2-12-25421/14 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

projekteerimis- ja ehitustööd. 07.04.2011. a sõlmisid hageja ja kostja ehituse töövõtulepingu lõpetamise lepingu, mille kohaselt võttis kostja hagejalt vastu projekteerimistööd maksumusega 86 035 eurot, millele lisandub käibemaks, ja kohustus nende eest tasuma hiljemalt 31.12.2011. a. Samuti lepiti lepingus kokku, et tasumisega viivitamisel maksab kostja hagejale viivist 0,025 % viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja väljastas 07.04.2011. a kostjale arve lepingus ettenähtud summa koos käibemaksuga kokku 103 242 eurot tasumiseks. Hageja saatis 28.10.2011. a kostjale saldokinnituse ja palus kostjal kinnitada, et kostjal on võlgnevus hageja ees summas 103 242 eurot, mille tasumise tähtaeg on 31.12.2011.a. Kostja saatis 10.11.2011.a hagejale kinnituse nimetatud kohustuse olemasolu kohta. Samasuure võlgnevuse olemasolu on kostja hagejale kinnitanud teistkordselt 05.12.2011.a saldokinnitusega. Kostja ei ole hagejale kokkulepitud summat tasunud. Hageja pöördus 06.01.2012.a kostja poole ja nõudis kohustuse täitmist ning andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 20.01.2012.a. Kostja summat nimetatud tähtajaks ei tasunud. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista võlg summas 103 242 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4749,13 eurot ja viivis protsendina põhinõudest 0,025% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja teatas 21.11.2012.a kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele, et ei nõustu kostja poolt välja pakutud kompromissi tingimustega. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõuetele. Kostja vastuväited puudutavad nõuete reaalset täitmist ja mitte nende olemasolu või kostja kohustust neid täita. Hageja leidis, et eksitav on kostja väide, et riigihanke alusel sõlmitud töövõtulepingu ja selle lisade sõlmimisel oli hagejale ettenähtav risk, et kostja kohustuste täitmine sõltub Mustvee sadama ehitamise ja arendamise projekti rahastusest ning selle edasilükkamine võib tekitada häireid ja viivitusi kostja kohustuste täitmisel. Kostja viidatud kokkulepe, kus töövõtjale tasumine pandi sõltuma projekti rahastusest sõlmiti alles 2009. aasta lõpul (töövõtuleping sõlmiti 20.03.2009) ja selle sõlmimine tulenes väljakujunenud olukorrast, kus oli ilmnenud, et kostja on viinud läbi riigihanke ja sõlminud töövõtulepingu, teadmata, millise raha arvelt ta seda täidab. Nii tuligi hageja koos oma partneritega kostjale vastu ning lootuses, et tulevikus siiski õnnestub tööd teostada, sõlmiti ka tasumise edasilükkamise kokkulepe. Kostja viited töövõtulepingu lisale ja selle punktidele 2.2 ja 2.3 on alusetud, sest 07.04.2011. a sõlmitud töövõtu lõpetamise lepingu lõpetamise lepinguga lõpetati muu hulgas ka nimetatud lisa kehtivus ja asendati nimetatud lisas sisaldunud tasumistingimus uuega. Kostja vastus Mustvee linn linnavalitsuse kaudu vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on projekteerimistööd teostanud ja kostjale 07.04.2011.a lepinguga üle andnud. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et on projektid kätte saanud ja kohustub nende eest tasuma. Kostja selgitas, et sõlmis ühispakkuja AS-ga Koger ja Partnerid 14.12.2009.a lisa 20.03.2009.a töövõtulepingu juurde. Lepingu lisa punktis 2.2 lepiti kokku, et tellija kohustub tasuma töövõtjale projekteerimistööde eest hiljemalt 31.12.2011.a. Maksetähtaeg võib pikeneda arvestades lepingu punktis 2.3 kokkulepitut. Lepingu punktis 2.3 on pooled erakorraliselt kokku leppinud, järgmises: „Töövõtja on nõus andma tellijale pikendatud maksetähtaja (tasutakse ca 2 aastat peale tööde valmimist) üksnes tingimusel, et tellija teeb omapoolselt kõik võimaliku Mustvee Kesk-Peipsi sadama projekti nimetatud punkti kohasele rahastamisele suunatud jõupingutused, et tasuda töövõtjale projekteerimistööde eest enne punktis 2.2 nimetatud hiliseima päeva saabumist. Tellija kinnitab, et tasub projekteerimistööde eest hiljemalt 3 pangapäeva jooksul peale seda, kui EAS (või vastavat õigust omav allüksus vms organisatsioon) on eraldanud Mustvee Kesk-Peipsi sadama projektile raha ning Tellija kohustub sellest töövõtjat viivitamatult teavitama.“ Kostja – Mustvee linn on aastaid olnud huvitatud Mustvee sadama ehitusest ja arendamisest ja teinud omaltpoolt kõik, et korraldada Mustvee sadamaehituse finantseerimist ja selleks saadavatest vahenditest ka hagejale raha tasumist. Selleks on muu hulgas üritatud saada raha riiklikest arenguprojektidest ning sel eesmärgil on linnale võetud ka kohustusi. Kahjuks ei ole kostja

