Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue.

2 (13)

Hageja ei nõustu kostjate versiooniga sellest, nagu oleks lepinguline suhe hageja ja Utileek vahel lõppenud ning uueks kohustatud isikuks oleks üksnes ETT. Seda seisukohta on hageja juba põhistanud 29.07.2009 avalduse punktides 4 ja 5. Oma 29.07.2009 seisukoha lisadena nr. 14 kuni 51 esitas hageja kohtule tõendid, millest saab selgeks, et vaidlusalusel perioodil alates septembrist kuni novembrini 2008 on kostjad saanud hagejalt teenust hagiavalduses märgitud mahus, ning ka põhistas seda seisukohta 29.07.2009 seisukoha punktis 8. Nende tõendite kõrval on kostjate 24.08.2009 vastuse p. 2.2. sisalduv väide, nagu takistaks hageja Utileek poolt ETT’le eesmärkide täitmiseks võimaldatud vahendite vabanemist, mille summa ületab kümnetes kordades hageja põhivõla ja viivise nõuet, paljasõnaline ja tõendamata Hageja ei nõustu kostjate vastuse p. 2.4. sisalduva seisukohaga, et Utileek on üksnes “Tarnija” ning “Töövõtu tellijaks” on ainult ETT. Kostjate omavahelise koostöö olemus ei saa mõjutada hageja õigusi kostjate suhtes ning ainuüksi asjaolu, et Utileek poolt hagejale töövõtuks üleantud materjalid tuleb kostjate omavahelise kokkuleppe alusel anda üle ETT poolt nimetatud isikutele, ei muuda Utileeki õiguslikku seisundit hageja suhtes. Utileek õigus nimetada isikud, kellele tema poolt tellitud töö tulem üle antakse, ei välista tema kohustust tasuda tellitud töö eest, kuna erinevalt nõude (antud juhul kauba saamise nõudeõiguse) loovutamisest saab kohustuse (käesoleval juhul tellitud töö eest maksmise kohustuse) kolmandale isikule üle anda üksnes võlausaldaja nõusolekul (VÕS § 175). Hageja ei ole kunagi andnud nõusolekut selleks, et Utileeki maksekohustused võtaks üle ETT ning sellise nõusolekuna ei ole käsitletav ka asjaolu, et hageja aktsepteeris makseid ETT poolt, kuna tulenevalt VÕS § 78 regulatsioonist võis ja pidi hageja vastu võtma ETT-poolse täitmise. Seega võib Utileek olla töövõtjaks küll suhetes kolmandate isikutega, kuid vaidlusaluses õigussuhtes hagejaga on ta tellijaks. Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga sellest, nagu ei oleks hageja poolt esitatud arved ja arvestused tõenditeks võla suuruse kohta. Kuna teenuse mahu ja hinna arvestamise alused ja metoodika kujunesid pooltevahelises praktikas (VÕS § 23 lg.1 p.2; § 25 lg.1) ning olid kostjate poolt täielikult aktsepteeritud vastava metoodika alusel koostatud ja esitatud arvete tasumisega pika aja vältel, siis on sama metoodika laiendatav ka vaidlusaluste teenuste eest tasumisele kuuluva summa arvutamisele. Kostjate vastuse p. 3 osas, milles kostjad taas üldsõnaliselt ning üksikutele näidetele tuginedes vaidlustavad kogu neile osutatud teenuse mahtu, mitte aga hagi aluseks olevaid konkreetseid arveid, soovib hageja märkida, et käesoleva tsiviilvaidluse objektiks ei ole mitte kogu kostjatele osutatud teenuse maht, vaid üksnes kostjate poolt tasumata arved, mistõttu kostjate viited väidetavatele vastuoludele hageja poolt esitatud andmetes tuleb käesoleva tsiviilasja raames jätta tähelepanuta. Juhul kui kohus peab vaatamata eespool märgitule käesolevale tsiviilasja raames siiski vajalikuks anda hinnang kogu poolevahelisele koostööle, tuleks arvesse võtta, et kostjate viidatud erinevused andmetes tulenevad erineva arvestusmetoodika kasutamisest, mitte aga asjaolust, et hagejale ei oleks teada kostjale osutatud teenuste täpne maht. Juhul kui kompromissile ei jõuta, soovib hageja erinevusi eri aegadel esitatud andmetes selgitada kohtuistungil tunnistajate M.M. ja/või A.R. ütlustega. Nimetatud tunnistajad võivad kinnitada, et erinevat arvestusmetoodikat rakendati kostjatele esitatud andmete koostamisel eelõige kostjate soovil, aga samuti tingituna hageja laoarvestusprogrammi eripärast.

