Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-43239 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid K. J. O. (hageja) ja J. V. ) 21.06.2011 järelmaksulepingu nr 1104527/10 ta, mille alusel andis hageja kostjale üle järelmaksu summas 505,48 eurot, millest 486,98 euro eest soetas kostja 21.06.2011 Klick Eesti AS-ile kuuluvast kauplusest järelmaksuga sülearvuti, hiire ja kõlarid ning 18,50 eurot tasaarveldati poolte kokkuleppel lepingu sõlmimise tasuga. Kostja kohustus tasuma püsimakseid maksegraafikus näidatud tähtaegadel ja järelmaksu intressi 17,8941% järelmaksu summalt aastas. Järelmaksu püsimaksete tähtajaks tasumata jätmise korral kuulus lepingu järgi kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning kostja kohustus tasuma krediidiintressi 29% krediidisummast aastas. Kostja ei tasunud makseid maksegraafikus näidatud tähtaegadel, mistõttu ütles hageja 25.11.2011 järelmaksulepingu üles ning nõudis kogu krediidisumma - 505,48 euro - tagastamist ning järelmaksuintressi - 63,24 euro ja võla sissenõudmise kulude - 76,68 euro - tasumist hiljemalt 06.12.2011. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 744,96 euro väljamõistmist, millest on krediidisumma – 505,48 eurot, järelmaksuintress – 43,89 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud - 76,68 eurot ja viivis seisuga 08.10.2012 – 118,91 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 09.10.2012 viivist 27% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 175 euro ning õigusabikulude – 95 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 06.11.2012 (tl 29), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 26).

Kohtu põhjendused

2-12-43239 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust osutava ettevõtte vahendusel. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagiavaldus ja selle lisad kostjale isikulikult üle antud 06.11.2012 (tl 29). Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-12-43239 kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 8-24) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidisumma – 505,48 eurot – VÕS §-de 396 lg 1, 402, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, järelmaksuintress – 43,89 eurot – VÕS §-de 397 lg 1, 402, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, võla sissenõudmisega seotud kulud - 76,68 eurot – VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ja viivis 08.10.2012 seisuga – 118,91 eurot – VÕS §-de 101 lg 1 p 6, 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on nõudnud kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 27% tagastamata krediidisummalt (hetkel 505,48 eurot) aastas alates 09.10.2012 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 881,44 (744,96 + 27% x 505,48) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult, tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega (tl 5 pöördel ), kus on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 175 eurot ning õigusabikulud 95 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot (tl 8). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

2-12-43239 TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on hagi hinna 881,44 eurot korral hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasumisele kuuluv riigilõiv 125 eurot oluliselt väiksem kui riigilõivu täismäär 175 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 125 eurot ning ülejäänud riigilõiv 50 eurot jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud A. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx arvest lähtuvalt peab hageja maksma xxxxx xxxxxx S. K. O. -le 95 eurot tasu seoses hagi koostamisega ja hageja esindamisega võlglase J. V. . Antud asi pole aga eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõutud õigusabikulud 95 eurot pole põhjendatud, arvestades antud asja vähest keerukust. Kohus loeb hageja põhjendatud õigusabikuluks 65 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 190 eurot (125 + 65). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

2-12-43239

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.