Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-12-49517 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse järgi sõlmisid A. S. E. ja E. K. ) 03.09.2009 liitumislepingu nr. 1726710, mille alusel kohustus A. S. E. pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja kinnitas oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. Kohustuste täitmisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, siis loovutas A. S. E. 30.09.2010 nõude kostja vastu summas 135,64 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le J. I. ) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja ei tasunud võlgnevust hagejale hoolimata sellest, et hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgnevuse tasumist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 271,23 euro väljamõistmist, millest 135,64 eurot on põhivõlg ja 135,59 eurot viivis. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 45 euro, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 75 euro ning õigusabikulude – 159,78 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 06.12.2012 (tl 36), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 33).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-12-49517

Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust osutava ettevõtte vahendusel. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagiavaldus ja selle lisad kostjale isikulikult üle antud 06.12.2012 (tl 36). Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-12-49517 kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 135,64 eurot – VÕS §-de 164 lg 2, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis - 135,59 eurot – VÕS §-de 164 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 271,23 (135,64 + 135,59) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult, tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega (tl 8), kus on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 75 eurot ning õigusabikulud 159,78 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja pole esitanud tõendit riigilõivu tasumise kohta maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, kuid kuna Pärnu Maakohtu 14.11.2012 määruse sisu järgi on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu menetletud, on alust arvata, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot (maksekorraldus tl 7). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on hagi hinna 271,23 eurot korral hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ette nähtud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi hinnalt 271,23 eurot hagi esitamisel veebilehe wwwe-toimik.ee kaudu tasumisele kuuluv riigilõiv, mis on 60 eurot. Ülejäänud riigilõiv - 15 eurot - jääb hageja enda kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

2-12-49517 kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud S. E. OÜ J. esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma OÜ-le J. 159,78 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase E. K. . Kuna antud hagi hind on 271,23 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 65 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 170 eurot (45 + 65 + 60). Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 7) TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.