Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja palub kostjalt välja mõista 66 957,51 eurot, millest 62 874,45 eurot moodustab põhivõlg, 4 083,06 eurot viivis perioodi 21.01.2012-31.05.2012 eest; ja viivis 0,06% põhinõudelt päevas alates 01.06.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Pooled sõlmisid 01.01.2003 koostöölepingu, mille kohaselt kohustus hageja arendama telekommunikatsiooniteenuseid, laiendama kliendibaasi ja juhtima tariifipoliitikat ning hageja kohustus selle eest tasuma 20% tariifitulust kostja juhtkonnaga kooskõlastatud tariifikulu arvestuse alusel. Hageja täitis oma kohustused nõuetekohaselt, kostja jättis aga tasumata 3 arvet kogusummas 62 874,45 eurot. Kostja vastusest lähtuvalt märgib hageja, et ei ole alusetult rikastunud, kuna kostja on osutanud kõneliikluse vahendamise teenust, kostja oli talle osutatud teenuse sisust arve tasumisel teadlik ja kostja tasus 186 241,90 eurot kõneliikluse vahendamise teenuse eest. XXX ei tähista mitte äriühingu nime, vaid see on kõneliikluse märksõna. XXX tähistab hageja klientide kogumit, mille eest on kostja tasunud hagejale 0,19 eurot minutis. Lisaks kirjalikule lepingule oli poolte vahel sõlmitud suuline leping kõneliikluse vahendamiseks. Eristada tuleb sidumislepingut ja lepingut kõneliikluse vahendamiseks. Esimese sisuks ei ole kõneliikluse vahendamine. Kõneliikluse vahendamise teenust osutati kostjale siis, kui kostjal puudus kommunikatsioonivõrgu operaatoriga sidumisleping. Sidumisleping puudus ka Mediatel teenuse osas, mida hageja on aga aktsepteerinud. Kostja pole ka väitnud, et pole XXX teenust osutatud mahus saanud. Kostja teadis, et tasus arve XXX teenuse eest, kuna see arve oli enne tasumist kostjale lahti seletatud. Kostja alusetu rikastumise nõue on põhjendamata. Kostja ei ole hagejale 20.01.2012 kreeditarvet nr 65203 esitanud. Kui kostja on tagasimakseid teinud, ei vaidle hageja nendele vastu, kuid kreeditarve ei tõenda tagasimakse tegemist. Vaid pangaväljavõtete alusel saab hageja nõustuda tasaarvestusega summas 1 421,68 eurot. Hagejal ei ole võimalik tuvastada, kas kostja on tasunud jaanuari ja veebruari rendikulud summas 2 316 eurot või mitte. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Hageja viidatud arved on tasumata. Samas on kostjal hageja vastu suuremad nõuded kui arvetes kajastatud. Kostja vastusega esitas kostja tasaarvestusavalduse. Hageja on käitunud kostja huvisid kahjustavalt, mille tõttu kaotas kostja osa oma käibest. 2011a alguses vähenes kostja kõneliiklus tavapäraste äripartneritega ning suurenes äriühinguga XXXLtd. Selgus, et XXX ja hageja korraldasid kostja käibe ümber. Näiteks sõlmis hageja lepingu XXXLtd, kahjustades sellega kostja huvisid – hageja poolt kostja potentsiaalsete klientidega enda nimel lepingute sõlmimine polnud kooskõlas kohustusega hageja kliendibaasi suurendada. Selgus, et hageja oli lasknud kostjal endale üle kanda arusaadamatuid summasid XXX poolt osutatud teenustega. Sellega on kostja tasunud hagejale ulatuslikke summasid, mille tasumiseks puudus tegelikkuses alus. 01.03.2012 lõpetas kostja koostöölepingu hageja eeltoodud rikkumiste tõttu. Kostja nõuded hageja vastu tulenevad järgmisest. Alusetu rikastumise nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel tuleneb sellest, et hageja on kostjale esitanud alusetult arveid XXX osutatud teenuste eest, mida hageja on käsitlenud osana haldamiskuludest. Kostjal puudub äriühinguga XXX sidumisleping ning puudus alus esitada arveid kõneliikluse vahendamise eest. Kostja on vastavad summad hagejale tasunud tehes sellega hagejale alusetu soorituse summas 186 241,60 eurot (augustikuu 2010 hoolduskulude arve summas 23 357,32 eurot ja 20.10.2010 arve summas 135 736,90 eurot).

