Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-8576
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Meelis Kasemaa vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5798,78 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Külli Reinfeld Vastustaja (kostja) – Meelis Kasemaa (ik: 37604302720)
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. mai 2012 otsus osas, millega maakohus jättis Meelis Kasemaalt Swedbank Liising AS kasuks välja mõistmata võlgnevuse 5798,78 eurot, 5952,70 eurolt lisanduva viivise ning jättis menetluskuludest 97,5% Swedbank Liising AS kanda ja 2,5% Meelis Kasemaa kanda.
esindajad
RESOLUTSIOON
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi
osaliselt ja lugeda Meelis Kasemaalt Swedbank Liising AS kasuks väljamõistetuks võlgnevuse katteks 6187,12 eurot ja põhinõudeks, millelt arvestatakse alates 25.02.2011 viivis 7% aastas, 5952,70 eurot. Jätta menetluskuludest maakohtus 39,35% Meelis Kasemaa ja 60,65% Swedbank Liising AS kanda.
4.2.Mõista Meelis Kasemaalt Swedbank Liising AS kasuks välja võlgnevuse katteks 6187 (kuus tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 12 senti ning alates 25.02.2011 viivis 7% aastas põhivõlalt 5952,70 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.3.Jätta menetluskuludest maakohtus 39,35% Meelis Kasemaa ja 60,65% Swedbank Liising AS kanda.“ Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Meelis Kasemaa kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank Liising AS esitas 25.02.2011 maakohtusse Kaseke Grupp OÜ ja Meelis Kasemaa vastu hagi võlgnevuse 15 958,92 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude (15 724,50 eurot) täitmiseni 7% aastas väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas hagi 11.10.2011 tagaseljaotsusega. 17.02.2012 määrusega rahuldas maakohus M. Kasemaa kaja ja taastas asjas M. Kasemaa suhtes menetluse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Kaseke Grupp OÜ 13.03.2008 liisingulepingu nr 0193489L sõiduauto Mercedes-Benz Viano kohta. Lepinguga kohustus hageja andma sõiduki Kaseke Grupp OÜ valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma selle
eest makseid vastavalt maksegraafikule. Samal päeval sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Liisinguvõtja rikkus oma kohustusi, jättes tasumata lepingujärgsed põhiosa- ja intressimaksed ning kindlustusmaksed. Hageja arvestas võlgnevuselt lepingu p 5.1 alusel viivist 7% aastas. 04.11.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu lisa 1 liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetamiseks ning liisinguese tagastati liisinguandjale. Hageja ja M. Kasemaa sõlmisid 13.03.2008 käenduslepingu nr 0193489L, millega M. Kasemaa võttis endale kohustuse tagada liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmine solidaarselt liisinguvõtjaga. Käenduslepingu järgi on käendaja vastutuse piirmäär 49 445,98 eurot. Hagejale võlgnetav summa on järgmine: tasumata liisingumaksed, intressivõlgnevus ja kaskokindlustuse maksed (debitoorne võlg) 2385 eurot; viivisevõlgnevus 234,42 eurot; vara jääkmaksumus 32 998,74 eurot (käibemaksuta); vara realiseerimisega seotud kulud 845,75 eurot, kokku 36 463,91 eurot, millest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 20 504,99 eurot (käibemaksuta) ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale 15 958,92 eurot.