3 (13)

Hageja soovib taas rõhutada, et kostjate vastuse viide SEIT teostatud uuringutele on asjakohatu, kuna pooled ei ole kunagi leppinud kokku selles, et arvestuse ja arvelduste aluseks võiksid olla SEIT või mistahes muud uuringud. Hageja arvestas kostjale osutatud teenuste ning kostjal saadaolevate materjalide mahtu faktiliselt kostja poolt toodud jäätmete, mitte SEIT poolt analüüsitud statistilise keskmise alusel. Lisaks eeltoodule peab hageja veel kord vajalikuks osundada, et kostjate vastusest ei nähtu jätkuvalt, miks keelduvad nad tasumast hagejalt septembrikuus ostetud 19,600 tonni paberi (kvaliteediklass AA, hind 1 643 krooni/tonn, maksumusega 32 202,80 krooni) ning 41,940 tonni papi (hind 1 200 krooni/tonn, maksumusega 50 328 krooni), samuti oktoobrikuus ostetud 90,640 tonni paberi (kvaliteediklass A, hind 950 krooni/tonn, maksumusega 86 108 krooni) eest kokku summas 168 638,80 ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 198993,78. Nimetatud ostutehingute eest tasumise kohustus ei sõltu hageja poolt kostjatele osutatud teenuste mahust isegi juhul, kui hageja arvestuses osutatud teenuste mahu kohta olekski vigu. Kostja vastuväited. Lepinguline õigussuhe oli hageja ja ETT vahel Hageja väidab, et kuigi ETT asutati märtsikuus 2007.a, siis oli siiski õigussuhe Hageja ja Utileek vahel. Kostjad jäävad oma seisukoha juurde, et lepinguline õigussuhe oli Hageja ja ETT vahel. Hageja poolt esitatud Märt Hohensee 11. novembri 2008.a e-kiri, ei tõenda kuidagi seda justkui oleks leping sõlmitud ühelt poolt hageja ning teiselt poolt ETT ja Utileek vahel.

pakendijäätmete üleriigilise kokkukogumis-, logistika-, kogumis-, käitlemis-, korduskasutamis- ja taaskasutamissüsteemi väljaarendamist; korraldada üleriigiliselt oma asutajate, liikmete, partnerite ja klientide jäätmete ratsionaalselt kokkukogumist-, logistikat-, kogumist-,käitlemist-,korduskasutamist- ja taaskasutamist”, mida Utileek kohustus järgima, astudes ETT liikmeks ja asudes teeninduspartneriks eesmärkide täitmiseks. Hageja väitel kinnitab Utileek (Kostja 1) olemist kõnesoleva õigussuhte pooleks asjaolu, et 2008.a. septembrikuus saadeti segapakendit sorteerimiseks Utileek saatelehtedega (Kostja 1) ja, et 2008.a. septembrikuus paberi saatjaks Saksamaale oli samuti Utileek (Kostja 1). Samalaadselt toimis poolte koostöö enne ja pärast 2008.a. septembrit – ETT tasus vaid Utileek-le osutatud teenuste eest. Hageja väide, et Utileek (Kostja 1) tarnis Hagejale materjale ja et ETT (Kostja 2) nimetas materjalide vastu võtjaks Hagejale Utileek ́i (Kostja 1) on tõene, kuid samas see ei tähenda Hageja väite et „ETT tasus vaid Utileek-le osutatud teenuste eest“ õigsust. Teatavasti Hageja poolt ETT ́le teenuse korras käideldud materjale ei tarninud vaid Utileek ja materjalide lõppsaajaks ei olnud samuti vaid Utileek, mis on tuvastatav ka Hageja 27.07.09 kirja lisas 37, 41, 44. Kõnealused materjalid, mis Hageja ETT ́le käitles ja mis on täna Hageja valduses, on Utileek jäätmebilansis, valdkonda reguleerivatel ja koostöö alustes kokkuleppimise ja Hageja puhul mittekokkuleppimise põhjustel. Et materjalid on Utileek jäätmebilansis, siis seonduvalt peavad nad ka sealt välja ja üle antama, ETT ja Utileek vahelise koostöösuhte olemusest tulenevalt ETT nimetatud isikule. Üleüldise äritava ning – praktika kohaselt võivad olla „Tarnija“ (Kostja 1) ja ́Töövõtu tellija ́ (Kostja 2) ning „Kauba saaja“ erinevad isikud –Töövõtja nõue ei saa olla suunatud „Tarnija“ ega ka „Kauba saaja“ vastu, kes on analoogselt Hagejaga töövõtjad.

hageja pole tõendanud, et ta on osutanud teenuseid hagiavalduses märgitud summas Hageja väidab, et kostjad on hagejale jätnud tasumata osutatud teenuste ja müüdud kaupade eest kokku summas 381 045,26 krooni. Hageja pole oma väidet endiselt tõendanud. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks arved ja hageja raamatupidamises tehtud arvutused (nn raamatupidamiskoondid). Nagu juba kostjad oma vastuses hagiavalduses välja tõid, ei ole arved ega raamatupidamise poolt tehtud arvutused üldtunnustatud kohtupraktika kohaselt kohustuse tekkimise aluseks. Hageja enda poolt tehtud arvutused ei saa olla tõendiks tema nõudeõiguse ega nõudeõiguse suuruse kohta. Seetõttu on kostjad seisukohal, et hageja poolt esitatud arved (hageja seisukoha lisad 14-49) ja raamatupidamiskoondid (hageja seisukoha lisad 50-51) tuleb jätta tähelepanuta ja/või hagejale tagastada. Taganemata eeltoodust toovad kostjad siiski välja sisulised vastuväited hageja poolt esitatud lisadele 14-51. Kõigepealt ei ole õige ja asjakohane piiritleda kõnealust vaidlust vaid tasumata arvete objektide perioodile kuna ETT vastunõue on laiemast perioodist aruandeaasta 2008, mil tekkis ETT nõue Hageja vastu tõendamata ulatuses osutatud teenustega seonduvalt. Tutvunud Hageja Kohtule 27.07.09 esitatud materjalidega, on tuvastatav järjekordselt mittevastavused Hageja tegevuses lisaks eelnevalt avastatutele (vt lisa 14 – kõik vaidlusalused numbrid on märgitud paksult ja/või punaselt). Hageja raamatupidamiskoondid ei vasta Hageja kvartaalselt esitatud andmetele (käesoleva

