Tsiviilasi nr 2-12-15069
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2012. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-15069
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Mxxxx Hxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
4782,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) esindaja: Kerly Küünemäe (epost: [email protected]); Kostja: Mxxxx Hxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; tegelik elukoht teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
03.12.2012. a
Swedbank AS hagi Mxxxx Hxxxxxxx vastu rahuldada. Välja mõista Mxxxx HxxxxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks laenu- ja krediidilepingutest tulenev võlg kokku summas 6606 (kuus tuhat kuussada kuus) eurot 49 senti, millest moodustab lepingutest tulenev põhivõlg 4782,59 eurot, intress 665,48 eurot ja 27.12.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1158,42 eurot. Välja mõista Mxxxx Hxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõuetelt (4782,59 eurot) alates 28.12.2012. a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus tuleb Mxxxx Hxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
1 (4)
Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Mxxxx Hxxxxxxx kanda. Välja mõista Mxxxx Hxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 702 (seitsesada kaks) eurot 02 senti menetluskulude katteks. Välja mõista Mxxxx Hxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (702,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Swedbank AS esitas 17.04.2012. a kohtule hagiavalduse Mxxxx Hxxxxxxxxvastu laenu- ja krediidilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista võlg kokku summas 6339,50 eurot, millest lepingutest tulenev põhivõlg on 4782,59 eurot, intress 665,48 eurot ja 16.04.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 891,43 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostjale kätte toimetada. Kohus saatis menetlusdokumendid kostja teadaolevatel elukoha aadressidel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressidelt tagastati menetlusdokumendid märkega „ei ela seal“ või „hoiutähtaja möödumisel“. Hageja taotlusel edastas kohus kostjale menetlusdokumendid kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur K. Kumm teatas, et tal ei õnnestunud kostja asukohta kindlaks teha ja temale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi 03.12.2012. a. hageja taotlusel edastas kohus kostjale kohtukutse avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus teavitas teates kostjat tema vastu esitatud hagist ja kohustas kostjat kohtuistungile ilmuma ning hoiatas istungile ilmumata jäämise tagajärgedest. Teade avaldati 29.10.2012. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 29.11.2012. a. Kostja kohtu poolt määratud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esitas taotluse asja arutamiseks tema kohalolekuta ning kostja mitteilmumisel asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.
Kohus leiab, et hageja taotlusel on võimalik asi lahendada tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile 2 (4)
ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuigi kohtukutse toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega, ei ole põhjust tagaseljaotsuse tegemisest keelduda. Antud juhul ei esine ka tagaseljaotsuse tegemisest keeldumise aluseid TsMS § 413 lg 3 järgi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja on sõlminud 23.04.2009. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu. Laenulepingu järgi kohustus kostja tagastama hagejale laenu koos intressiga maksegraafiku kohaselt igakuiste maksetega lõpptähtajaga 10.05.2014. a. 27.06.2008. a sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjale krediiti. Krediitkaardi lepingu järgi kohustus kostja maksma krediidisummalt igakuiselt intressi. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja rikkus hageja sõlmitud laenu- ja krediidilepingut ning ei täitnud lepingutes ettenähtud maksekohustust nõuetekohaselt. Hageja on lepingud ennetähtaegselt üles öelnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 , p 4 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist , öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist seaduses ettenähtud määras. Hageja on välja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise aja seisuga ja taotleb alates hagi esitamist viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudelt. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 17.04.2012-
3 (4)
27.12.2012. a viiviste suuruseks 266,99 eurot (põhivõlg kokku 4782,59 eurot x 8 % aastas x 255 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenu- ja krediidilepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 6606,49 eurot, millest lepingutest tulenev põhivõlg on 4782,59 eurot, intress 665,48 eurot ja 27.12.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1158,42 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on menetluses tasutud riigilõiv ja kohtutäituritasu. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 143,48 eurot ja hagi esitamisel riigilõivu summas 543,24 eurot. Lisaks tasus hageja kohtutäituri tasu katteks kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest ette 26,76 eurot. Kohus määras kohtutäituri tasu kindlaks summas 15,30 eurot ja otsustas hagejale tagastada ettemakstud summast 11,46 eurot. Seega kuulub hagejale hüvitamisele tasutud riigilõiv ja kohtutäituri tasu kokku summas 702,02 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.