2.Kostja M. Kasemaa vaidles 25.04.2011 esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu, leides, et hagejal tekkis kahju liisingueseme realiseerimisest, kuna hageja müüs liisingueseme endale kahjuliku väärtusega. 22.03.2012 kohtuistungil nõustus kostja debitoorse võlgnevuse summaga 2385 eurot ja viivise summaga 234 eurot. Kostja vaidles vastu sellele, et hagejal on õigus saada realiseerimistasu ja leidis, et sõiduki hind oli tagastamise hetkel 604 000 krooni. Kostja esitas hindamisakti, mille kohaselt 20.10.2008 oli sõiduki väärtus 640 000 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 15. mai 2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis Swedbank Liising AS kasuks välja 388,34 eurot ning alates 25. veebruarist 2011 viivise 7% aastas põhivõlalt 153,92 eurolt kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel 97,5% menetluskuludest hageja ja 2,5% kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled liisingulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõttes. Pooled lõpetasid lepingu kokkuleppega ennetähtaegselt. Kohus mõistis liisingulepingu p 3, liisingulepingu üldtingimuste p 1.3 ja VÕS § 361 alusel kostjalt hageja kasuks välja debitoorse võlgnevuse 2385 eurot. Kostja sellele summale vastu ei vaielnud. VÕS § 113 ja liisingulepingu p 5.1 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 234,42 eurot. Kostja oli kohtuistungil viivise summaga nõus. Liisingulepingu lisa 1 kohaselt oli osaühingul kohustus hagejale sõiduk tagastada ning hüvitada hagejale liisingueseme müügikõlbulikuks seadmise ja võõrandamisega kaasnevad kulutused. Hageja on tasunud vara müügieelse tehnilise ülevaatuse ja sõiduki realiseerimise eest makstava tasu (Saksa Auto AS arve ja maksekorraldus summas 30,17 eurot ning sõiduki realiseerimise tasu arve ja maksekorraldus summas 984,24 eurot). Kohus pidas hageja esitatud kulu mõistlikuks. Hageja on näidanud summa ilma käibemaksuta ja kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 845,75 eurot. Liisingulepingu lisa 1 p 2 sätestab sisuliselt, et liisinguvõtja on kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahju (st liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe). VÕS § 367 lg 3 sätestab samas, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega sätestab seadus, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest, kuid üldtingimuste kohaselt tuleks arvestada liisingueseme võõrandamisest saadud summa,
st müügihinnaga. Kohus luges liisingulepingu lisa 1 tüüptingimustega sõlmituks ja lähtus kahju arvestamisel VÕS § 367 lg-st 3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vara jääkmaksumus oli 32 998,74 eurot (käibemaksuta). Vaidlus on selle üle, kui suur oli sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel. Hageja esitatud vara müügiakti järgi määrati vara realiseerimise hinnaks 31.10.2008 hinnakomitee otsusega 650 000 krooni (41 542,57 eurot, tl 34). Hageja selgituste kohaselt ei õnnestunud autot selle hinnaga müüa ja iga kuu alandati hinda (tl 57-58). Auto müügiperiood oli 289 päeva, sõiduk oli nähtav nii müügiplatsil kui portaalis auto24.ee. Hageja on sõiduki väärtuse tõendamiseks esitanud portaali auto24.ee väljavõtte, mille järgi oli 30.10.2008 kuni 30.02.2009 sellise margi ja mudeliga sõidukite keskmine hind 40 693 eurot (tl 54-56). Kostja esitatud asjatundja 20.10.2008 arvamuse järgi oli sõiduki väärtus 640 000 krooni. Hageja on sellele hinnale vastu vaielnud ja osundanud, et Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel tegi sõiduk 20.09.2008 avarii, mis sõiduki väärtust vähendas. Kohus leidis, et kuivõrd hageja enda hinnakomitee on esialgseks hinnaks määranud 650 000 krooni, ei ole hageja vastuväide kostja esitatud hinnale 640 000 krooni asjakohane. Auto24.ee väljavõttelt nähtub, et sõidukite mediaanhinnad aastate lõikes on kõige kõrgemad olnud 2008. a, 2009. a on hind langenud rohkem kui näiteks 2009. a ja 2010. a hindade vahe. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd üldteadaolevalt algas 2008. a lõpus majanduslangus, oli hageja poolne hinna vähendamine õige. Sõiduk müüdi 03.08.2009 hinnaga 385 000 krooni (24 606 eurot). Samas nähtub hageja esitatud portaali väljavõttest, et 2009. a olid 2008. a võrreldes sõidukite mediaanhinnad langenud umbes 14%. Kohus leidis eeltoodu alusel, et sõiduki tegelikuks väärtuseks tuleb lugeda 14% väiksem hind kui hageja hinnakomitee nimetatud esialgne turuhind, st 36 075,57 eurot (käibemaksuta). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 388,34 eurot (debitoorne võlgnevus 2385 eurot + viivised 234,42 eurot + vara realiseerimisega seotud kulutused 845,75 eurot + tasumata liisingumaksed 32 998,74 eurot – sõiduki väärtus 36 075,57 eurot) ning TsMS § 367 alusel viivise 7% aastas põhivõlalt 153,92 eurolt (võlg + kulutused + liisingumaksed – sõiduki väärtus).