5 (13)

menetlusdokumendi lisad 2-12) ega ka muudele Hageja poolt esitatud andmetele laoseisude ja sorteerimistulemuste andmete ning arvetega (vt lisa 18) seonduvalt. Hageja ei ole Kohtule 27.07.09 esitatud raamatupidamiskoondist „Utileek-ETT-e Materjalid sisse“ (Hageja Lisa 50) toonud välja kõnealuse töövõtu alla kuuluvaid ETT –Kemira ja ETT – ETK (Eesti Tarbijate Keskühistu nt. Märjamaa Tarbijateühistu) suunatavaid materjale, millega oleks Hageja pidanud käituma samuti nagu muude ETT suunatud materjalidega, mis on kaotsi läinud või hävinenud. Täiendavalt on ETT ́le vägagi muret tekitav ilmnenud asjaolu, et Hageja on võinud tarnida kolmandate isikute huvides koormatud materjale, millest ETT ega Utileek ei olnud teadlikud, võttes seejuures enda kanda seonduvad pakendiaktsiisiseadusest tulenevad kohustused, viidates, et Utileek on materjalid taaskasutanud, mille kohast kokkulepet aga Utileek ja Hageja vahel ei olnud – üks säärane juhus on olnud 30.01.09.a, mil Hageja on väljastanud tõendi (Lisa 22), kus väidab et on alates materjali tarnimise ajast 28.01.09.a. tõendi väljastamise ajani (2 päeva) andnud Utileek ́le üle materjalid, mis Utileek taaskasutab, mille osas kokkulepete ei ole Utileek ja Hageja vahel olnud, samuti ei ole Hageja kõnealusel ajavahemikul Utileek’ile midagi tarninud, mis on Hageja kinnitusel pärinenud muust kui ETT suunatud materjalidest, mis Hageja esitatud andmetel ei sisalda Märjamaa Tarbijate Ühistu tarnitud ETT suunatud materjale. Hageja Kohtule 27.07.09 esitatud raamatupidamiskoondist „Utileek-ETT-e Materjalid sisse“ (Hageja seisukoha lisa 50) kajastab eraldi liigina plastpakendit (150102), mida on tarnitud pakendamiseks perioodil 29.05.08-05.10.08 koguses 73040 kg Hagejale. Samaaegselt ei kajasta Hageja esitatud andmed (Lisa 3, 5, 7) kõnealuste plastpakendite osas laojääki. Samuti ei ole Hageja oma Kohtule 27.07.09 esitatud raamatupidamiskoondis „Utileek-ETT-e Materjalid välja“ (hageja seisukoha lisa 51) kohaselt andnud üle pressimisteenuse läbinud plastpakendit (150102) ETT nimetatud isikule. Seonduvalt on järjekordselt tuvastatud üks Hageja raamatupidamise mittevastavus, mis ei kajasta andmeid täielikult ning annab alust arvata, et ETT suunatavad materjalid on Hageja valduses hävinenud, asendunud või kaotsiläinud. Hageja Kohtule 27.07.09 esitatud raamatupidamiskoondist „Utileek-ETT-e Materjalid sisse“ (hageja seisukoha lisa 50) kajastab eraldi liigina plastpakendi sissetulekut 14.08.09 koguses 13540 kg (kanne 498116) ja 05.10.09 koguses 11780kg (kanne 498345). Hageja kohtule 27.07.09 esitatud raamatupidamiskoondi „Utileek-ETT-e Materjalid välja“ (hageja seisukoha lisa 51) kohaselt on Hageja alamkoondis „Põletus“ toodud välja 05.12.08 koguses 21500 kg (kanne 499519). Hageja edastatud kvartaalsete aruannete kohaselt 3.kv. lõpus (31.09.08) Hageja valduses ei olnud plastpakendit, samas kui Hageja kohtule 27.07.09 esitatud raamatupidamiskoondi „Utileek-ETT-e Materjalid sisse“ (Hageja Lisa 50) kohaselt on Hageja võtnud sisse pressimisteenuse osutamiseks (kanne 498116) 3.kv. plastikpakendit koguses 13540kg. Siin kohal on oluline, et Hageja esitatud sorteerimise käigu aruande alusel (lisa 14) on Hageja septembris, 3.kv. viimasel kuul, osutanud pressimisteenust 11980 kg ulatuses, mida Hageja Kostjale edastatud kvartaalse aruande laoseisus ei ole välja toonud. Samuti on oluline et Hageja esitatud sorteerimise käigu aruande alusel on Hageja laost välja andnud 11980 kg plastpakendit, millest võib järeldada, et Hageja laos ei ole enam olnud Kostja plastpakendit peale 2008.a. 3.kvartalit, misläbi ei tohiks olla võimalik, et Hageja on saanud 05.12.08.a. (kanne 499519) laost väljastada Kostjale 21500 kg plastpakendit „pressitud plastjääki 48tk“ või on Hageja edastanud mitte ETT materjali, ETT nimetatud ettevõtjale, põletuse organiseerimiseks, mis annab alust arvata, et Hageja on asendanud ETT suunatud materjale oma või kellegi kolmanda materjalidega. 6 (13)

