2-12-30248/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-12-30248 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 03.01.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS S. (hageja) ja T. S. ) 11.04.2002 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutaja tunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja lepingu sõlmimine internetipanga vahendusel, mis loetakse võrdseks kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga. Hageja ja kostja sõlmisid 07.09.2009 internetipanga vahendusel eeltoodud tingimustega kooskõlas oleva väikelaenulepingu nr 09-071579-VV, mille alusel kandis hageja kostja arvelduskontole laenu summas 2 168,54 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama laenusumma osamaksetena ja tasuma intressimakseid maksegraafikus märgitud maksepäevadel s.o iga kuu 2. kuupäeval. Intressi arvestati lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kuus ning intressi määraks oli 26% tagastamata laenusummast. Laenusumma tagastamisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määra alusel so EKP intress + 7% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, olles viivituses nelja üksteisele järgneva intressi makse tasumisega, ütles hageja 02.09.2011 lepingu üles ning nõudis kogu laenusumma tagastamist. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees 2359,60 eurot, millest 1741,72 eurot on põhivõlgnevus, 194,88 eurot intress ja 423 eurot viivis seisuga 02.08.2012. Lisaks palub hageja alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhivõlgnevuselt. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 52,25 euro ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 23.11.2012. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid meili teel meiliaadressile 23.11.2012 kell 8:36 (tl 41) ning kostja saatis samalt meiliaadressilt 23.11.2012 kell 21:10 kohtule kinnituse, et on hagimaterjalid kätte 2 (5)

2-12-30248 saanud. Seega on hagi kostjale kätte toimetatud TsMS § 314 lg 2 ja lg 5 alusel. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses (tl 4) esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kuigi kostja on hagimaterjalide kättesaamise kinnituses avaldanud soovi asi lahendada kohtuväliselt, võimaldades tal võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, ei ole see kohtu hinnangul vaadeldav kostja vastusena TsMS § 394 mõttes. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 12-22) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 1741,72 eurot ja intressina 194,88 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni taotleb hageja summas 423 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

2-12-30248 Hageja taotlusel tuleb alates hagi esitamisest so alates 03.08.2012 kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ( EKP intress + 7% aastas) põhivõlgnevuselt. Seoses hagimaterjalide kättesaamise kinnituses avaldatud kostja taotlusega asi lahendada kohtuväliselt, võimaldades kostjal võlga tasuda maksegraafiku alusel, märgib kohus järgmist. Soovi korral lahendada asi hagejaga kokkuleppel tulnuks kostjal pöörduda hageja poole kompromissilepingu sõlmimiseks. Käesoleva ajani pooled allkirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud ei ole, mistõttu puudub kohtul alus asja lahendada kompromissiga. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja 23.11.2012 e-kirjas esitatud soovi ei saa pidada poole taotluseks TsMS § 445 mõttes. Kostja pole oma taotlust millegagi põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks tal ei ole võimalik võlga korraga tasuda. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on juba hagiavalduses (tl 4) esitanud menetluskulude nimekirja ning ta on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 5 ja 6). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagi esitamisel 03.03.2012 on tasutud 200 eurot riigilõivu, mis vastab hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu nõutavale riigilõivule. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu tasutud riigilõiv so 200 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohtule teadaolevalt (andmed Kohtute Infosüsteemist KIS) on hageja samas nõudes läbinud maksekäsu kiirmenetluse, milles jäeti hageja nõue rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kostjale hagi kättetoimetamise raskused on olnud kohtul ka käesolevas menetluses. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 17.02.2012 tasunud riigilõivu 52,25 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 52,25 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. 4 (5)