Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 19.06.2009 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 3000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenusumma koos intressidega laenulepingu üldtingimustes ja laenu tagastamise graafikus toodud tingimustel. Laenusumma ennenähtud tähtajaks tagastamata jätmise korral kohustus kostja tasuma viivist, mille määraks oli lepingu üldtingimuste punkti 8. 1 järgi 0,5% päevas. Lisaks kohustus kostja maksma iga kirjaliku teatise eest 9,59 eurot teenustasu ja seoses kohustuse rikkumisega saadetud kirjalike teadete eest (meeldetuletus ja võlanõue) kohustus kostja maksma 19,17 eurot. Kostja kohustus tasuma ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused. Kostja on tasunud laenu tagasimakseid summas 54,33 eurot, millest 19,17 eurot on arvestatud kirjalike teatiste väljastamise tasu katteks ning 35,16 eurot arvestati sissenõudekulude katteks. Hageja saatis kostjale 30.07.2009, 10.08.2009 ja 26.08.2009 teated võlast, kuid kostja ei ole laenusummat tagastanud ning ta pole pöördunud ka hageja poole. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja lepingu sõlmimise tasu väljamõistmist. Viivise arvestamisel laenulepingu üldtingimustes sätestatud määras 0,5 % päevas ületab hagiavalduse esitamise ajaks viivis põhinõuet, kuid hea usu põhimõttest lähtuvalt nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist summas, mis on võrdne laenu põhisummaga. Lepingu sõlmimise tasu nõuab hageja tulenevalt üldtingimuste punktist 7.1, mille järgi kohustus kostja maksma lepingu sõlmimise tasu 9,59 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt kokku 450,57 euro väljamõistmist, millest 191,73 eurot moodustab tagastamata laenusumma, 57,52 eurot intress, 191,73 eurot viivis ja 9,59 eurot lepingu sõlmimise tasu. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 47,93 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendava riigilõivu 15,98 eurot ja õigusabikulud 61,57 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja on kohtule 10.12.2012 esitanud kirjaliku vastuse (tl 52), milles ta ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et kuna tema tütar võttis tema nimel hagejalt laenu, tuleb hagiavalduses nõutud summa välja mõista tema tütrelt A. S. . Tütrel õnnestus kostja nimel laenu võtta, sest kostja ei tunne arvutit, tütre käes olid kostja pangakaardid ning kostja mobiiltelefon oli kogu aeg koridoris kapi peal. Tütar on kostjat ka teistes asjades ära kasutanud, laadides kostja nimel endale ja lastele kõneaega ja makstes kostja arvelt elektrit. Kostjal pole võimalik töövõimetuspensionist maksta hagiavalduses nõutud summasid. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et antud asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled enda ärakuulamist ei ole taotlenud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

2 (5)

