000 krooni. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval, intressimääraks oli lepingu järgi 18%. Kostja tegi kaardiga tehinguid 186,40 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi ja püsimaksed tasumata. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja AS Swedbank P&C Incuranse 14.11.2008 ka krediitkaardikindlustuslepingu, mille järgi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras (0,6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist) kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest). Kindlustusandjaks oli Swedbank Varakindlustus AS ja soodustatud isikuks hageja. Seisuga 31.05.2012
2 (4)
moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 207,47 eurot; millest põhiosa 186,40 eurot; intress 1,53 eurot ja viivis 16,04 eurot, kaardikasko 3,50 eurot.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 42-44, 60), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja hagiavalduse järgsel aadressil Ehitajate tee 115-4 ja Vilde tee 96-6 Tallinn on kohtule postiasutuse poolt korduvalt tagastatud märkusega hoiutähtaja möödumisel (tl 47, 49, 50). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht määratletud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 33). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt (tl 52) puuduvad politseil andmed H. H. elu- ja viibimiskoha kohta. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on H. H. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati juunis 2010.a. Oletatav H. Horni mobiiltelefon 53735377 on välja lülitatud (tl 34). Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 29.oktoobril 2012 ( tl 60). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad poolte vahel sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, lepingu ülesütlemise kiri, krediitkaardikindlustuse poliisi, võlgnevuse arvestuse ja lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte (tl 7-27). VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid 3 (4)
õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 207,47 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatud viivis protsendina põhinõudelt, so 186,40 eurolt alates 01.juunist 2012, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 16,04 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kokku menetluskulu summas 111,84 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 28,29). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuluna kostjalt väljamõistmiseks vastavalt tsiviilasja hinnale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kokku seega menetluskulu 111,84 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (111,84 eurot) nõuet. /digitaalselt allkirjastatud/ Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.