Eesti Maaülikooli hagi T S vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
632,73 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.10.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T S apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Maaülikool (registrikood 74001086, asukoht Kreutzwaldi 1, Tartu), esindaja Anne Õunapuu; Kostja T S (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda T S apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle peale käesoleva määruse jõustumist.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli Eesti Maaülikooli (hageja) hagi T S (kostja) vastu põhivõlgnevuse 632,73 euro, viivise 293,59 euro ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,1% päevas põhinõudelt väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud – riigilõiv 127,82 eurot ja esindajatasu 63,91 eurot ning viivised menetluskuludelt kuni nõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 0,022% päevas.
2.Hagiavalduse (tl 1-3) ja teiste menetlusdokumentide (tl 38-39, 54-55) kohaselt sõlmis hageja kostjaga 30.07.2004 õppeteenuse osutamise lepingu nr 106 (tl 4). Kostja kohustus vastavalt lepingu p-le 3.1 tasuma õppeteenustasu iga semestri eest ülikooli poolt esitatud arve alusel 9900 krooni ehk 632,73 eurot. Kostja immatrikuleeriti Eesti Maaülikooli üliõpilaseks 01.09.2004. 18.04.2007 on õppeprorektori korraldusega 372-OP vormistatud kostja akadeemilisele puhkusele seoses lapse hooldamisega alates 05.04.2007 kuni 31.01.2010 (tl 42). Akadeemilisele puhkusele vormistamise aluseks oli kostja kirjalik avaldus (tl 41). Tulenevalt sellest, et kostja poolt alustatud akadeemiline puhkus lõppes 31.01.2010 ning kirjalikku avaldust lepingu lõpetamise kohta hagejale saabunud ei ole, eeldas hageja, et kostja jätkas õpinguid. Hagejal ei ole kohustust kontrollida, kas üliõpilane osaleb õppetöös, sh loengutes ning seega ei ole hagejal võimalik ilma sellekohase kirjaliku avalduseta teada saada, kas üliõpilane soovib jätkata õpinguid ja mis ajast üliõliõpilane ei soovi enam õpinguid jätkata. Hageja kostja avaldust lepingu lõpetamiseks saanud ei ole ning esitas kostjale 18.02.2010 2010.a kevadsemestri eest arve nr AMT038820 summas 632.73 eurot (tl 5). Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja esitas kostjale 10.11.2010 teatise, milles teatas õppeteenustasu võlgnevusest ning hoiatas võla sissenõudmiseks andmise eest (tl 6). Hageja loovutas 19.01.2011 nõude OÜ-le Julianus Inkasso. Kostja kohtuvälises menetluses nõuet tasunud ei ole ja OÜ Julianus Inkasso loovutas 25.05.2011 nõude tagasi hagejale (tl 7).
3.Vastuseks kostjale selgitas hageja, et on korduvalt Eesti Maaülikooli e-posti serverist otsinud kostja väidetavat e-kirja, millega kostja soovis lepingu üles öelda. Avaldust lepingu lõpetamise ehk omal soovil eksmatrikuleerimise kohta Eesti Maaülikoolile kostja esitanud ei ole.
4.Vastavalt EMÜ õppekorralduseeskirja p-le 219 on üliõpilasel kohustus omada ülikooli keskserveris kasutajatunnust. Õppeinfosüsteemi kaudu ülikooli serveris olevale üliõpilase elektronposti aadressile saadetud teated (korraldused, õppeteenustasu arved jne) loetakse edastatuks. Seega on kostjale vaidlusalune 18.02.2010 arve edastatud [email protected] epostiaadressile (e-kiri tl 56-57). Hageja on esitanud Eesti Maaülikooli haldusdirektori allkirjaga kinnituse (tl 60), et [email protected] aadressile ei ole jaanuaris ja veebruaris 2010 [email protected] aadressilt kirju saadetud. Kinnituse kohaselt logisid praeguseks enam säilinud ei ole. Varasem väljavõte sai logidest tehtud siis, kui need veel olemas olid. Hagejal on varukoopia serveris olemas [email protected] postkastist, kus on kirjad alles alates 01.03.2009, samuti [email protected] postkast, kus on kirjad alles alates 28.05.2008. [email protected] aadressile on [email protected] kirju saatnud 06.04.2011, 08.04.2011 ja 23.01.2012. [email protected] aadressile on [email protected] kirja saatnud 14.04.2011 ja 23.01.2012. Need kaks väljavõtet on otse postkastidest. Varasemaid kirju ei ole (või on postkasti omanik need kustutanud) sellelt aadressilt. 2011.a alguses otsustas hageja, et
2(6)
hoiab oma serveris kolme aasta e-kirjade liikumiste logisid, seega praeguseks 2010.a logisid säilinud ei ole.
