Võlaõigus › Töövõtulepingud

jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud hagiavaluse alusel Osaühing Paikre ja OÜ Utileek sõlmisid septembris 2006 suulise töövõtulepingu mille alusel hageja asus vastu võtma, ladustama ja sorteerima OÜ Utileek poolt hagejale toodud jäätmeid ning väljastama liigiti sorteeritud jäätmeid OÜ-le Utileek. Poolte kokkuleppel esitati arved osutatud teenuste eest igakuuliselt Eesti Teisese Toorme MTÜ-le (edaspidi ETT MTÜ), kes need kuni 2008 septembrikuuni tasus. Nii teenuste hind kui ka kostjatele osutatud teenuste mahu arvestamise metoodika kujunesid osapoolte koostöö käigus ning selle üle ei olnud vaidlusi seni kuni jäeti osaliselt tasumata arve nr 28377-R. Võlgnevus tuleneb hageja poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmisest ajavahemikul september 2008 kuni märts 2009, kokku summas 291 045 krooni, millise summa palus hageja kostjatelt välja mõista. Pooled viivise suuruses kokku leppinud ei ole, seega peavad kostjad tasuma viivist seaduses sätestatud määras. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kokku on 18 752 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Õige ei ole hageja väide, et 2006 sõlmiti suuline töövõtuleping hageja ja OÜ Utileek vahel ning pärast ETT MTÜ registrisse kandmist lisandus ETT MTÜ lepingu kolmanda osapoolena. Tegemist kahe erineva juriidilise isikuga ning järelikult ei ole alust samastada ETT MTÜ ja OÜ Utileek. Tegelikkuses, mis on tuvastatav ka arveldustest, lõppes OÜ Utileek ja hageja lepinguline suhe ning paralleelselt algas ETT MTÜ ja hageja vaheline lepinguline suhe. Hageja ei ole tõendanud, et ta on osutanud teenuseid hagiavalduses märgitud summas. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks arved ja hageja raamatupidamises tehtud arvutused (nn raamatupidamiskoondid), mis ei saa olla tõendiks tema nõudeõiguse ega nõudeõiguse suuruse kohta. Hageja esitatud arved ja raamatupidamiskoondid tuleb jätta tähelepanuta ja hagejale tagastada. Lisaks on esitatud tõendites mitmeid mittevastavusi. Esitatud andmete erinevates versioonides lisaks loogikavigadele ja vahedele SEIT uuringu andmetega on tuvastatud, et hageja esitatud andmed ei ole olnud tõesed. Hageja ei ole omanud ega oma tänaseni ise ülevaadet tema valduses olnud kostja suunatud materjalidele osutatud teenustest. OÜ Utileek kustutati registrist 23.04.2012. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ETT MTÜ vastu ning OÜ Utileek vastu, põhjusel, et nimetatud juriidiline isik on registrist kustutatud; ETT MTÜ vastuhagi jättis kohus läbivaatamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Hagis toodud väidete kohaselt hageja ja kostjad sõlmisid septembris 2006 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja asus vastu võtma, ladustama ja sorteerima kostja OÜ Utileek 2(5)