ootused seni realiseerunud, kuid kostja avaldas, et tal on siiski perspektiivis lootust saada rahastus Mustvee sadama projekteerimise ja ehitamise reaalseks käivitamiseks. Kostja märkis, et riigihankemenetluse alusel parima pakkumise teinutega sõlmitud töövõtulepingust ja poolte vaheliste seniste suhete ja läbirääkimiste käigus on hagejale olnud selge, et tellijapoolse kohustuse täitmine seostub Mustvee sadama projekteerimiseks ja ehitamiseks projektirahade saamisest ning et Mustvee omavahenditest jääb kohustuste rahastamise tagamiseks vajaka. Kostja märkis, et tema oma eelarvest ja reservfondist ei piisa, et kohustust täita ja samuti on Mustvee laenukoormus seadusega lubatud piiri lähedal ning seetõttu ei ole võimalik kõnealuse kohustuse täitmiseks täiendavat laenu võtta. Kostja leidis, et asi on mõistlik lahendada pooltevahelise kokkuleppega. Kostja tegi ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt tasub kostja hagejale põhivõla ning poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust, tasudes selleks hageja arveldusarvele igas kalendrikuus 1700 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses poolte nõusolekul TsMS § 403 lg 1 alusel vastavalt kohtu 20.11.2012. a määrusele. Kohus tegi poolte esitatud põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Kostja Mustvee linn kuulutas välja hanke Mustvee Kesk-Peipsi sadamaehituse I etapi projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks (tl 24-27). Hanke võitsid ühispakkujatena AS Koger&Partnerid, hageja Insenerehituse AS ja Akciju Sabiedriba BMGS Eesti filiaal.  20.03.2009.a sõlmisid kostja ja ühispakkujad AS Koger&Partnerid, hageja ning Akciju Sabiedriba BMGS Eesti filiaal ehituse töövõtulepingu nr 908, millega kohustusid ühispakkujad teostama hankes ettenähtud Mustvee Kesk-Peipsi sadama projekteerimis- ja ehitustööd.  14.12.2009.a sõlmisid kostja ja ühispakkuja AS Koger&Partnerid ehituse töövõtulepingu nr 908 lisa 1 (tl 28-29), millega muudeti põhilepingus kokkulepitud projekti valmimise ja lepingu täitmise tähtpäevi. Nimetatud lepingu lisa punktis 1.1.1. lepiti kokku, et töövõtjal tuleb tellijale üle anda projektdokumentatsioon 22.02.2010. a ja lähtudes ekspertiisidest korrigeeritud projektdokumentatsioon 29.03.2010.a. Lepingu lisa punktis 2.1. ja 2.2 leppisid pooled kokku, et kostja tellijana maksab töövõtjale projekteerimistööde eest 1 346 169 Eesti krooni, millele lisandub käibemaks, hiljemalt 31.12.2011. a. Punktis 2.3. leppisid pooled erakorraliselt kokku, et töövõtja on nõus tellijale andma pikendatud maksetähtaja (tasutakse ca 2 aastat peale tööde valmimist) üksnes tingimusel, et tellija teeb omapoolselt kõikvõimalikud Mustvee Kesk-Peipsi sadama projekti sama punkti kohasele rahastamisele suunatud jõupingutused, et tasuda töövõtjale projekteerimistööde eest enne p-s 2.2 nimetatud hiliseima päeva saabumist. Tellija kinnitab, et tasub projekteerimistööde eest hiljemalt kolme pangapäeva jooksul peale seda, kui EAS (või vastavat õigust omav organisatsioon) on eraldanud Mustvee Kesk-Peipsi sadama projektile raha ning Tellija kohustub sellest töövõtjat viivitamatult teatama.  07.04.2011. a sõlmisid hageja ja kostja ehituse töövõtulepingu nr 908 lõpetamise lepingu (tl 14-15), mille kohaselt võttis kostja hagejalt vastu projekteerimistööd maksumusega 86 035 eurot (millele lisandub käibemaks) ja kohustus nende eest tasuma hiljemalt 31.12.2011.a. Lepingu punktis 7 lepiti kokku, et tasumisega viivitamisel maksab kostja hagejale viivist 0,025 % viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.  07.04.2011.a väljastas hageja kostjale arve nr 32 ehituse töövõtulepingu nr 908 lõpetamise lepingus kokkulepitud summa koos käibemaksuga kokku 103 242 euro tasumiseks.