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Swedbank Liising AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. mai 2012 otsuse tühistamist osaliselt, s.o kostjalt hageja kasuks 5798,78 euro ja 5952,70 eurolt täiendava viivise välja mõistmata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 5798,78 eurot ja määrata põhinõudeks, millelt välja mõista täiendav viivis 7% aastas, 5952,70 eurot. Menetluskulud palub apellant jätta võrdeliselt hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus teinud arvutusvea, mistõttu on maakohtu otsus vastuolus otsuse põhjendustega. Kohus on otsuse põhjendustes märkinud, et sõiduki tegelikuks väärtuseks tuleb lugeda 14% väiksem hind kui hageja hinnakomitee nimetatud esialgne turuhind. Hageja hinnakomitee määras sõiduki esialgseks hinnaks 650 000 krooni koos käibemaksuga. Nimetatud summast 14% mahaarvamisel on tulemuseks 559 000 krooni, sh käibemaks, millest käibemaksu (vara tagastamise hetkel kehtis käibemaks 18%) mahaarvamisel on tulemuseks 473 728,81 krooni, s.o 30 276,79 eurot (käibemaksuta). Seega kohtuotsuses märgitud 36 075,57 eurot (käibemaksuta) on ebaõige ning ka kohtuotsus kostjalt väljamõistetud summa osas on ebaõige ja hageja huve oluliselt kahjustav. Kohtuotsuse põhjendusi arvestades oleks kohus pidanud saama sõiduki turuhinnaks 30 276,79 eurot (käibemaksuta);
2) oleks kohus pidanud kostjalt hageja kasuks välja mõistma 6187,12 eurot (debitoorne võlgnevus 2385 eurot + viivis 234,42 eurot + vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulutused 845,75 eurot + tasumata liisingumaksed 32 998,74 eurot – sõiduki väärtus 30 276,79 eurot) ning viivise alates 25.02.2011 7% aastas põhivõlalt 5952,70 eurolt kuni põhivõla tasumiseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse on esitanud hageja ning ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist kostjalt 5798,78 euro ja 5952,70 eurolt täiendava viivise väljamõistmata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Tulenevalt apellatsioonkaebusest kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata võlgnevuse 5798,78 eurot, 5952,70 eurolt täiendava viivise ja millega jättis menetluskuludest 97,5% hageja ja 2,5% kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus teinud arvutusvea sõiduki väärtuse kindlakstegemisel ning sellest tulenevalt on maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summad ebaõiged. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et sõiduki tegelikuks väärtuseks tuleb lugeda 14% väiksem hind kui hageja hinnakomitee nimetatud esialgne turuhind (käibemaksuta). Hageja hinnakomitee 31.10.2008 otsuse (t.l 34) kohaselt on sõiduki maksumuseks 650 000 krooni (käibemaksuga). Nimetatud tuvastatud asjaolusid ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Eelneva alusel on maakohus leidnud, et sõiduki tegelikuks väärtuseks on selle hagejale tagastamise hetkel 36 075,57 eurot (käibemaksuta). Samas ei nähtu maakohtu otsusest arvutuskäiku, kuidas sõiduki eelnimetatud väärtus kujunes ning sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Sõiduki esialgne turuhind oli 650 000 krooni (käibemaksuga) ning lahutades sellest 14% (91 000 krooni) on sõiduki väärtuseks 559 000 krooni ja lahutades nimetatud summast käibemaksu 18% (100 620 krooni), kujuneb sõiduki väärtuseks 458 380 krooni e 29 295,82 eurot. Seetõttu on ebaõige maakohtu otsuses märgitud sõiduki väärtus 36 075,57 eurot. Apellant on leidnud, et sõiduki esialgsest turuhinnast 650 000 krooni käibemaksu 18% ja sõiduki hinna languse 14% mahaarvamist moodustab sõiduki tegelik väärtus 473 728,57 krooni e 30 276,79 eurot. Kuivõrd kohus on seotud hageja nõude piiridega (TsMS § 439, TsMS § 651 lg 1), siis lähtub ringkonnakohus sõiduki väärtusest 30 276,79 eurot. Eelneva alusel moodustab kostjalt väljamõistetav summa 6187,12 eurot (debitoorne võlgnevus 2385 eurot + viivised 234,42 eurot + vara realiseerimisega seotud kulutused 845,75 eurot + tasumata liisingumaksed 32 998,74 eurot – sõiduki väärtus 30 276,79 eurot) ning põhivõlg, millelt tuleb arvestada alates 25.02.2011 viivist 7% aastas, 5952,70 eurot (2385 + 845,75 + 32 998,74 – 30 276,79).
7.Hageja põhinõude suurus oli maakohtus 15 724,50 eurot ning see rahuldati 6187,12 euro, s.o 39,35% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskuludest maakohtus 39,35% kostja ja 60,65% hageja kanda.
Hageja nõudis apellatsioonkaebuses kostjalt 5898,78 euro väljamõistmist ning tema nõue rahuldati täielikult. Seega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.