poolt hagejale toodud jäätmeid ning väljastama liigiti sorteeritud jäätmeid OÜ-le Utileek. Kostjad küll möönavad, et ETT MTÜ oleks nagu lepingu pooleks, kuid antud isikut polnud oletatava lepingu sõlmise ajal veel olemas. Samuti pole ETT MTÜ ühtki kilo jäätmeid hagejale andnud ega töödeldud jäätmeid saanud. Pole ühtki asjaolu mis ETT MTÜ seoks hageja ja kostja OÜ Utileek vaheliste kohustustega peale selle, et ETT MTÜ tasus OÜ Utileek eest hageja arveid. Seega on ETT MTÜ tegevus iseloomulik VÕS § 78 lg 1 tunnustele kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt. Kohtu arvates sisuliselt poolte vahel lepingut pole. Pooled räägivad millestki ühisest koostööst. Siit tulenevalt pole kohtul ka midagi tõlgendada VÕS § 29 järgi, millele viitavad menetlusosalised. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Utileek andis hagejale üle 361 130 kg jäätmeid. OÜ Utileek on saanud töödeldud väärtustatud jäätmeid ajavahemikul september-november 2008 kokku 316 400 kg. Hageja arvetest 28377-R ja 28423-R tuleneb, et OÜ Utileek ostis hagejalt paberi, papi ja kartongi. Seega siin ei saa kuidagi rääkida poolte vahelisest töövõtulepingust, tegemist on puhta ostu-müügi lepinguga. Samas jääb kogumis ebaselgeks, kes on jäätmete omanik ja jäätmete töötlemise tehnoloogia ja jäätmete töötlemise hind. Kui tegemist on mitmete tuhandete tonnide kaubaga ja mitmete tuhandete krooniste käivetega, ei saa poolte suhted rajaneda suulisele töövõtulepingule, eriti veel juhul, kui kogused ja käive on suured, toimub spetsiifiline töötlemine. Võimatu on tõendada kuidas kokku lepiti. Kuna kohtul on andmed vaid kahe kuu kohta, pole võimalik kindlaks teha, palju jäätmeid oli, kuna kostjad vaidlevad hageja kogustele vastu. Lisaks olevat kostjate hageja käitunud kostja huve kahjustavalt muundades klaaspakendi segaklaasiks, AA kvaliteediga paberi kvaliteediga paberiks ja katnud kostjatele kuuluva papi ja kartongi puudujäägi sellega, et suurendas põletamisele läinud jäätmete mahtu. Ühes dokumentaalses tõendis, kostjate esindaja e-kirjas hagejale on kostjate esindaja mures, et palju jäätmeid liigub saatelehtedeta, ja hageja täidab pakkimistööd ebakvaliteetselt, Sellest võib järeldada, et menetlusosalistel puudus üldse ülevaade jäätmete liikumisest ja selle sortimendist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis Osaühing Paikre hagi OÜ Utileek ja ETT MTÜ vastu rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda; lõpetada menetlus Osaühing Paikre hagis OÜ Utileek (kustutatud) vastu, teha uus otsus, millega rahuldada Osaühing Paikre hagi ning mõista ETT MTÜ-lt Osaühing Paikre kasuks välja põhivõlg 18 601,18 eurot ning viivis seisuga 04.05.2009 summas 1198,47 eurot ning viivis alates 05.05.2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras. Ebaõige on maakohtu otsus selles osas, et OÜ Utileek (kustutatud) vastu esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna äriühing on registrist kustutatud. Kuna OÜ Utileek (kustutatud) lõppes õigusjärglaseta, tulnuks menetlus OÜ Utileek (kustutatud) suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada. Kuna OÜ Utileek (kustutatud) on lõppenud, puudub alus OÜ Utileek (kustutatud) menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Maakohus on käsitlenud asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid pealiskaudselt ning valikuliselt ega ole otsuses märgitud seisukohti põhjendanud. Liiati on otsuses esitatud seisukohad vastuolulised, mistõttu maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Osaühing Paikre, OÜ Utileek (kustutatud) ja ETT MTÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et üheks lepingupooleks (tellijaks) oli ETT MTÜ. ETT MTÜ lepingupooleks olemist ei välista ka asjaolu, et ETT MTÜ loodi alles 2007. Nimelt on hageja täpsustanud, et esialgu osutati teenust OÜ-le Utileek (kustutatud), kes selle eest ka tasus. Alates 30.06.2007 väljastatud arvest nr 27202-R tasus arveid ETT MTÜ. Maakohus on aga pidanud seda VÕS § 78 järgi kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, mitte ETT MTÜ lepingulise kohustuse täitmiseks.

3(5)