XXX teenus hageja kirjeldatud kujul ei saa elektroonilise side seaduse alusel toimuda kuna ESS § 62-2 kohaselt eeldab kõneliikluse edasikandmine kirjalikku sidumislepingut. Täiendavaid suulisi lepinguid sõlmitud ei olnud. Kostja ei tunnista ka Mediatel teenuse osutamist. Ka selle teenuse osutamiseks puudus leping. Kostja ei pea tõendama, et pole teenust saanud. Kostja on hagejale enam maksnud ka tariifitulu, kuna augusti 2011 teenuste osas ei ole arvesse võetud kreeditarvet seoses nn fraud traffic kõnedega. Kommunikatsioonivõrkude ahelas esineb nn fraud traffic kõnesid, kus mingil põhjusel jäetakse telekommunikatsiooniahela viimasele võrguoperaatorile mingil põhjusel tasumata. Vastav võrguomanik teavitab eelmise võrgu omanikku ning eelmise võrgu omanik väljastab fraud traffic kohta kreeditarve. Skeem jätkub telekommunikatsiooniahela lõpuni. Kostja väljastas 20.01.2012 XXXSIA-le kreeditarve nr 65203 summas 13 445,87 eurot ja XXXS.A-le kreeditarve nr 18016 summas 14 791,41 eurot. Seetõttu on hageja augusti 2011a eest tasunud kostjale enam 819,07 eurot. Kostjal on rendiarvetest tulenev nõue hageja vastu summas 2 316 eurot. Pooltevahelises praktikas toimus rendiarvete tasumine selliselt, et kostja tasus hageja bürooruumide rendiarve täielikult ning hiljem tasaarvestati 20%-line tariifitulu. Alates 2011a lõpust pole tasaarvestust toimunud. Kostja nõue tuleneb jaanuari ja veebruari rendist (1 117,20 eurot + 1 198,80 eurot). 29.02.2012 arve nr 120202 on esitatud 602,61 euro võrra suuremana, kuna maha on arvestamata XXX S.A kreeditarve nr 18016 summas 17 804,48 eurot. Kostjal on hageja vastu nõue summas 189 376,69 eurot, mille kostja tasaarvestab. Vastuse täpsustuses loobus kostja nõudest summas 819,09 eurot ja kostja nõude suuruseks jäi 188 557,58 eurot. Nõue koosneb XXX teenuste eest hagejale alusetult tasutud summas 186 241,60 eurot ja rendiarvete tasumise nõudest summas 2 316 eurot. Kostja tasaarvestas vastusega hageja nõude summas 62 271,84 eurot ja tasaarvestuse järgselt jäi kostja nõudeks hageja vastu 126 285,74 eurot. Vastuhagi Vastuhagis palub kostja hagejalt välja mõista 126 285,74 eurot. Nõue koosneb XXX teenuste eest hagejale alusetult tasutud summast 186 241,60 eurot, rendiarvete tasumise nõudest summas 2 316 eurot. Kostja tasaarvestas vastusega hageja nõude summas 62 271,84 eurot ja tasaarvestuse järgselt jäi kostja nõudeks hageja vastu 126 285,74 eurot. Vastuhagi põhjendab kostja analoogiliselt kostja vastuses väidetuga, mille järgi: 1) ei ole tõendatud suulise kokkuleppe olemasolu kõneliikluse vahendamisteenuse osutamise kohta, seda teenust pole kostjale ka osutatud; 2) arusaamatuks jääb, mida pidada vahendusteenuseks olukorras, kus puudub poolte vahel kirjalik sidumisleping; 3) ei ole tõendatud kirjaliku sidumislepingu sõlmimine äriühinguga, kelle teenuseid on hageja kostjale märksõna XXX all vahendanud; 4) kostja ei ole aktsepteerinud Mediatel teenuste vahendamist; 5) kostja ei pea tõendama, et ta pole vahendusteenust saanud. Eeltoodu alusel ei ole tõendatud, et eksisteeriks alus hagejale märksõna XXX all teenuste eest raha ülekandmiseks ja hageja on alusetult rikastunud summas 186 241,60 eurot.