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenutaotlus nr 289162 (tl 21) tõendab, et kostja esitas 19.06.2009 hagejale internetikeskkonnas Credit 24 taotluse 3000 krooni laenu saamiseks tagasimakse tähtajaga 18.08.2009. Maksekorraldus nr 23988 (tl 23) tõendab, et hageja kandis 19.06.2009 laenutaotluse nr 289162 alusel kostja pangaarvele laenu summa 3000 krooni. Laenulepingu üldtingimuste (tl 24-27) punkti 4.1 järgi pidi kostja maksma laenu tagasi osade kaupa igakuiste annuiteetmaksetena vastavalt graafikus toodud maksete suurusele ja tasumise tähtpäevadele viimase tagasimaksega tagastamise lõpptähtpäeval. Laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1 järgi kohustus kostja maksma hagejale laenutaotluse analüüsi ja laenu väljastamisega seotud toimingu eest lepingu sõlmimise tasu. Laenulepingu üldtingimuste punkti 8.1 järgi oli kostja kohustatud juhul, kui ta ei tagasta laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, tasuma hagejale viivist tähtaegselt tasumata maksetelt 0,5% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas. Laenu tasumise maksegraafik (tl 22) tõendab, et hiljemalt 19.07.2009 oli kostja kohustatud maksma 1300,47 krooni laenusumma, 574,33 krooni intressi ja 150 krooni lepingu sõlmimise tasu katteks ning hiljemalt 18.08.2009 kohustus kostja tasuma 1699,53 krooni laenusumma ja 325,47 krooni intressi katteks. Hageja väitel on laenulepingust tulenevate kohustuste katteks tasunud ainult 54,33 eurot. Meeldetuletus (tl 28) ja võlanõue (tl 29) tõendab, et hageja hoiatas võlanõude kostjat võlgnevuse ette nähtud tähtajaks tasumata jätmise korral inkassomenetluse alustamise eest võlgnevuse sissenõudmiseks. Seoses kostja vastuväitega, et laenu ei ole võtnud tema, vaid tütar A. S. , märgib kohus järgmist. Kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et laenuleping on tema nimel sõlmitud. Laenu saamiseks on täidetud internetikeskkonnas laenutaotluse ankeet ning kinnitatud laenulepinguga nõustumist. See ei olnud võimalik ilma laenutaotleja isikut identifitseerimata so isikusamasust tuvastamata. Laenu maksekorraldusest nähtuvalt on see kantud kostja Swedbankis asuvale pangakontole. Seega võib eeldada, et vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel on kasutatud kostja internetipanga juurdepääsu. VÕS § 735 kohaselt kaugjuurdepääsuga maksevahend võimaldab selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol olevat raha ilma kirjalikku juhist andmata, muu hulgas teha ülekandeid, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina isiklikku tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks. Kaugjuurdepääsuga maksevahend on muu hulgas maksekaart (nii krediit- kui deebetkaart), samuti telefoni- ja võrgupanga kasutamise võimalus konto käsutamiseks. VÕS § 741 lg 1 p 1 kohaselt elektroonilise maksevahendi omaja on kohustatud kasutama maksevahendit vastavalt selle väljastamise ja kasutamise tingimustele, muu hulgas tegema kõik vajaliku, et hoida maksevahend ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid (isiklik tunnuskood või muu kood) kaitstuna ning punkt 2 järgi teatama viivitamata maksevahendi väljajale või väljaja poolt omajale sel eesmärgil teatavaks tehtud kolmandale isikule maksevahendi või selle kasutamist võimaldava abivahendi kaotsiminekust või vargusest. Kostja on õigeks võtnud, et oma pangakaardi teinud kõrvalisele isikule ( A. S. ) kättesaadavaks. Et kõrvaline isik sai internetikeskkonnas esineda kostja nimel, osutab otseselt ka sellele, et lisaks pangakaardile on kostja teinud kõrvalisele isikule kättesaadavaks ka internetipangale juurdepääsu võimaldavad abivahendid ( vajalikud koodid). Seega on kostja ise olnud raskelt hooletu ning ei

3 (5)

vabane vastutuselt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Inimlikult on mõistetav kostja väide, et pensionärina on raske võlga tasuda, kuid ka see asjaolu ei ole kostja vastutusest vabastamise aluseks. Hageja väitel on kostja võlgnevus kokku 450,57 eurot, millest 191,73 eurot moodustab tagastamata laenusumma, 57,52 eurot intress, 191,73 eurot viivis ja 9,59 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kostja mingeid vastuväiteid võla suurusele ei ole esitanud. VÕS §-de 396 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 191,73 eurot tagastamata laenu, 57,52 eurot intressi ja 9,59 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks. Viivise väljamõistmist taotleb hageja põhivõla ulatuses. Kostja viivise vähendamist ei ole taotlenud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 191,73 eurot viivise katteks. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on juba hagiavalduses esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv 15,98 eurot ja õigusabikulud 61,57 eurot. Hagile on lisatud konto väljavõte (tl 30), millest nähtuvalt on hageja esindaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 47,93 eurot. Hagile on lisatud ka maksekorraldus (tl 31), millest nähtuvalt on hageja esindaja hagi esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 15,98 eurot. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 63,91 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on käesolevas menetluses esindanud OK D. C. töötaja. OK D. C. 01.10.2012 arvest ( tl 57) nähtuvalt peab hageja oma esindaja osutatud teenuse eest tasuma 61,57 eurot ( ilma käibemaksuta 51,31 eurot). TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt

4 (5)

sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 258,84 eurot. Seega jääb hageja nõutav õigusabi kulu lubatud piirmäära sisse. Nõutav õigusabi kulu sisaldab ka käibemaksu 10,26 eurot, kuid puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas 51,31 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 63,91 + 51,31 so 115,22 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.