Täiendavalt on mitmeid analoogseid mittevastavusi tuvastatud Hageja jätkuvalt esitatud andmete erinevates versioonides lisaks loogikavigadele ja vahedele SEIT uuringu andmetega, millega seonduvalt on tuvastatud, et Hageja esitatud andmed ei ole olnud tõesed, et Hageja ei ole omanud ega oma tänaseni ise ülevaadet oma valduses olnud Kostja suunatud materjalidele osutatud teenustest, ega sellest kas Hageja ETT nimetatud ettevõtjatele andis üle ETT materjale, misläbi on tõendatud et Hageja ei ole võimaldanud ETT ́l varem kui 2008.a. november (lisad 10-11) järgnevalt Hageja tegevuses paberi-kartongiga seonduvalt mittevastavusi tuvastada. Siin kohal on oluline et Hageja nõudis samaaegselt, avaldades muret, et ETT ei suuda oma põletusjääki realiseerida, et põletusjääk viidaks Hageja laost välja ja keeldus enne muid materjale väljastamast, mille korraldamise ETT seepeale vastutulekuna Hageja tellis. Samas Hageja poolt ei saadetud ETT ́le novembri laoseisu, mis oleks ulatuslikku põletusjäägi laoseisu kasvu Hageja hilisema väite kohaselt pidanud kajastama – seeläbi ei saanud olla ETT ́l infot ennetavalt selle kohta, mis koguses Hageja ETT nimetatud isikule põletusjäätmeid kavatseb edastada detsembris 2008.a. (132,72 tonni), mis oleks olnud Hageja segapakendi ja klaaspakendi sorteerimisteenuse osutamise tulemuse mittevastavuse tuvastamise ja põletusse tarne peatamise põhjuseks, millega seonduvalt ETT ́le kaasnes suur kulu. Et igakuised Hageja andmed või hilisemad ei ühti avaldub igakuistes laoseisu andmetes (Lisad 3, 5, 7, 9, 12) võrreldes Hageja hilisemalt (19.01.2009.a.) esitatud sorteerimise aruannetega (lisa 14): Kuu Materjal Igakuiste 2009.a. Vahe laoseisude esitatud (Põletusaruannete sorteerimise jäägi kohaselt ülevaate alusel mini(Lisad 3, 5, 7, (Lisa 14) tonni maalne 9, 11) tonni võimendumine) tonni Juuni Põletusjääk 28,63 33,635+14,205 +19,21 = 47,84 Juuli Põletusjääk 42,220 49,360 +7,14 August Põletusjääk 69,94 79,912 +9,972 September Põletusjääk 59,44 93,912 +34,472 Oktoober Põletusjääk 78,645 121,911 +43,266 November Põletusjääk Ei esitatud 131,94 +0,78 Seega on tuvastatud et mingil hetkel novembrist 2008.a., mil Hageja nõudis põletusjäägi välja viimist, mil Hageja ei edastanud novembri laoseisu põletusjäägi kogust, on Hageja oma laoseisude andmeid ”kohendanud”, võimendades igakuist põletusjäägi laoseisu. Mille ajend ETT hinnangul võib olla põhjustatud, kõnealusel ajal (verbaalselt) avaldatud kahtlustest, ilmselt katmaks ETT avastatud paberi-kartongi puudujääki, mis avaldusid Hageja laopidaja (A.R.) kirja 20.11.08.a. (lisa 10) lisas (lisa 11) edastatud paberi ja kartongi sorteerimise aruandest ja koguste tuletamise ilmnemisest, mis on illustreeritud numbrite genereerimisel kasutatud valemite muutujaid ühendavate nooltega (lisa 11) . Samas kirjas (lisa 10) avaldab Hageja laopidaja samuti muret tekitanud asjaolu, et ta on „alates II kvartalist teinud Teile (ETT) lao arvestused nii, et seal jookseksid täpselt välja arvetel olevad numbrid“, mis võib iseloomustada kõnealuses lepingulises suhtes Hageja rakendatud äritavasid. Tulenevalt hageja ja ETT vahelisest lepingust, on Hageja

