2-12-30117
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
03.jaanuar 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-30117
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
2 266,05 eurot Swedbank AS hagi S. O. vastu 2 109, 34 euro ja lisanduva viivise nõudes Hageja: Swedbank AS (registrikood: xxxxxxxx, Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Marge Sillamaa (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: S. O. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduse kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht Venemaal, tegelik viibimiskoht teadmata).
teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord Swedbank AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S. O. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
1.Tartu Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi Svetlana Ospiova vastu 2 109, 34 euro ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudest (1 951,60 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress+7% aastas). Hageja nõue tuleneb poolte vahel 29.12.2006 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi krediidilimiidiga 30 000 krooni. Lepingu p 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest, intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja tegi kaardiga tehinguid 1 951,60 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist hageja hinnakirjas sätestatud määra alusel. Seisuga 01.08.2012 moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 109,34 eurot; millest põhiosa 1 951,60 eurot; intress 80,86 eurot ja viivis 76,88 eurot.
saadetud kostja hagiavalduse järgsel aadressil Rokina küla Meremäe vald Võrumaa on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega, et adressaat ei ela antud aadressil (tl 34). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht Venemaal (tl 26). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt (tl 36) ei ela S. O. Rokina külas Meremäe vallas Võru maakonnas ja võib politsei andmetel elada Vene Föderatsioonis või Tartus Veeriku 12D-19. Viimasel aadressil saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud postiasutuse poolt märkusega, et adressaat ei ela antud aadressil (tl 40). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on S. O. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati detsembris 2006.a (tl 41). Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 30.oktoobril 2012 ( tl 52). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad poolte vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, kostjale saadetud teatised, võlgnevuse arvestuse ja lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte (tl 919). VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus 3 (4)
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.