Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-17325 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Txxxx Sxxx esitas 01.05.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Uxxxxx laenulepingust tuleneva võla summas 1001,60 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Axxxxx Uxxx esitas 27.06.2012. a makseettepanekule vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 15.08.2012. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Asi edastati kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtule. TxxxxxSxxx esitas 13.11.2012. a kohtule hagiavalduse Axxxxx Uxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 369 eurot, tasumata intress summas 120 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga summas 163,07 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest 0,2 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kostja Axxxxx Uxxx teatas 20.12.2012. a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks. Kostja teatel ei saanud ta nõuet tunnistada maksekäsu kiirmenetluses, kuna hageja nõue intresside ja viiviste osas ei olnud kooskõlas kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga. Hagis nõuab hageja viivist ja intressi mõistlikus ulatuses ning kostja ei esita nõudele vastuväiteid. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on andnud kostjale laenu. Kostja on kokkulepet rikkunud ja ei ole laenu hagejale tagastanud. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingus kokku leppinud, et kostja tasub laenult intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingus kokku leppinud, et kui kostja viivitab hagejale maksete tasumisega, kohustub ta

2-12-17325 maksma viivist 0,5 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on välja arvestanud viivist väiksemas määras, s.o 0,2 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on esitanud viivisearvestuse hagi esitamise aja seisuga ja taotleb alates hagi esitamist viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudelt. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 13.11.2012-27.12.2012. a viiviste suuruseks 33,21 eurot (põhivõlg 369 eurot x 0,2 % x 45 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt pärast otsuse tegemist kuni põhinõude tasumiseni, kui hageja taotlusel koos intressisummaga, mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt võib juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, jätta hageja menetluskulud tema enda kanda üksnes juhul, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul sellist alus ei esine. Kostja vastusest nähtub, et ta on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, s.o ta ei ole maksnud hagejale laenu tagasi ning tunnistab oma rikkumist. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv kokku summas 100 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel 52,07 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskulud. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.