7 (13)

kohustatud esitama töövõtu käigust ainult tõeseid andmeid ja esitama teenuste eest arveid kontrollitud aruannete alusel, mitte oma suva järgi ja siis püüda kohendada aruanded vastavaks nagu Hageja laopidaja kirjast ilmneb (lisa 10). Hageja esitatud andmete (lisa 1, 3, 5, 7, 9, 11, 12, 17) alusel Hageja tegevuse ja tulemuslikkuse ja esitatud andmete analüüsi (lisa 14) tulemusel saab jõuda ainuvõimalikule järeldusele, et hageja ei ole suutnud esitada usaldusväärseid andmeid osutatud teenuse mahu kohta (muuhulgas, et hageja ei ole erinevate jäätmeliikide (segapakend, klaaspakend, paberkartong) kogustele osutatavaid teenuseid ja nende tulemusi lahutatult suutnud esitada). Hageja on esitanud (Sorteerimine, pos.8: ) koos paber-kartong ja segapakendi põletusjäägid, kusjuures paber-kartongi põletusjäägi osakaal on tuletatud (vt lisa 11). Hageja väidab, et ta on 2009.a. osutatud ladustamisteenust arvetel märgitud mahus, kui lahutada sisse tulnud materjalist kostjatele väljastatud materjali kogus ning, et tõene laoseis on Kostjatele igakuiselt teatatud e-posti teel, mida ei ole vaidlustatud. ETT hinnangul ei ole ebatõeste andmete, muu hulgas valede laoseisude, tagajärjel takistatud materjalide Hageja laost välja viimise tulemusena säilinud laoseisude ladustamise eest asjakohane Hagejal arveid esitada kuna Hageja ei võimaldanud kõnealusel perioodil (vaata: Lisa 14) ETT ́l materjali Hageja laost välja viia, et ladustamistasudes säästa. Et Hageja esitatud laoseisud (Lisad 1, 3, 5, 7, 9, 12) ei olnud tõesed näitavad erinevad, muu hulgas käesolevas seisukohas välja toodud versioonid hageja laos olevatest ETT suunatud materjalide kogustest. Hageja väidab, et SEIT uuringutele viitamine on asjakohatu, sest pooled ei ole kunagi kokku leppinud selles, et arvestuse ja arvelduste aluseks oleks SEIT või mistahes muud uuringud. Vastuseks sellele väitele viitavad kostjad kõigepealt VÕS § 635 lg-le 1, mille kohaselt on ETT’l kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest. Pooled ei leppinud kokku, et ETT peaks hagejale tasuma hageja poolt suvaliselt ja ebausaldusväärselt esitatud andmete alusel. SEIT on teinud ainukesena usaldusväärsed uuringuid selle kohta, milline on hageja poolt tehtud tööde tulemus. Seega saab SEIT uuringud võtta ka ainukesena aluseks hageja nõude arvutamisel. Sihtasutus Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinna keskus, SEIT) on asutatud Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) poolt 1992. a. Tallinnas. SEI Tallinna keskus tegutseb nii Eestis kui mujal Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Ida-Euroopas. SEIT kuulub rahvusvahelisse Stockholmi Keskkonnainstituudi võrgustikku. Stockholmi Keskkonnainstituut moodustab koos Stockholmi Ülikooli ja Beijeri Instituudiga Stockholmi Resilience Centre. SEIT on, jäätmekäitlusvaldkonna pädeva asutuse, Keskkonnaministeeriumi pikaajaline ja usaldusväärne partner ja kõnealune uuring on toodud välja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: http://www.envir.ee/1001. Uuringu (Lisa 14: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085200/Pakendiuuring+200 8.pdf) lk.17, 18, 21 toob välja Tartu piirkonna pakendijäätmete koostise (muud jäätmed 1,15...2,25...3,56...8,7%), uuringu lk.25. toob välja Väätsa prügila kogutava paber-papppakendi sortimise tulemused (muud jäätmed kuni 1,27%) samuti Paikre (Hageja) sorteerimisjaamas leitud tulemused (muud jäätmed, sh. kile kuni 1,19%); lk.27. toob välja Tallinnas klaaspakendi keskmised sorteerimise tulemused (muud jäätmed kuni 2,27%), lk.31 ja 32 avaldavad mitmed pisteliste proovide sorteerimise tulemused Tartu piirkonnas (muud jäätmed 0-8,34%; paber ja kartong 0-20,37%). Siinjuures on oluline et Hagejale Kagu-Eestist tarnitud segapakendijäätmed (~50% Hagejale tarnitud segapakendijäätmetest) koguti koos paber-kartong-pakendi konteinerite sisuga logistika-kulude optimeerimiseks – paber-kartongpakendi konteinerite osakaal 8 (13)

