Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axxx Lxxxx esitas 27.12.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxxx Sxxxx vastu võlgnevuse 5443,38 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 17.01.2012.a tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus oma 23.05.2012.a kohtumäärusega jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 20.06.2012.a esitas Axxx Lxxxx Harju Maakohtule hagiavalduse Rxxxxx Sxxxx vastu võlanõude summas 2781,53 eurot ja viivise summas 2781,53 eurot nõudes. Harju Maakohus oma 21.06.2012.a kohtumäärusega keeldus menetlusse võtmast Axxx Lxxxxx hagi Rxxxxx Sxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning edastas kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. 08.08.2012.a võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394, ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid nii hagis märgitud aadressil kui ka kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil tähtsaadetisena, kuid mõlemal juhul tagastati menetlusdokumendid „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtul õnnestus kostjaga kontakti saavutada kostja e-posti aadressil: , millele palus kostja oma 25.09.2012.a e-kirjas saata hagiavaldus. Kohus saatis eelmainitud e-posti aadressile menetlusdokumendid. Kohus saatis 11.10.2012.a uuesti eelmainitud e-posti aadressile menetlusdokumendid, kuid vastuseks tuli veateade. 30.10.2012.a saabus kohtule Axxx Lxxxxx avaldus menetlusdokumentide avaldamiseks Ametlike Teadaannete kaudu. 05.11.2012.a kohtule saabunud Politsei- ja Piirivalveameti teate järgi, puudub neile info Rxxxxx Sxxxx asukoha osas. 07.11.2012.a väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu edastas kohus kostjale kohtukutse 11.12.2012.a kella 10.30-ks kohtuistungile. 11.12.2012.a toimus asjas kohtuistung, kuhu kostja kohale ei ilmunud. Samuti ei ilmunud hageja, kes teavitas kohut, et ei saa istungile tulla, kuna auto ei läinud käima ning oli nõus kirjaliku menetlusega. 10.10.2012.a e-kirjas kohtule on Axxx Lxxxx avaldanud, et soovib asjas tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on soovinud asjas tagaseljaotsuse tegemist. 2 (5)

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et käesolevalt ei esine TsMS § 413 lg 3 ja lg 4 toodud tagaseljaotsust välistavaid asjaolusid ja on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ja Rxxxxx Sxxxx sõlmisid 01.07.2008.a üürilepingu hageja korteri asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas üürimiseks ja hageja loovutas kostjale korteri võtmed. Kostja rikkus üürilepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud hagejale üüri ega kandnud lepingujärgseid kõrvalkulusid – kommunaalkulusid – nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hagejale on põhivõla eest 2781,53 eurot ja viiviste eest 2781,53 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 lg 1 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja võlgnevus üürilepingu alusel hageja ees on järgmine: tasumata üür 19500 krooni (1246,28 eurot), tasumata haldus- ja hooldusteenuste kulu 8017,20 krooni (512,39 eurot), tasumata elektrienergia kulu 2447,30 krooni (156,41 eurot), tasumata soojusenergia kulu 10433,08 krooni (666,80 eurot) ning tasumata vee kulu 3123,90 krooni (199,65 eurot); kogusummas 2781,53 eurot (s.o 43521,49 krooni). Kokku võlgnevus xxxxxxxxxxxxxxxxxlinn korteriomandi üürilepingu kohustuste mittetäitmises tõttu 2781,53 eurot. Tõenditeks on: üürileping (tl. 3-5), Jõgeva Elamu AS arved (tl. 8-20), Eesti Energia AS arve (tl. 21), Eraküte AS arved (tl. 22-31), OÜ Jõgeva Vesi võlateatised (tl. 32-33). VÕS § 113 lg 1 sätestab: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on üürilepingu punktis 2.2.9 kokku leppinud, et tähtaegselt tasumata arvetelt maksab üürnik viivist 10% päevas iga viivitatud päeva eest kuni arve tasumiseni. Hageja on arvestanud tähtajaliselt tasumata arvetelt viivist kogusummas 15790,33 eurot (247065 krooni). Hageja on vähendanud viivist põhinõude ulatuseni, summani 2781,53 eurot, kuna täies ulatuses viivise nõue oleks kostja suhtes ebamõistlikult koormav.