Vastus vastuhagile Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Poolte vahel oli kokkulepe kõneliikluse vahendamise teenuse osutamiseks, kostja oli teenuse sisust arve tasumisel teadlik, kostja on saanud

kõneliikluse vahendamise teenust ja hageja ei ole alusetult rikastunud. Kõneliikluse vahendamise teenust osutas hageja suulise lepingu alusel. XXX teenuse osutamisest oli kostja teadlik ja seda tõendab kostja raamatupidaja kirjavahetus Maksu- ja Tolliametiga, mis saadeti ühtlasi ka kostja juhatuse liikmetele. Kõneliikluse vahendamiseks ei ole sidumislepingut vaja sõlmida, kuna viimane sõlmitakse kahe telekommunikatsioonivõrgu vastastikuseks sidumiseks ja nende võrkude vahel signaalide suunamises, kommuteerimises või edastamises. Kõneliikluse vahendamine toimub interneti teel ja selleks piisas serverist. Hagejal oli tehniline võimekus kõneliikluse vahendamiseks. Tõendatud ei ole tagasimakse teostamine XXXS.A.-le. Samuti on tõendamata rendiarvest tulenev nõue. Kostja nõuab poolt üürisummast, kuig hageja kasutuses oli 1/3 üüripinnast. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 01.01.2003 koostöölepingu, mille kohaselt kohustus hageja arendama telekommunikatsiooniteenuseid, laiendama kliendibaasi ja juhtima tariifipoliitikat ning hageja kohustus selle eest tasuma 20% tariifitulust kostja juhtkonnaga kooskõlastatud tariifikulu arvestuse alusel (I kd, t lk 13-19). Kostja poolt on 3 arvet (31.12.2011 arve nr 111202, 31.01.2012 arve nr 120102 ja 29.02.2012 arve nr 120202) kogusummas 62 874,45 eurot tasumata (I kd, t lk 20-22). 01.03.2012 on kostja koostöölepingu lõpetanud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelies õigussuhte käsunduslepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi. Vaidlusalused 3 arvet on tasumata seoses vaidlusega XXX teenuse eest. Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hagejale seoses XXX teenusega 186 241,60 eurot. Tegemist on kõneteenuse vahendamise teenusega, mida 01.01.2003 koostööleping ei hõlmanud. Hageja väitel on pooled kõneliikluse vahendamiseks sõlminud suulise lepingu, kostja seda eitab. Järgnevalt tuvastab kohus, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline leping kõneliikluse vahendamiseks. Hageja väitel hõlmas suuline leping kõneliikluse vahendamise teenust vähemalt XXX ja XXXile. Teenust osutati hageja väitel läbi XXXi augustis ja septembris 2010 ning läbi XXX juunist 2009 augustini 2011. Kostja suulise lepingu sõlmimist eitab. Hageja tõendab suulise lepingu olemasolu praktikaga. Hageja on esitanud 31.08.2010 kostjale arve nr 100802 summas 1 012 440,99 krooni (I kd, t lk 87), mis hõlmas ka XXX osutatud teenuste tasu summas 19 464,43 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, t lk 88). Puudub vaidlus, et selle teenuse osas on kostja hagejale tasunud 23 357,32 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et kostja tasus hagejale septembri 2010 XXX puudutava teenuse eest 135 736,90 eurot (I kd, t lk 91-95). Kostja väitis, et tasus need summad ekslikult ning pani arveid XXX’i teenuse osas tähele alles 2010a septembri lõpus (II kd, t lk 5). See väide ei ole kohtu jaoks aga veenev, kuna 31.08.2010 arvet, mis puudutab XXX teenust, on hageja kostjale eraldi e-kirjaga selgitanud (I kd, t lk 85-86). Samasuguse selgituse on hageja saatnud kostjale XXX septembri 2010 teenuse kohta (I kd, t lk 90). Lisaks selgitati XXX teenust suhtluses Maksu- ja Tolliametiga, millele kohus viitab allpool. Seetõttu ei saa kostja väita, et arve tasus ta tähelepanematusest. Samuti arvestab kohus, et kostja tegutses oma majandus-kutsetegevuses, mis eeldab professionaalsust ja hoolsuskohustuse täitmist. Kohus leiab VÕS § 25 alusel, et majanduskutsetegevuses sõlmitud lepingu korral kuulub hea tava ja praktika hulka esitatud arvete tõelevastavuse kontrollimine enne selle tasumist. Kohus nõustub sellega, et iseenesest võib ka majandus-kutsetegevuses esineda vigu, sh aluseta summade tasumist, kuid antud juhul viitavad tõendid kogumis sellele, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping kõneteenuse vahendamiseks ning kostja on neid teenuseid ka saanud. Nimelt on 16.11.2010 e-kirjas kostja