moodustab kogutud mahust 20,77% ja paber-kartong massist kuni 39,6%, millest tuleb järeldada et paberi-kartongi mass segapakendijäätmetest oleks pidanud olema minimaalselt 20% ehk 160 tonni + segapakendis loomulikult olev paber-kartongpakendi osakaal (0-20,37%). ETT hinnangul kui keegi üleüldse saab olla spetsialist, nagu viidatud Hageja 27.07.09.a. kohtule esitatud seisukohas (p.12.), Hageja tegevuse võimaliku tulemuse ja seeläbi ETT Hageja vastu nõude ulatuse määramiseks, siis see on SEIT. ETT hinnangul SEIT ei avalda vajadusel kohtuistungile kutsutuna spetsialistina muud kui seda, mida ETT on käesoleva vaidluse raames välja toonud võimaliku Hageja tegeliku tulemusega ETT suunatud materjalidega seonduvalt. Pooled ei ole ka kokku leppinud, et arvestuse ja arvelduste aluseks oleks muud kui vaid tõesed andmed, mis on loogiline Töövõtu tellija (ETT) tahe, mida on korduvalt konstateeritud Hagejale (muu hulgas vaata: Lisa 13). Kõnealuse vaidluse lahendamiseks on oluline ETT nõude alus Hageja vastu, mida on sisuliselt tunnistanud Hageja nõupidamise Protokollis 19.03.09 (lisa 16): „Osapooled (sh. Hageja allkirjad: juhataja Teet Kurs, sorteerimisjaama juhataja M.M.) tunnistavad, et aruandluses on esinenud arvutus- ja arvestusvigu, millest lähtudes on otstarbekas sõlmida kompromisskokkulepe ning lõpetada vaidlused. Kompromisslepingu sõlmimise võimalikkusest Vastupidiselt Hageja väitele (p.12), on ETT algusest peale püüdnud lahendada vaidlust kompromissiga, mille juures Hageja nõude summa vaadatakse üle. Nõupidamistel on hageja juhatajale säärane lahendus olnud vastuvõetamatu, kuigi isegi sorteerimisjaama juhataja ja laopidaja on olnud eriarvamusel. Lisatud nõupidamise protokoll 19.03.09.a. (lisa 16), mille on ETT, Utileek ning Hageja esindajad allkirjastanud, kus pooled peaaegu jõudsid kompromissini. Nädal aega pärast 19.03.09.a nõupidamist (26.03.09.a), s.o 3 päeva enne kui ETT oleks teinud esimese protokolli kohase makse, saatis hageja õiendi, millega jällegi alustas vaidlust otsast peale, väites, et kõik andmed on õiged ja osundab, et mingit kompromissi ei tule. Hiljem, nõupidamise protokollis 19.03.08.a. (lisa 16) kokku lepitud kohtumisel 27.03.08.a. tegi, Hageja ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks (lisa 21) , mis ei hõlmanud nõupidamise protokollis 19.03.08.a. (lisa 16) käsitletud Hageja arutatud kompromissi eelduseid. ETT hinnangul ei ole Hageja poolt kohtule 27.07.09.a. p.13. pakutu puhul tegu kompromissiga, samas see iseloomustab Hageja arusaama mõistlikkusest ja tahet käesoleva vaidluse asjakohaseks, konstruktiivseks ja (asjaolusid arvestades mõistlikuks) kiireks lahendamiseks, arvestades oma juba tunnistatud nõupidamise Protokoll 190309 (lisa 16) vigadest. ETT juhib tähelepanu sellele, et, kuna hetkel Hageja valduses olevad materjalid (pakendijäätmed) on vaja veel käesoleva aasta jooksul taaskasutada ETT lepinguliste kohustuste täitmiseks, millele on osundatud ka Hageja kohtule 27.07.09 esitatud seisukoha lisas Utileek OÜ 11.11.08.a. kiri (hageja seisukoha lisa 52): „Segapakendid on järgmise aasta (2009.a.) ette tehtav töö kuna 2008 meil ei olnud segapakendi peale lepingut et oleme oma vahenditest ja tuludest ilma organisatsiooni poolse finantseerimiseta ise segapakendi käitlust 2008 tasunud ja seal all on tohutud rahad – muu hulgas Teile tasutud sorteerimisteenus.“ ETT poolt eelnimetatud lepinguliste kohustuste mitte täitmisele järgneb pakendiettevõtjate nõue ETT vastu mis laieneb käesolevasse vaidlusesse ETT kahjuna. Samuti laieneb olenevalt ETT’sse panustanud isikute tahtest ETT’le vastu tulla, viivisnõue ETT 9 (13)

finantseerimise vahendite mittetähtaegsest tagastamisest 0,1%/päevas kumulatiivselt alates 1kv. lõpp, millele on osundatud Hageja seisukoha lisa 51, Utileek kiri 11.11.08.a. 4.lõigus, mis juures on oluline et Hageja töö kogu ETT käitlustsüklis moodustab ca. 1530% kogu käitlustsükli rahalisest mahust/kulust mida peaks kompenseerima materjalide müügilt saadav tulu (Kulu – Müügitulu = Vahe = eeldusel et 3mEek, viivisesumma on seonduvalt 3.kv. 2009 lõpuks 31.09.08.a. >587741,30 EEK ilma käibemaksuta) eeldusel et materjali vahepeal kaduma ei lähe. Pakendiettevõtjate nõude summa (>10,156,610.EEK) tuleneb mitte-taaskasutatud pakendijäätmete taaskasutuskohustuse täitmata jätmisel tekkiva aktsiisinõudega maksuja tolliametile Pakendija Pakendiaktsiisiseaduse sätestatud korras vastavalt Pakendiaktsiisiseaduse Lisa: A

PAKEND

C

LAOJÄÄGID

PAIKRE AKTSIISIKOHUSTUS

ANDMETEL (kg) EEK/kg Sum segaklaas

349600 Metall

316000 Tetra

325300 kile (segast)

547600 plast (26737kokku) 2.2.