Kostja seisukoht
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitatud menetlusdokumentide (tl 30-31, 45-46, 65-66) kohaselt on ta pooltevahelise lepingu ettenähtud korras üles öelnud.
6.Kostja kinnitas, et ta teavitas 2010 jaanuaris või veebruaris e-posti teel saadetud kirjaga, et soovib lepingu üles öelda ja ei soovi õppeteenust kasutada ega õpinguid jätkata. Samas ekirjas palus kostja teatada, kas õpingute lõpetamiseks piisab e-kirja teel saadetud teatest või on tal õpingute katkestamiseks vaja teha veel mingeid täiendavaid toiminguid. Hageja pidi lepingu ülesütlemise avalduse kätte saama, kuna kostja saatis selle ülikooli kodulehel olevale kontaktaadressile [email protected] ja/või [email protected]. Vastust teatele ei saabunud ja kostja oli veendunud, et sellega on tema kohustused lõppenud. Kuna kostja enam kooli ei läinud ja mingeid teateid ega arveid koolist ei saanud, oli kostjale üllatuseks, kui OÜ Julianus Inkasso teatas teda arve olemasolust.
7.Hageja on pärast kostja nimetatud avaldust esitanud hagis märgitud arve maksetähtajaga 01.03.2010. Arvel märgitud teavituse p 2 järgi tühistab ülikool saadetud arve, kui õppeteenuse tellija ei soovi õppeteenust kasutada ja on ülikooli kirjalikult teavitanud lepingu ülesütlemisest hiljemalt 30 päeva jooksul maksetähtajast, s.o 01.04.2010. Kostjale jäi arusaamatuks, millisel alusel ja mille eest arve koostati ning nõue esitati, kuna ta teavitas ülikooli juba enne arve koostamist. Pealegi ei ole kostja nimetatud arvet saanud. Nimetatud arvest sai kostja teada alles pärast seda, kui nõude vahepealne väidetav omanik Julianus Inkasso OÜ edastas kostjale 2011 aprillis hagihoiatuse. 10.11.2010 kirjast sai kostja teada aga alles hagimaterjalide kättesaamisel.
8.Lepingu nr 106 p 3.1. kohaselt tekkis kostjal õppeteenustasu tasumise kohustus hageja esitatud arve alusel. Vaidlusalusest arvest sai kostja aga, nagu juba eelpool märgitud, teada alles 2011 aprillis, milliseks ajaks oli hageja kostja juba eksmatrikuleerinud. Kuna hageja kostjale arvet ei edastanud, ei saanud kostjal tekkida ka arve õppeteenustasu maksmise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et ta on edastanud kostjale vaidlusaluse arve ja/või et 10.11.2010 teatise. Juhul, kui hageja oleks esitanud kostjale veebruaris 2010 arve, oleks kostja vastavalt arvel märgitud p-le 2 saanud koheselt avaldada hagejale veelkordselt oma õpingute katkestamise tahet. Kuna hageja kostjale arvet ei esitanud, ei saanud kostja oma tahteavaldust ka esitada.
9.Kostja on teinud järelepäringu Elionile, kes haldab hot.ee keskkonda ning Eesti Maaülikoolile ja Eesti Maaülikooli Avatud Ülikoolile. Elionilt saadud vastuse kohaselt säilitatakse hot.ee keskkonna serveris e-kirju üks aasta. Seega ei ole hot.ee serveris kostja poolt hagejale saadetud e-kiri säilinud (tl 48-49). Eesti Maaülikooli Avatud Ülikoolilt saadud vastuse kohaselt on neil aadressil [email protected] alles kirjad alates 2010 märtsist (tl 47).