pearaamatupidaja XXXselgitanud Maksu- ja Tolliametile sisendkäibemaksu arvestamise selgituseks, et september 2010 arve sisaldab mh ka tasu kõneliikluse eest, mida suunati hageja võrku välismaapartneritelt transiidina kostja kaudu (I kd, t lk 165-172; II kd, t lk 12-19). Seega kinnitas kostja töötaja kõneliikluse vahendamise teenuse osutamist hageja poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 133 järgi omistab kohus kostja pearaamatupidaja poolt väljendatud teadmise kostjale, kuna kostja kasutab pearaamatupidajat pidevalt oma majanduskutsetegevuses ning need asjaolud puudutavad selle isiku tööülesandeid. Seda järeldust ei väära ka kostja väide, et raamatupidaja koostas antud e-kirja tuginedes hageja juhatuse liikme selgitustele (II kd, t lk 5-6). TsÜS § 132 järgi vastutab kostja oma töötajate käitumise ja temast tulenevate asjaoludes eest. Kostja pearaamatupidaja e-kiri tõendab suulist kokkulepet kõneliikluse vahendamiseks ning ka selle teenuse saamist. Suulist lepingut ja teenuse saamist kinnitab ka fakt, et hageja osutas analoogilist teenust läbi XXX perioodil juunist 2009 augustini 2011. Seda teenust ei ole kostja varem vaidlustanud. Alles menetluse kestel väitis kostja, et ei võta ka selle teenuse osutamist omaks, kuid arvestades poolte omavahelise koostöö pikaajalisust, ei suurenda vastuväide XXX teenuse osas kostja väidete usaldusväärtust. Tõenditest ega ka vastuhagist ei nähtu, et kostja nõuaks XXX teenuse eest tasutud raha tagasi. Kohtuistungil väitis kostja ka seda, et XXXga on situatsioon erinev, kuna tema on subjekt. XXX ei ole subjekt. Kohus ei pea seda väidet samuti põhjendatuks. Hageja on selgitanud, et ka näiteks XXX nime all oli mitmeid teenuse saajaid. Kohtule esitatud poolte lepingulisest dokumentatsioonist nähtub, et pooled pidasid teenuste osas arvestust läbi märksõnade ning ühegi teenuse osas ei ole märgitud teenust juriidilise isiku nime täpsusega. Seetõttu ei pea kohus kostja väidet XXX subjektsuse kohta põhjendatuks. Pooled võivad oma lepingulises dokumentatsioonis kokku leppida märksõnades vms ning see ei ole iseenesest etteheidetav. Kui kostjale jäi midagi arusaamatuks, pidanuks ta kohe seda selgitama, mitte kasutama väidetavat ebaselgust hiljem ettekäändena kohustuse mittetäitmiseks. Kostja on samas esitanud ebatäieliku „rate margine September 2010“ tabeli (I kd, t lk 92), mis erineb hageja esitatust (I kd, t lk 113-114). Seetõttu ei ole tõsiseltvõetavad ka kostja väited, et antud arve selgitus on (hageja süül) ebaselge. Kuivõrd kostja väited ei ole leidnud kinnitust tõendite kogumiga, peab kohus usaldusväärsemaks hageja esitatud „rate margine September 2010“ tabelit. Kostja leiab, et kõneliikluse vahendamiseks pidi olema sõlmitud kirjalik sidumisleping, kuid kohus selle väitega ei nõustu. Elektroonilise side seaduse § 62, mis sätestab sidumislepingu kirjaliku vormi puudutab üksnes sideettevõtjate võrkude, seadmete või teenuste tehnilist sidumist eesmärgiga tagada konkurents, tõhus investeerimine ja innovatsioon, sideteenuste koostalitusvõime ning teenuste lõppkasutajate huvide kaitse (§ 59). Antud juhul tegeles hageja kõneteenuse vahendamisega interneti kaudu. Usaldusväärne on hageja väide, et selle tenuse osutamiseks piisas serveri olemasolust ning hageja on esitanud tõendid virtuaalserveri rentimise kohta (I kd, t lk 173-174). Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kinnitust leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping kõneteenuse vahendamiseks ja hageja on seda teenust ka osutanud. Kostja vastuväiteid peab kohus põhjendamatuks. Osutatud teenuse eest tuleb kostjal tasuda. Kostja on teostanud tasaarvestuse summas 189 376,67 eurot, millest 186 241,60 eurot moodustas XXX teenuse eest tasutu. Kuivõrd kohus leidis, et kostjal tuleb selle teenuse eest tasuda, on kostja tasaarvestus selles osas põhjendamatu. Ülejäänud tasaarvestus tuleneb tasumata rendiarvetest summas 2 316 eurot ja 819,07 eurot alusetult tasutud summa osas. 819,07 eurot puudutab 29.02.2012 arvet nr 120202 (I kd, t lk 22), mis kostja arvates on 602,61 euro võrra suurem, kuna arvestamata on XXXS.A. kreeditarve nr 18016 summas 17 804,48 eurot (I kd, t lk 98). Tegemist on nn fraud traffic kõnedega, mille olemust on kostja vastuses selgitanud. Kohtuistungil märkis aga hageja, et XXXS.A on kostjale ise kinnitanud, et tegemist ei ole fraud traffic kõnedega, mistõttu hageja midagi tasuma ei pea. Kostja on

