Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Piret Mõistlik Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 20. detsembril 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-44353 BIGBANK AS-i väljamõistmiseks
hagi
AS
ja
SM
vastu
võlgnevuse
845.02 eurot (13 221.62 Eesti krooni) Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: BIGBANK AS (registrikood: 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Riina R (XXX) Kostja I: AS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja I lepinguline esindaja: Sergei Postnikov (e-post: [email protected]) Kostja II: SM (isikukood: XXX, elukoht teadmata) kirjalik lihtmenetlus Menetluse liik ja viis Resolutsioon
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 27.09.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille järgi andis hageja kostjale I 1278.23 eurot, s.o 20 000.00 Eesti krooni. Lepingu järgi pidi kostja I tasuma krediidilt 29,22% intressi aastas. Pooled leppisid kokku hageja krediidilepingute üldtingimuste nr S kohaldamises. 27.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu. Kostjatel oli kohustus tasuda hagejale regulaarseid lepingujärgseid makseid. Kostjad nimetatud kohustust ei täitnud. Hageja ütles lepingu üles. Kostjad võlgnevad hagejale põhivõla 845.02 eurot, intressi 269.82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 93.95 eurot ja viivise 935.81 eurot arvestatuna kuni 29.08.2012. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt tagastamata krediit 845.02 eurot, intress 269.82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 93.95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29.08.2012 seisuga 935.81 eurot ning viivis põhivõlalt 29,22% aastas alates 30.08.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja I vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Ta on nõus tasuma hagejale põhivõlgnevuse. Kostja I ei tunnista intresside nõuet, kuna need on liiga suured, mistõttu on leping tühine. Kostja I ei vaidlusta viivise arvestuskäiku, kuid palub seda vähendada seoses majandusliku olukorraga (kaks alaealist last, ei tööta). Samuti on krediidikulukuse määr liigkõrge ja seetõttu tühine. Kostja II vastuväited Kostja II ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - hageja ja kostja I 27.09.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX (I kd tl 8-11), - hageja ja kostja II sõlmisid 27.09.2007 käenduslepingu (I kd tl 12-13), - kostjad ei täitnud kohustusi ja hageja ütles lepingu üles (I kd tl 14-17), - kostja I tunnistab ja kostja II ei ole vastuväiteid esitanud selles osas, et kostjatel on võlgnevus hageja ees põhivõla ulatuses. Kostja I vaidleb vastu intressi ja viivise nõudele. Tarbijakrediidilepingu nr XXX(I kd tl 8) on hageja ja kostja I kokku leppinud intressi määras 29,22% aastas. Samuti on hageja ja kostja I kinnitanud, et nad on lepingu ja selle osadega tutvunud, need on kostjale I tõlgitud vene keelde enne lepingu allkirjastamist, nad on nendest aru saanud, need vastavad nende tegelikult tahtele. VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 III lause järgi loetakse intressi ja viivitusintressi määraks poolte
kokku lepitud määr. Kohus ei nõustu kostjaga I selles, et (viivitus)intressi määr 29,22% aastas on ebamõistlikult kõrge ja seetõttu tühine. Ainuüksi põhjendus, et määr on kõrgem kui VÕS § 94 lg-s 1 ja § 113 lg 1 II lauses sätestatu ei anna alust seda tühiseks lugeda. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooltel õigus kokku leppida kõrgemas viivisemääras kui seaduses sätestatu. VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 annavad võimaluse vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni. TsMS § 320 lg 1 I lause kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nende nõuded ja vastuväited. Paljasõnalised on kostja I väited, et tal ei ole võimalik majanduslikust olukorrast tulenevalt viivist tasuda. Seda ei tõenda ka esitatud konto väljavõte (I kd tl 147-191). Samas asub kohus seisukohale, et väljamõistetavat viivist tuleb piirata põhinõude suurusega, s.o 845.02 euroga. Sellises ulatuses viivise arvestamine on sõltumata poolte väidetest kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja nõuab kostjatelt võla sissenõudmisega seotud kulu 93.95 eurot. Kostja I on sellest vaidlustanud maksekäsu kiirmenetlusega ja riigilõivuga seotud osa, kui hageja poolt tõendamatu. Hageja on nimetatu kohta esitanud tõendid (I kd tl 18, 20-21, 25-28, 209-211). Kostja I vastupidised väited on paljasõnalised. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 27.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 048680 (I kd tl 12-13), mille kohaselt kostja II tagas solidaarselt kostjaga I tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Asjakohatud on kostja I viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 3 kohaldamisele, kuna lepingu sõlmimise ajal viidatud kohustuste tasakaalu hindamise säte ei kehtinud. Kohus ei anna hinnangut Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i üldtingimustele seisuga 29.08.2008 (I kd tl 22-24), kuna need ei oma puutumust vaidlusalusesse nõudesse. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et BIGBANK AS-i hagi AS ja SM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks tagastamata krediidi (põhivõla) 845.02 eurot, intressi 269.82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 93.95 eurot, viivis 845.02 eurot, s.o kokku 2053.81 eurot. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda. Kuna kohus rahuldas viivise nõude osaliselt, siis tuleb jätta menetluskulud 92,4% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 7,6% ulatuses hageja kanda. Pooltel on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.