Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga kui pool teatab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul maakohtule soovist esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse, kui otsuse peale on maakohus andnud selgelt loa edasikaebuse esitamiseks, või ringkonnakohus leiab, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi. Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuud alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Hageja palub JK välja mõista OÜ B ja AS Swedbak Liising (endine Hansa Liising Eesti AS) vahel 26.09.2006 sõlmitud liisinglepingu nr XXX (Chrysler Grand Voyager 2,4 eh 2003) järgse võla 1283,82 eurot, mis tulenes sellest, et liisinglepingu eseme müügist saadu ei katnud kõiki liisingandja kulusid, mis oli tehtud selle soetamiseks ja müügiks kolmandale isikule ning ei katnud kõiki liisingvõtja debitoorseid võlgu. Lisaks palus välja mõista JK ka viivised 0,25% päevas põhivõlalt 1283,82 eurolt kuni selle täitmiseni. Hageja palub märgitud võla ja viivise välja mõista JK kui käendajalt, kellega sõlmiti käendusleping 26.09.06 (käendaja perekonnanimi lepingus V ). Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kuna leping lõppes 24.09.2009 hageja nõude täitmisega ning seega ei saa olla hagejal enam pärast seda muid nõudeid käendaja vastu.

Kohtu põhjendused Sõltumata sellest, et kostja hagi ei tunnistanud, ei olnud sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle: - 26.09.2006 sõlmisid AS Swedbank Liising (end. Hansa Liising Eesti AS) ja OÜ B Group liisinglepingu nr XXX sõiduki Chrysler Grand Voyager 2.5 ehitusaasta 2003, - liisingvõtja sai liisingeseme oma kasutusse 27.09.06, pidi tasuma liisinglepingu maksegraafiku järgi liisingmakseid, - sõiduki suhtes oli sõlmitud kindlustusleping, mille järgi kindlustusandja oli Hansa Varakindlustuse AS ja liisinguvõtja oli ühtlasi kindlustusvõtja, - 12.06.09 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisinglepingu nr XXX Lisa 1 ja lõpetasid lepingu ennetähtaegselt ning liisingvõtja pidi vara tagastama 5 päeva jooksul (p 1), pärast vara tagastamist pidi liisingandja sõiduki võõrandama ning kui võõrandamisel saadud summa ei katnud kõiki liisingeseme omandamisel tehtud kulusid, pidi liisingvõtja selle vahe hüvitama (p 2). - Liisingandja ja JS (V ) vahel oli sõlmitud käendusleping nr XXX 26.09.2006 ja käendaja vastutas solidaarselt liisingvõtjaga liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamisel, vastutuse maksimumsumma oli 14284,59 eurot. Kuna hageja ja OÜ B (liisingvõtja) sõlmisid lepingu nr XXX sõiduki Chrysler Grand Voyager 2.5 ehitusaasta 2003 kohta, liisingvõtja sai sõiduki oma kasutusse 27.09.06 ja pidi tasuma 2 (7)

liisinglepingu maksegraafiku järgi liisingmakseid, hageja finantseeris lepingust nähtuvalt liisingeseme kasutamise võimalust, siis oli hageja ja OÜ B vahel sõlmitud liisingleping VÕS § 361 tähenduses. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 186 p 1 alusel lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Hageja esitatud kokkuleppe (12.06.09) p –st 3 nähtub, et liisingleping loetakse lõppenuks pärast eseme valduse üleandmist liisinguandjale sellise erisusega, et kokkuleppe p 2 nimetatud liisingvõtja kohustus - hüvitada liisingeseme võõrandamisel saadud võimalik kahju - kehtib kuni summa laekumiseni liisingandja arvelduskontole. Kokkuleppe p 2 järgi on kahju see osa, mis tuleb liisingandjale hüvitada siis, kui sõiduki müügihind ei kata liisinguesemele tehtud kulusid, sj intressimakseid, valduse ülevõtmise, liisingeseme hoidmise, müügikõlbulikuks seadmise, muude võõrandamisega kaasnevaid kulusid. Seega vastas kokkulepe p 2 sätestatu ka VÕS § 367 lg 1 regulatsioonile. Hinnates kokkulepe p 3, pidi hageja ja liisingvõtja võlasuhe lõppema siis, kui liisingvõtja 1) tagastab vara ja 2) maksab liisinguandajale ära liisingandja esitatud teatises märgitud kahju, mida ei kata liisingeseme müügist saadud raha. Mingeid muid tingimusi sellest kokkuleppest ei nähtu. Seega tähendab kokkuleppe p 3 seda, et võlasuhe lõppeb liisingiandja ja liisingvõtja vahel kokkuleppe p 3 märgitud tingimuste täitmisel ehk kohase täitmisega. Kostja seletustest ärakuulamisel nähtub, et tema abikaasa viis pärast kokkuleppe sõlmimist vaidlusaluse auto liisingandja poolt nimetatud isikule. Esitatud aktis kohaselt (lk 63) on sõiduk Chrysler Grand Voyager ehk liisinguese üle antud Saksa Auto platsil aadressil Paldiski mnt 71 16.06.09, mida kinnitavad vastuvõtja H. Aare ja üleandja K. Kaljumäe allkirjad. Hageja ei ole väitnud seda, et sõiduk oleks tagastatud valele isikule, seega on kostja tõendanud oma seletuste ja vastava aktiga, et sõiduk anti üle hagejale tema poolt näidatud isikule ehk täitmiseks vastuvõtmiseks isikule VÕS § 76 lg 3 järgi. Eeltoodu alusel on täitmine (sõiduki üleandmine) 3 (7)