Hageja on hagiavalduses näidatud mahus teenust osutanud ja ETT MTÜ on kohustatud selle eest maksma. Teenuse hind ning kostjatele osutatud teenuse mahu arvestamise metoodika kujunes koostöö käigus ning selle üle vaidlust ei ole olnud kuni ETT MTÜ jättis arve nr 2877-R tasumata ning Osaühing Paikre selle arve tasumist nõudis. Osaühig Paikre nõuab ETT MTÜ-lt 6 arve tasumist. Perioodil september kuni detsember 2008 osundatud teenuse mahu kohta on hageja kohtule esitanud kõik vastavad tõendid (saate- ja kaalumislehed). Vastus apellatsioonkaebusele Eesti Teisese Toorme MTÜ apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. . Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule alates eelmenetluse staadiumist (TsMS § 657 lg 1 p 3). Asjas on eelmenetlus läbi viidud puudulikult, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete osas; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 351 lg-te 1 ja 2 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktiliselt kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Maakohus ei ole pooltega arutanud nende faktilisi ja õiguslikke väiteid. Nii hageja kui ka kostjad on oma väiteid ja vastuväiteid pidevalt täiendanud. Maakohus ei ole neile hinnangut andnud ning seetõttu on jõudnud järeldusele, et kui tegemist on mitmete tuhandete tonnide kaubaga ja mitmete tuhandete krooniste käivetega, ei saa poolte suhted rajaneda suulisele töövõtulepingule, eriti veel juhul, kui kogused ja käive on suured, toimub spetsiifiline töötlemine, kuna võimatu on tõendada kuidas kokku lepiti. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja soovis üle kuulata tunnistaja, kes võib anda ütlusi lepingute sõlmimise kohta, samuti lepingutingimuste osas. Maakohus keeldus tunnistajaid üle kuulamast, märkides, et on kaheldav, kas tunnistajad mäletavad ning seetõttu ei ole nende ärakuulamine otstarbekas (t.l. 74, IV kd). Samas leiab ka maakohus, et ei saa rääkida pooltevahelisest töövõtulepingust, vaid tegemist on müügilepinguga. Vastuoluline ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, kus ta leiab, et kostja II poolt hagejale arvete alusel tasumist tuleb käsitleda VÕS § 78 järgi kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisena. Sellisele asjaolule ei ole pooled menetluse jooksul tuginenud. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt on maakohus käsitlenud asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid pealiskaudselt ning valikuliselt ega ole otsuses märgitud seisukohti põhjendanud. Liiati on otsuses esitatud seisukohad vastuolulised, mistõttu maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nimetatud sättest ei tulene, et töövõtuleping peaks olema sõlmitud kirjalikus vormis või et suulises vormis sõlmitu leping oleks tühine. TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus muu hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevate asjaoludega. Kohus on TsMS § 436 lg 2 esimese lause ja TsMS § 436 lg 4 esimese lause järgi pooltevahelise õigussuhte määratlemisel seotud poolte esitatud asjaolude ja tõenditega. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. TsMS § 436 lg 6 järgi ei ole kohus

4(5)

seotud esitatud asjaoludega perekonnaasjades. Seega saab kohus üldjuhul esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ETT MTÜ on mitmetes menetlusdokumentides kinnitanud, et alates juunist 2007, mil asutati ETT MTÜ, oli just tema tellijaks ja tasus ka arveid kuni septembrikuuni 2008. Kostja ETT MTÜ on kinnitanud, et alates juunist 2007 puudusid suhted hageja ja OÜ Utileek vahel. Ometi on maakohus leidnud, et pole ühtegi asjaolu, mis kostjat ETT MTÜ-d seoks hageja ja OÜ Utileek vahelise kohustusega, peale selle, et kostja ETT MTÜ tasus OÜ Utileek eest arveid. Hageja on menetlust läbivalt väitnud, et tegemist oli kolmepoolse lepinguga. Ülaltoodu alusel on eelmenetluses vajalik pooltega arutada läbi nende faktilised ja õiguslikud väited ja välja selgitada, millised olid pooltevahelised õigussuhted. Seejärel tuleb selgitada pooltele õiguslikku olukorda, s.h mida peaks kumbki pool tõendama. Kostja on leidnud, et hagejal puudub nõue, kuna ta ei ole tõendanud, et on osutanud teenuseid ja müünud kaupu hagiavalduses märgitud ulatuses. Maakohus pole andnud hinnangut mitte ühelegi hageja poolt oma nõude tõendamiseks esitatud tõendile, millega rikkus menetlusõiguse norme. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Maakohus on üldse jätnud tähelepanuta kostja ETT MTÜ vastuväite hagile, mille kohaselt juhul, kui maakohus leiab, et hageja nõue on tõendatud, siis kostja esitab alternatiivselt tasaarvestuse vastuväite (t.l.47, I kd). Maakohus ei ole kostjale ETT MTÜ selgitanud, et olukorras, kus kostja esitab tasaarvestuse vastuväite, peab kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama asjaolusid, millest tuleneb tema nõue ning õigus see hageja nõudega tasaarvestada. Kuna maakohus kostja tähelepanu nimetatud asjaolule ei juhtinud, siis võis kostjal tekkida arusaam, et ta ei peagi midagi rohkem tõendama. Seetõttu tuleb selles osas eelmenetluse toimingud uuesti teha. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16). Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata kostja I suhtes, kuna kostja I, s.o OÜ Utileek on registrist kustutatud 23.04.2012. Kolleegium leiab, et OÜ Utileek suhtes tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, kuna juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut enamusele asjas esitatud tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumisse. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures seoses kostja II tasaarvestuse avaldusega, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Gaida Kivnurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.