272480 plast HDPE

290600 PET

182200 plast-.jääk

324200 jääkpõletam.(sega) 10. -781

Papp

368000 Paber

kile (paberist) 2.1. 13926

557040 Sorteerimata* 6. 49441

988820 KOKKU 775061 KOKKU 10156610

10 (13)

Täiendavalt lisandub materjalide majanduskriisist tulenevalt alanenud väärtuste vahe ajaga millest Hageja keeldus materjale välja andmast. ETT leiab, et Hageja püüab, teades Utileek 11.11.08.a. kirjast (hageja seisukoha Lisa 52), et „segapakend on järgmise aasta (2009) ette tehtav töö“, ETT kohustuste täitmist viivitada, soovides sellega survestada ETT ́d Hageja pakutud nö. ́kompromissiga ́ (p.13.) nõustuma. ETT hinnangul Hageja ei ole endale selgeks teinud, et Hageja valduses on hinnanguliselt 11,5% kogu Eesti Vabariigi 2009.a. pakendijäätmete taaskasutuskohustuse täitmise võimalusest, mille realiseerimist Hageja takistab, ja mille mitterealiseerimine võib põhjustada Eesti Vabariigi poolt Pakendidirektiivi 94/62/EÜ Artikkel 6 lg. 1 (b), (d), (e) mittetäitmise ja tuua kaasa sanktsiooni Euroopa Ühenduse Asutamislepingu rikkumisega seonduvalt – analoogsed kehtestatud „suhkruvaru ületamise trahvile“, mis baseerus 1972/2203/EÜ, 60/2004/EÜ muudetud 651/2005/EÜ-ga. Hageja poolt ETT käitlusprotsessi viivitamisel võib olla väga tõsiseid tagajärgi (suhkrutrahvi puhul: ~46 miljonit € = ~719,7 miljonit Eek). Tulenevalt eeltoodust palub kostja kohtul: 1) Jätta hagiavaldus mõlema kostja suhtes täielikult rahuldamata. 2) Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtu õiguslik põhjendus. Hagis toodud väidete kohaselt hageja ja kostjad sõlmisid septembris 2006. a. suulise töövõtulepingu mille alusel hageja asus vastu võtma, ladustama ja sorteerima kostja OÜ Utileek poolt hagejale toodud jäätmeid ning väljastama liigiti sorteeritud jäätmeid OÜ Utileek’ile. Hagis toodud väite kohaselt poolte kokkuleppel esitati arved hageja poolt kostjale OÜ Utileek osutatud teenuste eest igakuuliselt Eesti Teisese Toorme MTÜ’le, kes need kuni 2008.a. septembrikuuni tasus. VÕS § 8 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Oletatavalt oleks lepingupoolteks hageja kui jäätmekäitleja ja kostja OÜ Utileek kui hagejale jäätmete tarnija. Probleemne on hagis toodud väide, et üheks lepingupooleks oleks Eesti Teisese Toorme MTÜ (edaspidi käesolevas tekstis „ETT MTÜ“), kuna antud isikut polnud hagis märgitud ajal, millal oletatavalt leping sõlmiti, veel olemas. Kostjad küll möönavad oma vastustes, et nimetatud isik oleks nagu lepingu pooleks. Probleem on selles, et ETT MTÜ pole ühtki kilo jäätmeid hagejale andnud ega ühtki kilo töödeldud jäätmeid saanud. Pole ühtki asjaolu mis ETT MTÜ seoks hageja ja kostja OÜ Utileek vaheliste kohustustega, peale selle , et ETT MTÜ tasus OÜ Utileek eest hageja arveid. Siin on ETT MTÜ tegevus iseloomulik VÕS § 78 lg.1 tunnustele kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt. Ja ETT MTÜ täitis OÜ Utileek eestkohustus kuni OÜ Utleek seda aktsepteeris. Kui OÜ Utileek leidis, et temale on hageja poolt jäätmete käitlemisel liiga tehtud, maksis ETT MTÜ arve osalisel 193 095 krooni ulatuses, põhimõtteliselt OÜ Utileek poolt saadud paberi eest (arved nr. 28377-R ja 28423-R). Õiguslik hinnang lepingule. Kohtu arvates sisuliselt poolte vahel lepingut pole. Pooled räägivad millestki ühisest koostööst (hagiavaldus p. 2). Siit tulenevalt pole kohtul ka midagi tõlgendada VÕS § 29 järgi, millele viitavad menetlusosalised. Kohus uuris kohtule esitatud kauba (jäätmete) saatelehti ja kostja OÜ Utileek toodud kauba hageja poolt kaalumise lehti, samuti hageja poolt kostjale OÜ Utileek väljastatud kauba

11 (13)