hageja poolt vastu võetud VÕS § 76 lg 4 ning seega täitis liisingvõtja kokkulepe p 1 tuleneva sõiduki tagastamise kohustuse tähtaegselt (so täitmiseks ettenähtud 5 päeva jooksul). Kostja poolt kohtule esitatud Swedbank Liising AS 10.09.2009 teatisest nr 200.103-030/41979 käendajale ning sellele lisatud nõude kalkulatsioonist nähtuvalt anti liisingese 03.07.2009 müüki ja realiseeritud 17.08.20089 79800 kr eest (sh käibemaks 13300 kr) eest (lk 64-65). Nõude kalkulatsiooni ja teatise kohaselt ei katnud müügist saadu kõike kulusid ning liisingvõtja võlgasid ning liisingandja kahju oli 7811,22 kr, mille ta palus käendajal hüvitada 14 päeva jooksul. Seega tõendab eelnimetatud liisingandja teatis ning selle lisaks olev nõude kalkulatsioon 7811,22 kr seda, et pärast lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist 12.06.09 ja sõiduki tagastamist 16.06.09, andis hageja liisingueseme kokkuleppe p 2 järgi müüki, võõrandas selle ning teavitas kokkuleppe p 2 järgi käendajat liisingvõtja kohustusest ja hageja kahjust, mis tuleb hüvitada kokkuleppe p 2 nimetatud teatise järgi 7811,22 kr ulatuses. Kostja esitatud maksekorraldusest 24.09.2009 (lk 66) nähtub, et kostja käendajana tasus hagejale 7811,22 kr viitega lepingu nr XXX. Eeltoodud tõendiga on kostja tõendanud, et täitis ta kokkuleppe p 2 tuleneva liisingvõtja kohustuse hageja ees, mida hageja oli teatisega nr 200.103030/41979 ning selle lisaks oleva kalkulatsiooniga nõudnud, teatises märgitud tähtaja jooksul (14 päeva). Seega oli 7811,22 kr maksmisega liisingandjale hüvitatud kokkuleppe p 2 nimetatud kulud ja kahju, mida ei katnud müügist saadu. Kuna kostja tõendas, et liisingvõtja tagastas kokkuleppe p 1 järgi liisingandjale tähtaegselt sõiduki ning hüvitas käendajana kokkuleppe p 2 järgi liisingvõtja kahjunõude liisingandjale viimase poole näidatud ulatuses tähtaegselt, siis lõppes pooltevaheline võlasuhe ehk liisingleping kokkuleppe p 3 ja VÕS § 186 p 1 ning § 76 lg 1,3,4 järgi kohase täitmisega 24.09.2009. Seega lõppesid sellega kõik pooltevahelised kohustused ja õigused ning pärast võlasuhte lõppemist ei saa liisingandja ehk hageja nõude enam liisingvõtjalt ja käendajalt muude kohustuste täitmist. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda enam pärast kokkuleppe p 2 nimetatud ja 10.09.2009 esitatud teatise nr 200.103-030/41979 alusel juba nõutud ja käendaja poolt hüvitatud kahju hüvitamist muude kahjude hüvitamist liisingvõtjalt ja käendajalt, sest selliseid tingimusi poolte kokkuleppest ei nähtu. VÕS § § 6 lg 1 ja § 76 lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas see, kui pärast võlausaldaja poolt nõutud ja võlgniku poolt nõutud kahju hüvitamist vastavalt kokkuleppele (kokkuleppe tinguimused, vt kohus eelpool viitas), nõuab võlausaldaja ehk hageja sisuliselt sama kahju hüvitamist kuid suuremas ulatuses ja teeb seda enam kui aasta pärast. Nimelt nähtub kostja poolt kohtule esitatud hageja kalkulatsioonist (lk 67), millel puudub viide lepingu numbrile, rentnikule, et vara anti müüki 01.12.09, so enam kui 2 kuud hiljem kui käendaja oli hüvitanud 7811,22 kr vastavalt hageja enda 10.09.2009 teatisele. Selle uue teatise kohaselt on auto müüdud 14.01.2010 ning liisingvõtja peab hüvitama 20087,47 kr. Kostja seletas ärakuuulamisel, et kui ta oli ära tasunud 24.09.2009 hageja nõutud summa (7811,22 kr), käis ta veel liisingandja juurest (Liivalaia kontoris) läbi ning rääkinud halduriga, sai aru, et leping on lõppenud. Eeltoodu seletusega on kostja on tõendanud, et VÕS § 76 lg 2 4 (7)