esitanud kõnede eristuse väljavõtte (II kd, t lk 22-100) ja kostja konto väljavõtte, millest nähtub, et XXX S.A on tasnud kostjale 40 109,38 eurot, mis kajastas poolte tasaarvestust (II kd, t lk 101). Antud küsimuse lahendamisel lähtub kohus kostja enda poolt väljendatust, mille järgi on XXXS.A fraud trafficu kõneliikluse põhjuse välja selgitanud ning palunud väljastada endale vastava kõneliikluse eest arve, mida kostja on ka teinud. Kuivõrd tegemist ei ole fraud traffic kõneliiklusega, ei ole kostjal ka nõudeõigust hageja suhtes. Kostja see nõue summas 819,07 eurot on põhjendamatu. Kostja on esitanud ka rendiarvetest tuleneva nõude summas 2 316 eurot. Kostja nõue tuleneb jaanuari ja veebruari 2012 rendist. Kostja väitel toimus pooltevahelises praktikas rendiarvete tasumine selliselt, et kostja tasus hageja bürooruumide rendiarve täielikult ning hiljem tasaarvestati 20%-line tariifitulu. 2011a lõpust ei ole tasaarvestust enam toimunud. Hageja neid väiteid ei vaidlustanud ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostja on esitanud rendiarved ja tõendid nende arvete tasumise kohta (I kd, t lk 101-102, 141-145, II kd, t lk 102103). Hageja on nõus tasuma vastavalt tema poolt kasutatavale pinnale 1/3 rendikuludest, s.o 289,47 eurot. Hageja väitel kasutas ta ruume asukohaga Mere pst 8 44m2 ulatuses. Kostja sellele väitele vastu pole vaielnud ning kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Hageja ei vaidlusta fakti, et peab kostjale nimetatud ruumide eest renti tasuma. XXX AS-i 07.02.2012 arvest nr A2120102 nähtub, et jaanuari 2012 kommunaalteenuste tasu oli 722,83 eurot ja 146m2 üür ning valve 1 157,88 eurot (I kd, t lk 143-144), 07.03.2012 arve nr A2120196 kohaselt oli veebruari 2012 kommunaalteenuste tasu 886,74 eurot (II kd, t lk 102). Seega on kostja esitanud üüriteenuse arveid kogusummas 2 767,45 eurot. Need arved on kostja tasunud. Arvestades hageja ruumide suurust (30% kogupinnast) on hagejal kohustus tasuda jaanuari ja veebruari 2012 eest üüri ja kommunaalteenuste eest 830,24 eurot. Selles osas on kostja nõue põhjendatud. Seega leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping kõneteenuse vahendamiseks ning hageja on kostjale seda teenust osutanud. Seetõttu on kostjal VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus teenuse eest tasuda. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks summas 62 874,45 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Koostöölepingus on pooled kokku leppinud viivise suuruseks 0,06% tasumata summalt päevas (p 3.1.5). Kuigi vaidlus käis suulise lepingu järgi teenuse osutamise osas, jättis kostja tasumata kööstöölepingu järgsed arved, mistõttu sellele võlgnevusele kohaldub selle lepingu järgne viivis. Kohus peab hageja viivisenõuet perioodi 21.01.2012-31.05.2012 eest põhjendatuks ja rahuldab viivisenõude summas 4 083,06 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi on esitatud 01.06.2012. Kohus peab vastuhagi põhjendatuks osaliselt – tasumata rendiarvete nõudes summas 830,24 eurot. Ülejäänud osas peab kohus vastuhagi põhjendamatuks. Ühtlasi peab kohus põhjendamatuks kostja tasaarvestust hageja nõudele. Kuivõrd aga kohus mõistab ka hagejalt kostja kasuks 830,24 eurot välja, teeb kohus käesoleva otsusega uue tasaarvestuse TsMS § 445 lg 1 alusel. VÕS § 88 lg 8 alusel tuleb lugeda tasaarvestamise tulemusena esmalt täidetuks kõrvalkohustus, s.o viivis. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda vastavalt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusele (kostja suhtes on rahuldatud hageja nõue kogusummas 66 957,51 eurot,

jäetud rahuldamata kostja nõue summas 125 455,50 eurot ja rahuldatud kostja nõue summas 830,24 eurot, s.o kostja suhtes alla 1 %). Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.