3 (5)

Kohus arvestas viiviseks üürisummalt (1300 krooni ehk 83,09 eurot) poolte vahel sõlmitud üürilepingujärgse viivisemääraga 10% päevas tasumata üürisummalt kogusummas 455 130 krooni (29088,11 eurot). Kohtule nähtuvalt on viivise arvestamise tabelis viivise summaks 227 565 krooni (14544,05 eurot). Samuti on hageja hagiavalduses märkinud, et viivise summaks on 247065 krooni (15790,33 eurot), kuid kohtule nähtuvalt on sellele summale lisatud ka võlgnevus üüri eest summas 19500 krooni (1246,28 eurot). Hageja on palunud viivise väljamõistmist vähendatud summas, s.o 2781,53 eurot. Kohus ei välju hageja nõude piiridest ning lähtub hageja nõudest. Kohtu hinnangul on viivisemäär 10% päevas ebamõistlikult suur. Käesolevalt oleks aastane viivisemäär (365 päeva aastas) 3650%. Kohtuotsuse tegemise seisuga on seadusjärgne (VÕS § 113) viivisemäär 1% + 7% aastas, mis on 8% aastas. Kohus leiab, et kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on silmnähtavalt ebamõistlik ning sellest tulenevalt liigsuur, ei ole pooled käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Viivis 10% päevas üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumise puhul ei mahu kohtu hinnangul hea usu põhimõtte raamidesse. Üürilepingust ja hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis kostja üürilepingu oma elamispinnavajaduse rahuldamiseks aga mitte näiteks kasumi saamise eesmärgil äritegevuseks, mistõttu saab viivisel olla kohustuse täitmise tagamise ehk õiguskaitsevahendi iseloom (VÕS § 101 lg.1 p.6). Hagiavaldusest ega tõenditest ei nähtu muid asjaolusidnäiteks kahju tekkimist hagejale vms, mis õigustaks sedavõrd suure viivise rakendamist. Seetõttu kohus vähendab viivisemäära VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivisemäärani, s.o VÕS § 94 toodud intressimäär + 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2008.a oli 4,00%; enne 01.01.2009.a oli 2,50% ning enne 01.07.2009.a oli 1,00%. Kohus lähtub viiviste väljaarvestamisel EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viivisemäära määramisel viiviste arvestamise perioodist. Kohus on arvestanud viivituses oldud päevad igas perioodis, liites vastavas perioodis võlguoleva üürisumma tasumisega viivitatud päevad kokku. Perioodi 11.07.2008.a - 31.12.2008.a viivisearvestus:  Viivituses oldud päevi kokku 583.  Viivisintress = EKP intress 4,00% + 7,00% aastas, s.o 0,03% päevas.  Põhisumma 1300 eurot * 583 päeva * 0,03% = 227,37 krooni, s.o 14,53 eurot. Perioodi 01.01.2009.a – 30.06.2009.a viivisearvestus:  Viivituses oldud päevi kokku 1661.  Viivisintress = EKP intress 2,50% + 7,00% aastas, s.o 0,026% päevas.  Põhisumma 1300 eurot * 1661 päeva * 0,026% = 561,42 krooni, s.o 35,88 eurot. Perioodi 01.07.2009.a – 30.09.2009.a viivisearvestus:  Viivituses oldud päevi kokku 1257.  Viivisintress = EKP intress 1,00% + 7,00% aastas, s.o 0,022% päevas.  Põhisumma 1300 eurot * 1257 päeva * 0,022% = 1300,28 krooni, s.o 83,10 eurot.

4 (5)

Kohus arvestas viivisteks kogusummas – 14,53 + 35,88 + 83,10 – 133,51 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt, ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võla kokku summas 2781,53 eurot ja viivise summas 133,51 eurot .

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus ei jäta menetluskulusid täielikult kostja kanda. Kohtu arvutuste kohaselt, rahuldas kohus hagi 52,40% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 52,40% ulatuses kostja kanda ning 47,60% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik Ü. Raag

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.