10.Vastuseks hagejale kinnitas kostja, et ta ei ole ka e-kirja teel 18.02.2010 arvet saanud. Varasemalt ei ole hageja mitte kunagi arvet kostjale meili teel saatnud, kõik varasemad arved on hageja edastanud kostjale tavaposti teel ja kostja on kõik arved ka kätte saanud. Hageja ei ole täpsustanud, millisel ajaperioodil kehtinud EMÜ õppekorralduseeskirjale ta oma seisukohas viitab. Kostja palus hagejal esitada andmed selle kohta, kas, ja kui, siis millisest ajast omab kostja ülikooli keskserveris kasutajatunnust Lisaks arve mittesaamisele ei ole kostjale kuni käesoleva ajani esitatud tema eksmatrikuleerimise aluseks olevat dokumenti. Maakohtu otsus
3(6)
11.Pärnu Maakohus menetles tsiviilasja kooskõlas TsMS §-de 403 ja 405 kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. 03.10.2012 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 632,73 eurot, viivise 293,59 eurot ja viivise põhivõlalt alates 03.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt 0,1% päevas. Menetluskulud jättis TsMS § 162 alusel kostja kanda.
12.Puudub vaidlus, et poolte vahel on 30.07.2004 sõlmitud õppeteenuse osutamise leping nr 106 (edaspidi leping). Samuti ei ole kostja esitanud kohtule sisulisi vastuväiteid põhivõla ja viivise summade ja arvutuskäigu osas.
13.Kostja on väitnud, et 30.07.2004 sõlmitud õppeteenuse osutamise leping on tema poolt ettenähtud korras üles öeldud, s.t kostja on hagejat teavitanud, et ei soovi õpinguid jätkata. Lepingu p 6.3. järgi oli kostjal õigus leping igal ajal üles öelda, seega on kostjapoolne väidetav lepingu ülesütlemine korraline lepingu ülesütlemine VÕS § 195 lg 1 mõttes. Seadus ei sätesta ülesütlemisavalduse kohustuslikku vormi, oluline on vaid ülesütlemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele. Küll aga on antud juhul lepingus pooled ise kokku leppinud (lepingu p 7), et ülesütlemisest tuleb teisele poolele kirjalikult teatada. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 3 järgi võib kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldavad edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada, on põhimõtteliselt seaduspärane ka lepingu ülesütlemise teate saatmine e-kirja teel. Siinkohal küll kohus märkis, et leping teeb kirjalikul ja e-posti teel dokumentide esitamisel vahet ja korrektne viis ülesütlemisavalduseks olnuks posti teel esitatud või kohapeal käsitsi kirjutatud avaldus.
14.Lepingu p 5 järgi ei olnud üliõpilasel (kostjal) kohustust tasuda õppeteenustasu akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet (mille kohta hageja on ka vastavad tõendid esitanud), et tema enda avalduse alusel oli ta lubatud akadeemilisele puhkusele, mis lõppes 31.01.2010. Seega oli pärast akadeemilise puhkuse lõppemist kostjal taas kohustus õppeteenustasu maksta, v.a juhul, kui leping oli üles öeldud.
15.Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 kohaselt, et ta oleks mingiski vormis lepingu ülesütlemise avalduse hagejale esitanud. Seega jääb kostja väide paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Kostja taotlusel on ka hageja uurinud ise kostja võimaliku esitatud tahteavalduse (e-kirja) olemasolu, kuid sellist kirja ei ole hageja haldusdirektori kinnituskirja järgi olemas. Nimetatud kinnituskirjas märgitakse, et hageja on meiliaadressilt [email protected] küll saatnud kostja väidetud meiliaadressidele [email protected] ja [email protected] (kostja ei tea isegi täpselt, kummale neist ta ülesütlemisavalduse saatis) ekirju hilisemalt ehk alates aprillist 2011, kuid vähemalt alates 01.03.2009 kuni nimetatud ajani kirju tulnud ei ole või on postkasti omanik need kustutanud. Millisel põhjusel oleks hageja pidanud kostja saadetud ülesütlemisteate kustutama ja seejärel 2010.a kevadsemestri eest arve saatma ehk sisuliselt pahauskselt käituma, kohus ei mõistnud. Seega ei ole leidnud tõendamist kostja väidetud lepingu ülesütlemine.
