Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-8576
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Meelis Kasemaa vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5798,78 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Külli Reinfeld Vastustaja (kostja) – Meelis Kasemaa (ik: 37604302720)
esindajad
osaliselt ja lugeda Meelis Kasemaalt Swedbank Liising AS kasuks väljamõistetuks võlgnevuse katteks 6187,12 eurot ja põhinõudeks, millelt arvestatakse alates 25.02.2011 viivis 7% aastas, 5952,70 eurot. Jätta menetluskuludest maakohtus 39,35% Meelis Kasemaa ja 60,65% Swedbank Liising AS kanda.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Meelis Kasemaa kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
eest makseid vastavalt maksegraafikule. Samal päeval sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Liisinguvõtja rikkus oma kohustusi, jättes tasumata lepingujärgsed põhiosa- ja intressimaksed ning kindlustusmaksed. Hageja arvestas võlgnevuselt lepingu p 5.1 alusel viivist 7% aastas. 04.11.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu lisa 1 liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetamiseks ning liisinguese tagastati liisinguandjale. Hageja ja M. Kasemaa sõlmisid 13.03.2008 käenduslepingu nr 0193489L, millega M. Kasemaa võttis endale kohustuse tagada liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmine solidaarselt liisinguvõtjaga. Käenduslepingu järgi on käendaja vastutuse piirmäär 49 445,98 eurot. Hagejale võlgnetav summa on järgmine: tasumata liisingumaksed, intressivõlgnevus ja kaskokindlustuse maksed (debitoorne võlg) 2385 eurot; viivisevõlgnevus 234,42 eurot; vara jääkmaksumus 32 998,74 eurot (käibemaksuta); vara realiseerimisega seotud kulud 845,75 eurot, kokku 36 463,91 eurot, millest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 20 504,99 eurot (käibemaksuta) ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale 15 958,92 eurot.
st müügihinnaga. Kohus luges liisingulepingu lisa 1 tüüptingimustega sõlmituks ja lähtus kahju arvestamisel VÕS § 367 lg-st 3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vara jääkmaksumus oli 32 998,74 eurot (käibemaksuta). Vaidlus on selle üle, kui suur oli sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel. Hageja esitatud vara müügiakti järgi määrati vara realiseerimise hinnaks 31.10.2008 hinnakomitee otsusega 650 000 krooni (41 542,57 eurot, tl 34). Hageja selgituste kohaselt ei õnnestunud autot selle hinnaga müüa ja iga kuu alandati hinda (tl 57-58). Auto müügiperiood oli 289 päeva, sõiduk oli nähtav nii müügiplatsil kui portaalis auto24.ee. Hageja on sõiduki väärtuse tõendamiseks esitanud portaali auto24.ee väljavõtte, mille järgi oli 30.10.2008 kuni 30.02.2009 sellise margi ja mudeliga sõidukite keskmine hind 40 693 eurot (tl 54-56). Kostja esitatud asjatundja 20.10.2008 arvamuse järgi oli sõiduki väärtus 640 000 krooni. Hageja on sellele hinnale vastu vaielnud ja osundanud, et Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel tegi sõiduk 20.09.2008 avarii, mis sõiduki väärtust vähendas. Kohus leidis, et kuivõrd hageja enda hinnakomitee on esialgseks hinnaks määranud 650 000 krooni, ei ole hageja vastuväide kostja esitatud hinnale 640 000 krooni asjakohane. Auto24.ee väljavõttelt nähtub, et sõidukite mediaanhinnad aastate lõikes on kõige kõrgemad olnud 2008. a, 2009. a on hind langenud rohkem kui näiteks 2009. a ja 2010. a hindade vahe. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd üldteadaolevalt algas 2008. a lõpus majanduslangus, oli hageja poolne hinna vähendamine õige. Sõiduk müüdi 03.08.2009 hinnaga 385 000 krooni (24 606 eurot). Samas nähtub hageja esitatud portaali väljavõttest, et 2009. a olid 2008. a võrreldes sõidukite mediaanhinnad langenud umbes 14%. Kohus leidis eeltoodu alusel, et sõiduki tegelikuks väärtuseks tuleb lugeda 14% väiksem hind kui hageja hinnakomitee nimetatud esialgne turuhind, st 36 075,57 eurot (käibemaksuta). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 388,34 eurot (debitoorne võlgnevus 2385 eurot + viivised 234,42 eurot + vara realiseerimisega seotud kulutused 845,75 eurot + tasumata liisingumaksed 32 998,74 eurot – sõiduki väärtus 36 075,57 eurot) ning TsMS § 367 alusel viivise 7% aastas põhivõlalt 153,92 eurolt (võlg + kulutused + liisingumaksed – sõiduki väärtus).
2) oleks kohus pidanud kostjalt hageja kasuks välja mõistma 6187,12 eurot (debitoorne võlgnevus 2385 eurot + viivis 234,42 eurot + vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulutused 845,75 eurot + tasumata liisingumaksed 32 998,74 eurot – sõiduki väärtus 30 276,79 eurot) ning viivise alates 25.02.2011 7% aastas põhivõlalt 5952,70 eurolt kuni põhivõla tasumiseni.
Hageja nõudis apellatsioonkaebuses kostjalt 5898,78 euro väljamõistmist ning tema nõue rahuldati täielikult. Seega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.