mõtte kohaselt sai käendaja aru, et kõik see, mida hageja temalt vähem kui kuu aega pärast sõiduki võõrandamist teatisega 10.09.2009 nõudis, ongi võlasusaldaja lõplik nõue põhivõlgniku (liisingvõtja) vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistlikult võttes ei saanud ega pidanudki käendaja eeldama, et liisingandjal võiksid tekkida pärast sõiduki võõrandamist uue ostjaga mingeid täiendavaid kahjusid tulenevalt müüdud aja puudustest ostja poolt müügilepingust taganemisel ja seda kõike pärast seda, kui käendaja oli täitnud liisingvõtja kohustuse ning maksnud hagejale 24.09.2009 7811,22 kr. Eeltoodu alusel leiab kohus, et liisingandja ehk hageja kannab ise nende kulude ja müügilepinguga seotud riskide negatiivsed tagajärgi ning nende riskide kandmist ei saa ta nõuda ei tulenevalt eelpoolviidatud kokkuleppe p 2 ega ka VÕS § 6 lg 1, § 76 lg 2 nimetatud põhimõtte järgi, sest võlasuhe lõppes hageja ja liisingvõtja vahel 24.09.2009 kokkuleppe p 3 märgitud tingimuste saabumisel kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 3,4 ja § 168 p 1. Kuna hageja ja liisingvõtja vahel lõppes liisingleping 24.09.2009 ja hagejale ei ole enam nõuet liisingvõtja vastu, siis lõppes VÕS § 153 lg 1 p 1 alusel ka kostja käendus, mis tagas liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmist ning hagejal ei ole lõppenud liisinglepingust ja lõppenud käendusest enam nõudeid käendaja vastu, mille täitmist saaks ta nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 65 lg 1,§ 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 järgi. Eeltoodu alusel jääb hagi kostja vastu rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud nõude suuruse õiendile 01.11.2011, vara müügiaktile 14.01.2010, R arvele 30.11.09, auto ülevaatuse aktile 26.11.09, hageja maksekorraldusele 08.12.2009, A 29.12.2009 arvele, hageja maksekorraldusele 07.01.2010, kuna märgitud toimingud on tehtud pärast hageja poolt nõutud kahju hüvitamist käendaja poolt 24.09.2009 ning kohus leidis, et hagejal ei ole enam pärast võlasuhte lõppemist 24.09.2009 nõudeid võlgniku ja käendaja vastu. Kohus ei pea andma hinnangut ka Saksa Auto AS arvele 16.07.09, 13.08.2009 ja hageja maksekorraldusele 22.07.09, 19.08.09, kuna märgitud kulud pidid olema hüvitatud seoses kostja poolt nõutud kahju hüvitise maksmisega 24.09.2009 hageja 10.09.2009 teatise alusel vastavalt kokkuleppe p 2, 3. Mis puutub Karla Auto O.K. OÜ arvet 23.09.09 ja hageja maksekorraldust 28.09.09, samuti jaekliendi pakkumist 18.08. 09, remondilepingut 18.08.09, siis nende näol on tegemist kuludega, mille kandmise riski kannab hageja ise tulenevalt sellest, et ostja taganes lepingust võimaliku asja puuduste tõttu. Nimelt on need kulud kantud hiljem kui hageja ja liisingvõtja vahel kokkuleppe järgi toimus liisingueseme võõrandamine (17.08.2009) ning isegi kui need võeti 10.09.09 teatises arvesse, pidid need kajastuma ka hageja 10.09.2009 nõudes käendaja vastu, sest käendaja poolt on nõue rahuldatud 24.09.2009. Ka ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud arvetele 08.05.09, 04.06.09, kuna pärinevad kokkuleppe sõlmimisele eelnevat asjast ning sellele eelnenud võla osas vaidlust polnud.

5 (7)

Kohus ei pea andma hinnangut ka hageja ja M. T vahelisele e-kirjavahetusele 11.08-15.12.2009 kuna puudutab hageja ja uue ostja vahelisi suhteid seoses liisingeseme võõrandamisega ning sellest tulenevaid riske ei pea liisingvõtja OÜ B G , käendaja kandma (kohus eelpool tuvastas). Kohtul puudub vajadus anda hinnang ka kostja esitatud väljavõttele Auto24.ee ja S AS pakkumine 21.05.12, kuna kohus leidis, et auto uus võõrandamine 14.01.2010 ja seega sõiduki võimalik turuväärtus ja sellest tulenevad kahjud ei oma tähtsust, sest hageja ja liisingvõtja vaheline leping lõppes 24.09.2009 müügikahju hüvitamisega käendaja poolt ja sellega lõppes ka käendus. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 ja kuni 30.06.2012 keht. § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõude väärtus 1283,82 eurot. (digitaalselt allkirjastatud) Mai Grauberg Kohtunik

6 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.