Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-45581

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Pankrotiavalduse sisu 07.11.2012 esitas AV avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt palus 2007. a võlgniku tädi tema abi kolmetoalise korteri ostmiseks. Võlgnik tuli vastu JI ja käendas tema laenu summas 1 400 000 krooni. 2009.a tekkis J. I laenu tagasimaksmisega probleeme ja samal aasta mais koondati võlgnik töölt. Lisaks eelnimetatud käendusele on võlgnikul muid täitmata kohustusi, s.h elatise võlg summas 50 latti. Võlgnik on palunud algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võetud kohustuste täitmise tagamisest tekkinud kohustused, mida võlgnik ei suuda täita.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine haldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara turuväärtuses kokku umbes 2 500 eurot. Võlgniku vara moodustab 1/6 kaasomandit kinnistust. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 72 000 euro ulatuses. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud asjaolust, et võlgniku finantskäitumine on olnud hooletu, kuna ta on 2007.a asunud oma tädi J. I laenu kaastaotlejaks, arvestamata seejuures enda ja J. I võimalustega laenu tagasimaksmisel. Käesolevaks ajaks on laenulepingu tagatiseks olnud kinnisvara võõrandatud ja see ei katnud laenujääki. Võlgnik ei suuda käenduslepingust tulenevaid kohustusi täita. Arvestades teadaolevaid kohustusi ja vara on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja väljakujunenud maksejõuetus ei ole ajutine, vaid see on püsiva iseloomuga. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur hetkel tuvastanud.

III Kohtuistung 11.12.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada enda pankrot.

2-12-45581

Ajutine haldur kandis ette aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära võlgniku seisukoha ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul on vara turuväärtuses kokku umbes 2 500 eurot, kohustusi on võlgnikul umbes 72 000 euro ulatuses. Võlgnik koondati 2009.a töölt ja peale seda on ta pidevalt tööd otsinud, kuid püsivat tööd võlgnik leidnud ei ole. Võlgnik on registreeritud Töötukassas töötuna. Võlgnikul on ülalpidamisel üks alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tal puudub sissetulek, millest võetud kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 kohaselt maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks ja võlgnikule kuulub vara, mille arvelt saab pankrotimenetluse kulusid katta, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Olemasoleva informatsiooni põhjal on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletus, kuna ta on 2007.a asunud oma tädi J. I laenu käendajaks, arvestamata seejuures enda ja J. I võimalustega laenu tagasimaksmisel. Käesolevaks ajaks on laenulepingu tagatiseks olnud kinnisvara võõrandatud ja see ei katnud laenujääki. Kohus leiab, et kuna puuduvad täpsed andmed võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, siis tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad AV’i pankrotimenetluses vara tagasivõitmise võimalused. Kohus selgitab AV’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui AV soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Olever Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AV’i pankrotihalduriks.

2-12-45581

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.