16.Samas on hageja tõendanud kostjale arve esitamise lepingu p 3.1. mõttes, vastav e-kiri on kohtule esitatud (tl 56-57). Arve on saadetud kostja e-posti aadressile [email protected] 18.02.2010 kell 12.16, kusjuures kohtule ei ole veenev väide, et kostja seda kätte ei saanud, sest samalt aadressilt oli kostja tema enda väite kohaselt hagejale ülesütlemisteate samal ajaperioodil (jaanuar-veebruar 2010) saatnud. Leping ei näe küll ette ühegi poolte vahel vahetatava dokumendi (arve, ülesütlemisavaldus vms) kättesaamise vajadust, siiski on see antud juhul oluline tuvastada, sest sellest sõltub lepingu p 3.1. kohaselt kostja maksekohustus (tasutakse arve alusel). E-kiri on eemalviibijale tehtud tahteavalduseks TsÜS § 69 lg 2 mõistes ning Riigikohus on korduvalt (nt tsiviilasi 3-2-1-123-07 p 12) rõhutanud, et sellise tahteavalduse jõustumiseks on oluline vaid see, et saajal tekkis
4(6)
mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Kuna juba eelpool on märgitud, et tegemist oli sel ajal (ja kostja esitatud päringute kohaselt ka praegu) kostja kasutatava e-posti aadressiga, on kohtu hinnangul mõistlik eeldada ja lugeda tõendatuks arve kättesaamine kostja poolt. Asjaolud, et hageja saatis varasemalt arveid kirja teel või et ka 10.11.2010 esitatud kirja ei ole kostja kätte saanud või et tegemist oli/ei olnud kostja registreeritud kasutajatunnusega hageja keskserveris, ei oma käesolevas vaidluses juba tuvastatut arvestades mingit tähtsust.
17.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingu ettenähtud korras üles öelnud ning hageja on tõendanud kostjale arve esitamise, luges kohus, et 30.07.2004 sõlmitud leping ei olnud vaidlusalusel ajal lõpetatud ning hageja poolt esitatud arve kuulus kostja poolt tasumisele VÕS § 8 lg 2 alusel. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja hageja esitatud arvet tähtajaks tasunud ei ole, seega on kohustust rikkunud VÕS § 100 mõttes. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 632,73 eurot.
18.Kuivõrd kostja on olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud lepingus (p 2.2.2.) kokkulepitud määrast 0,1% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta ja et viiviseid on arvestatud alates 01.03.2010 kuni 08.06.2011. Hageja arvestab viiviseid tasumata kuumaksetelt 632,73 eurot * 0,1% * 464 päeva = 293,59 eurot. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis alates 03.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,1% päevas.
19.Tulenevalt eelpool toodust leidis kohus, et on põhjendatud haginõue rahuldada, mis loomulikult ei välista võla tasumist osadena või kokkuleppe sõlmimist võla tasumiseks pärast kohtuotsust või täitemenetluse raames. Edasine menetlus
20.Hageja ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
22.Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
23.Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei nõustu ei põhivõla, viiviste ega menetluskuludega, kuivõrd sisuliselt hageja ei ole õppeteenust saanud ega kasutanud. Hagejal ei olnud võimalik tõendada oma õpingute lõpetamise soovi õigeaegsest teatamisest kostjale, kuna hageja arvuti hävines ja hot.ee serveris, mille kaudu hageja vastava e-kirja kostjale väidetavalt saatis, ei ole selleaegseid kirju enam säilinud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja ühtegi maakohtupoolset materiaalvõi menetlusõigusnormi rikkumist, mis annaksid aluse ringkonnakohtule asja menetlemiseks. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei ole piisav põhjus kaebuse menetlemiseks.
5(6)
24.Toimiku materjalidest nähtub, et hageja ei ole suutnud tõendada e-kirja, milles teatab oma soovist õpinguid lõpetada, kostjale esitamist. Seega ilmselt ei oleks hagejal võimalik seda ka ringkonnakohtu menetluses tõendada. Muid asjaolusid, mis võiksid tingida maakohtu otsusest erineva otsuse tegemise, kolleegiumile ei nähtu. Samuti ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.
25.Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.