Hageja nõuab kostjalt ehituse töövõtulepingu nr 908 lõpetamise lepingus kokkulepitud summa tasumist ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja vastuväited ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Riigihangete seaduse § 43 lg 3 kohaselt vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ühispakkujana on täitnud töövõtulepingus ettenähtud töövõtja kohustuse ja andnud kostjale üle nõutud projektdokumentatsiooni. Kostja tellijana on töö vastu võtnud, sellele pretensioone esitanud ei ole, kuid ei ole vastu võetud töö eest tasunud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on 07.04.2011. a sõlmitud töövõtulepingu lõpetamise lepinguga kostja poolt tehtud töö vastu võtnud ning nimetatud lepinguga on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale vastuvõetud tööde eest hiljemalt 31.12.2011. a. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alates 31.12.2011. a. Kostja on maksekohustust rikkunud ja ei ole hagejale tähtaja jooksul tasunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 pst 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja esitas vastuväite, et hagejal ei ole õigust nõuda tööde eest tasumist, kuna 14.12.2009. a sõlmisid kostja ja ühispakkuja AS Koger&Partnerid ehituse töövõtulepingu nr 908 lisa 1, milles lepiti erakorraliselt kokku kostja teatud tingimustel õigus tasuda projekteerimistööde eest pärast kokkulepitud tähtaega. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on teinud omalt pingutusi selleks, et saada töövõtulepingu alusel planeeritud Mustvee sadama projekteerimisja ehitustöödeks rahastamist arenguprojektidest. Muu hulgas on kostja taganud sadama arendusprojekti omafinantseeringu osa (tl 30) ja võtnud kohustuse rahastada töövõtulepingu kohaste projekteerimistööde rahastamist (tl 31). Kohtu hinnangul ei saa kohaldada töövõtulepingu alusel hageja poolt kostjale üle antud projekteerimistööde eest maksmise tähtajale 14.12.2009. a töövõtulepingu lisa 1 punktis 2.3 sõlmitud kokkulepet erakorralise maksetähtaja pikendamise kohta. Pooled on 07.04.2011. a sõlminud töövõtulepingu lõpetamise lepingu (tl 14-15), milles lepiti kokku, et lepingu allkirjastamise päevast lõppeb poolte vahel 20.03.2009.a sõlmitud töövõtuleping. Seega on koos töövõtulepingu lõppemisega lõppenud ka selle lepingu lisa 1. Töövõtulepingu lõpetamise lepinguga lepiti muuhulgas kokku, et kostja tasub hagejale projekteerimistööde eest hiljemalt 31.12.2011. a. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut poolte kokkuleppel muuta. Töövõtulepingu lõpetamise lepinguga muudeti varasemat kokkulepet projekteerimistööde tasumise tähtaja osas. Hagejal oli töövõtulepingu lõpetamise lepingu alusel õigus nõuda kostjalt projekteerimistööde eest tasumist alates 31.12.2011.a ning hageja nõue muutus sellest ajast alates sissenõutavaks. Puudub vaidlus selles, et kostja hageja nõuet täitnud ei ole. Kohtu hinnangul ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust ka kostja väited, et tal puuduvad linna eelarves vahendid hageja nõude täitmiseks. Kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat maksekohustust ja ei ole tasunud hagejale kokkulepitud tähtajaks. Antud juhul ei esine asjaolusid, mis võiks kostja rikkumist vabandada. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi võib rikkumine olla vabandatav üksnes vääramatu jõu tõttu. Kostja pidi kohustusi võttes arvestama sellega, kas tal on võimalik neid täita või mitte ja nimetatud riski ei saa panna lepingu vastaspoole kanda. Kostja vastutab maksekohustuse rikkumise eest ning temalt tuleb hageja kasuks võlg summas 103 242 eurot (86 035 eurot, millele lisandub käibemaks 17 207 eurot) välja mõista.

Kostja kohustus tasuma hagejale projekteerimistööde eest hiljemalt 31.12.2011. a. Kostja pole nõuet täitnud ja on olnud sellega viivituses. Seega on põhjendatud ka hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 07.04.2011. a töövõtulepingu lõpetamise lepingu (tl 14-15) punktis 7 leppinud kokku, et kui kostja rikub kohustust tasuda kostjale projekteerimistööde maksumuse hiljemalt 31.12.2011. a, siis kohaldatakse viivist 0,025% päevas põhisummalt. Hageja on arvestanud viivist kokkulepitud määras hagi esitamise aja seisuga kokku summas 4749,13 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista lisaks viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud intressimääras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 03.07.201203.01.2013. a täiendava viivise suuruseks 4774,85 eurot (tasumata põhivõlg 103 242 eurot x 0,025 % x 185 päeva), mis tuleb samuti otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)