Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja
21. detsember 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-11-13801 Kagu Invest AS versus Kait Pruuns ja Tiiu Pruuns Võlgnevuse 2555,98 euro nõudes 1864,77 € kohtunik Silvi Maiste kohtuistungil 28.11.2012 Kagu Invest AS (registrikood 11285129; Vasara 50 50113 Tartu) Krista-Roberta Saviauk ([email protected]) Kait Pruuns (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx. xx, xxxx-xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxx) Tiiu Pruuns (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx xxx. xx, xxxx-xxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxx)
Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Kostja esitab vastuväites lepingu nr 5009000307 juurde sõlmitava kokkuleppe nr 1, mida pooled kumbki ei allkirjastanud ja mis ei ole seega menetluse aluseks. Lähtuda tuleb allkirjastatud lepingust, mille hageja esitas koos hagiga ja selle lepingu maksegraafikust. Kostjate põhjendused Kohtulikus menetluses kostjad pool vaidlustasid hageja nõuet. Vastuväite kohaselt kostja Kait Pruuns oli 2007 sunnitud tööl käimiseks laenu 35000 krooni võtma auto ostuks. 2009 läks firma FirstHansa OÜ pankrotti ja kostja Kait Pruuns kaotas töö. Kostja käis kurtmas AS Kagu Investile. Kostjatele pakuti lahenduseks allkirjastamiseks uut lepingut, selgituseks öeldi, et see lõpeb 10.10.2010 ning et intressid suurenevad, aga rohkem mingeid selgitusi ei olnud. Kostjate arusaama järgi jätkus 2007 aastal sõlmitud lepingu täitmine, aga nüüd pikema aja peale. 2010 oktoobri algul oli kostja ühenduses telefoni teel Raigo Lillega, kes kinnitas, et maksta on veel 3100 krooni ja siis on kõik korras. Mille kostja tasus koheselt 11.10.2010. Kostjate arvutuste järgi on makstud hagejale 25222 krooni. Kostjate arvutuste ja arusaamiste järgi on neil maksmata 4261 krooni. Kostjad ei ole nõus hageja poolt nõutava summaga. Tänaseks päevaks pole nad ise ka enam kindlad, millele nad alla kirjutasid, kas lepingu pikendamisele või uuele laenulepingule (rohkem raha ju neile reaalselt välja ei laenutatud). Kohtu põhjendused Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Hageja ja kostja Kait Pruuns sõlmisid 6.01.2009.a. laenulepingu nr 5009000307, mille alusel anti kostja kasutusse laenusumma 1 884,31 €. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 4,0% laenusummast ühe kuu kohta. Kagu Invest AS ja kostja Tiiu Pruuns sõlmisid 6.01.2009.a. käenduslepingu nr 20090106/1, millega käendaja võttis endale Kagu Invest AS ees vastutuse Kagu Invest AS ja põhivõlgniku vahelisest laenulepingust nr 5009000307 tuleneva nõude, täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt oli käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 3834,70 €. Hageja poolt esitatud laenulepingust nr 5009000307 6.01.2009 nähtub, et p-s 3.1 laenusumma on 1884,31 eurot ja p 3.2-s laenusaaja palvel peab Laenuandja väljastatavat Laenusummas kinni Pruuns, Kait laenulepingu nr 181/07V 27.09.2007 lõplikuks tasumiseks summa 29483 EEK. Laenusaaja loeb nimetatud summa Laenusumma osana endale tasutuks. Hageja on hagiavalduses (tl 8 pöördel) välja toonud kostjalt laekunud summad. Kostjad kinnitasid 28.novembril 2012 kohtus, et hagiavalduses esitatud tasumiste kuupäevad ja summad on õiged. Kohtule on esitatud kostjate poolt laenuleping nr 181/07V 27.09.2007, mille lisas laenulepingule on toodud maksegraafik. Kostjad said laenu 35000 krooni ja maksegraafiku alusel pidid tagasi maksma 66363 krooni 27.09.2010. Kostjad kinnitasid kohtule, et nimetatud maksegraafiku järgi tasusid võlgnevust kokku 25400 krooni. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud laenuleping nr 181/07V 27.09.2007 tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd nimetatud laenuleping ei puutu käesolevasse hagisse. Kohtumaterjalidest nähtub, et kostja poolt viidatud laenuleping lõpetati ennetähtaegselt ja sõlmiti poolte vahel uus laenuleping nr 5009000307 6.01.2009.a. milles kostja on nõustunud laenutingimustega ja ka alla kirjutanud. 06.01.2009 sõlmitud laenulepingu nr 50090000307 maksegraafiku järgi maksis kostja 10.02.2009 1350 krooni; 09.03.2009 1350 krooni, 10.04.2009 43,50 krooni, 13.04.2009 1350 krooni, 10.05.2009 1163 krooni, 10.06.2009 1163 krooni, 10.07.2009 1163 krooni; 10.08.2009 1,84 krooni; 12.08.2009 1161,16 krooni, 10.09.2009 1163 krooni, 10.10.2009 1163 krooni;
27.11.2009 1150 krooni; 07.12.2009 13 krooni, 21.12.2009 1163 krooni, 10.03.2010 1350 krooni, 10.04.2010 8,93 krooni; 18.04.2010 1200 krooni; 10.05.2010 50,55 krooni; 19.05.2010 3400 krooni; 10.06.2010 169,20 krooni; 05.07.2010 800 krooni; 10.07.2010 1162 krooni; 10.08.2010 539,50 krooni;10.10.2010 44,47 krooni; 11.10.2010 3100 krooni, kokku 25222,15 krooni. Laenulepingust (tl 14 pöördel ja laenulepingu lisast ( tl 13) nähtub, et kostjad tasusid intressi 25222,15 krooni kuni 11.10.2010, laenusumma 1884,31 (29483 krooni) euro tagastamise lõpptähtaeg oli 10.10.2010. Kostja poolt esitatud konto väljavõtetest nähtub, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud korrapäraselt. Maksegraafiku kohaselt pidi laenusaaja tasuma igakuuliselt intresse. Kostja on lepingu lõppemise tähtajaks tasunud graafiku järgsed intressid, aga ei ole lepingu lõpptähtajaks tasunud lepingujärgset laenu summat. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 1864,77 eurot ja viivis 691,21 eurot. VÕS § 396 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 163 lg 3).
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.