(sorteeritud jäätmete) dokumente septembrist novembrini 2008.a. (I kd tl. 155-203). Nimetatud ajavahemikul vastavalt uuritud dokumentaalsetele tõenditele OÜ Utileek andis hagejale üle 361 130 kg jäätmeid. Seejuures polnud jäätmete üleandjaks mitte ainult OÜ Utileek vaid ka MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (jäätmete toojaks on AS Väätsa Prügila, jäätmete kaalumisel muutub nimetatud asutus MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooniks, tegelikult, mis pole kuskil kirjas on jäätmete toojaks OÜ Utileek), Cleanway AS Hiiumaa osakond (kaalumisel muutub nimetatud asutus MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooniks, tegelikult, mis pole kuskil kirjas on hageja silmis jäätmete toojaks OÜ Utileek). Jäätmeid on toodud Tormast, Väätsalt, Hiiumaalt, Saaremaalt. Hagejale kostja OÜ Utileek poolt toodud jäätmed mitte tavaline segaprügi vaid eelsorteeritud. Jäätmed oma sortimendilt olid segapakend, plastpakend, segapaber (jäätmete kaalumisel hageja juures muutus see paberiks ja kartongiks) sorteeritud papp ja paber. Kohus, omamata eriteadmisi ei saa aru, mis on pappi ja kartongi vahe. Jäätmed andis OÜ Utileek hagejale üle tasuta, igatahes antud asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hagejale oleks jäätmete eest tasu maksnud. Võttes aluseks vaadeldud kuu oli toodud jäätmete kogukäibeks kahe aasta jooksul, millal menetlusosalised tegid koostööd, 2904 tonni. OÜ Utileek on hagejalt saanud töödeldud jäätmeid ajavahemikul september-november. 2008.a. kokku 316 400 kg. Nagu nähtub menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest sai OÜ Utileek hagejalt väärtustatud jäätmeid: paberit kvaliteediga AA (hind 1643 krooni 1 tonn) ja kvaliteediga A (hinnaga 950 krooni tonn), pappi (hinnaga 1200 krooni tonn), kartongi kvaliteediklass 1.05 ja pressitud jääke. Kui hageja räägib oma hagis, et tema ülesandeks oli jäätmete vastu võtmine, ladustamine ja sorteerimine (hageja esitatud arvest tuleneb veel ka pressimisteenus), siis hageja arvetest 28377-R ja 28423-R tuleneb, et OÜ Utileek ostis hagejalt paberi, papi ja kartongi. Arvel nr. 28377 ja kauba paber kvaliteetklass AA saatelehel 19.09.08 kogused kattuvad. Kohtu arvates siin ei saa kuidagi rääkida poolte vahelisest töövõtulepingust, tegemist on puhta ostu-müügi lepinguga. Näib, et OÜ Utileek pidi oma hageja poolt töödeldud jäätmed tagasi ostma. Samas jääb kogumis segaseks, kes on jäätmete omanik ja jäätmete töötlemise tehnoloogia ja jäätmete töötlemise hind. Kui võtta aluseks AÕS § 106 lg. 1, siis oleks OÜ Utileek toodud jäätmete omanik hageja kui jäätmete töötlemine on kallim jäätmete väärtusest, kui mitte oleks omanik OÜ Utileek. Naljaks, et kostja OÜ Utileek kõigil hagejale toodud jäätmete saatelehtedel on kirjas jäätmete kogus (mis kilogrammi peal klapib hageja poolt teostatud kaalumistulemusega), kuid puudub kauba väärtus. Sedasi kohus ei saa järeldada, kas AÕS § 106 lg. 1 kuuluks kohaldamisele. Kohtu järeldused. Kui tegemist on mitmete tuhandete tonnide kaubaga ja mitmete tuhandete krooniste käivetega, ei saa poolte suhted rajaneda suulisele töövõtulepingule, eriti veel juhul, kui kogused ja käive on suured, toimub spetsiifiline töötlemine. Kohtule on võimatu tõendada kuidas kokku lepiti. Eriti veel juhul, kui kauba saaja on üks isik ja kauba eest maksja on teine isik. Eriti võimatu on suulise lepingu alusel tuvastada käesoleval juhul, palju ja milliseid jäätmesortimente ja gruppe töödeldi, kes on kauba jäätmete omanik enne töötlemist ja peale töötlemist, kuidas kolmandate isikute poolt toodud jäätmed muutuvad kostja OÜ Utileek omaks. Kuna kohtul on andmed vaid kahe kuu kohta, pole võimalik kindlaks teha , palju jäätmeid oli, kuna kostjad vaidlevad hageja kogustele vastu. Lisaks olevat kostjate hageja käitunud kostja huve kahjustavalt muundades klaaspakendi segaklaasiks, AA kvaliteediga paberi a kvaliteediga paberiks ja katnud kostjatele kuuluva papi ja kartongi puudujäägi sellega, et suurendas põletamisele läinud jäätmete mahtu. Ühes dokumentaalses tõendis, kostjate esinada e-kirjas hagejale kostjate esindaja on mures, et palju jäätmeid liigub

12 (13)

saatelehtedeta, ja hageja täidab pakkimistööd ebakvaliteetselt, Sellest võib järeldada, et menetlusoalistel puudus üldse ülevaade jäätmete liikumisest ja selle sortimendist. Hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostjat OÜ Utileek ei eksisteeri ja tema vastu ei saa nõuet esitada, kostja ETT MTÜ pole lepingu pooleks, nimetatud kostja pole hagejalt kaupa saanud ega kaupa töötlemiseks viinud, nimetatud isik tasus OÜ Utileek osutatud teenuste ja kauba eest VÕS § 78 lg.1 alusel. Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2012 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.