Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2012.a
Tallinn,
Harju
Maakohtu
Kentmanni
kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number
2-11-22727
Tsiviilasja hind
2888,13 eurot
Tsiviilasi
AS SEB Liising hagi TP ja JP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Liising (registrikood: 10281767, asukoht Tornimäe 2, Tallinn)
esindajad
Hageja esindaja: Kristina K (XXX) Kostja 1: TP (isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja 2: JP (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja lahendamine
Kirjalikus menetluses
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS SEB Liising esitas 16.05.2011 kohtule hagi TP ja JP vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 2888,13 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 04.01.2008 liisingulepingu nr. L08100003 (kasutusrent), mille eesmärgiks oli anda kostja 1 kasutusse tema poolt väljavalitud ese Ford Focus, registrimärgiga XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 61 kuud, mille jooksul kohustus kostja 1 tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Vastavalt liisingulepingu punktile 1.12 on liisingulepingu osaks hageja üldtingimused nr. LKAS-0705. 04.01.2008 sõlmiti hageja kui ostja ja IA AS-i kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr. XXX, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 12 718.42 eurot (198 999.99 krooni). Kostja 1 sai liisingueseme enda valdusesse 07.01.2008. Liisingulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu käenduse piirsummas 9700.00 eurot. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 hageja ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga 1 ja tagab kõiki hageja nõudeid kostja 1 vastu, mis tekivad või võivad tekkida liisingulepingu alusel. Käendusega on tagatud muuhulgas, kuid mitte ainult põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus. 10.02.2009 hageja poolt liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arvest nr. A09058035 summas 178.92 eurot jättis kostja 1 tasumata summa 130.88 eurot. 20.02.2009 esitatud kindlusteenuse arve nr. A09065029 summas 69.79 eurot jättis kostja 1 täielikult tasumata. Samuti jättis kostja 1 täielikult tasumata 10.03.2009 liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve nr. A09093497 summas 178.92 eurot; 10.04.2009 esitatud arve nr. A09130041 summas 178.92 eurot; 09.05.2009 esitatud arve nr. A09166143 summas 178.92 eurot. 11.05.2009 saatis hageja kostjale teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et, juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevusi kahe nädala jooksul, loeb hageja liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja kostjal tekib kohustus tagastada liisinguese. Liisingulepingu ülesütlemise teatise eest arvestas hageja teenustasu summas 7.54 eurot. Hageja ütles liisingulepingu üles 28.05.2009. Võlgnevuse tasumise nõuded saatis hageja mõlemale kostjale. 28.05.2009 seisuga ei olnud kostja liisingueset hagejale tagastanud. 28.05.2009 tellis hageja OÜ-lt WG OÜ tagastusteenuse ja tasus selle eest 188.54 eurot ja teavitas sellest ka kostjat.
Hageja poolt liisingueseme tagastusteenuse tellimise põhjustas kostja ise, kuivõrd kostja ei tagastanud liisingueset vabatahtlikult. 10.06.2009 sai hageja esindaja AOÜ liisingueseme enda valdusesse. Liisingueseme esialgse ülevaatuse käigus tuvastati, et liisinguese vajab keemilist pesu ning bensiinipaagi kõri ümbrise välja vahetamist. 29.06.2009 teostati liisingueseme puhastus ning bensiinipaagi kõri ümbrise vahetus. Hageja tasus selle eest 211.61 eurot ning teavitas sellest ka kostjat. 15.07.2009 müüs hageja liisingueseme OÜ-le Autolik hinnaga 7030.28 eurot koos käibemaksuga. 16.07.2009 tasus hageja liisingueseme müügiteenuse eest 351.51 eurot A OÜ-le ja teavitas sellest ka kostjat. 03.09.2009 ja 08.09.2009 on hageja saatnud kostjale nõuded liisingueseme tasumata osa ja tehtud kulutuste viivitamatuks tasumiseks. 13.05.2011 seisuga ei ole kaaskostjad enda võlgnevust hageja ees kustutanud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse tasumata arvete eest summas 667,64 eurot, liisingueseme eest hüvitamata osa 1391,50 eurot, kindlustusvõla 69,79 eurot, teatise tasu 7,54 eurot ja lisakulud (kindlustus, diagnostika- ja müügiteenus) 751,66 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad on oma kirjalikes vastustes märkinud, et nad ei ole nõus hageja poolt nõutavate summadega. Auto kästi tagastada 10.06.2009 telefonikõne alusel, sealjuures ei lubatud autot ise puhastada ega korrastada, seetõttu on arve keemilise salongipesu eest alusetu. Samuti on alusetu arve auto poleerimise eest, sest auto oli normaalse kasutuse juures täiesti normaalses seisus, kostjad soetasid auto Info-Autost juba kasutatuna ega nõudnud neilt auto poleerimist. Auto müüdi alla turuhinna, millega tekitati kostjatele rahaline kohustus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastustega, poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ning kostja 1 vahel sõlmiti liisinguleping nr L08100003 (kasutusrent), mille alusel anti kostja 1 kasutusse lepingu esemeks olev Ford Focus registreerimisnumbriga XXX. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja ning kostja 2 sõlmisid käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja 2 hageja ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga 1 ja tagab kõiki hageja nõudeid kostja 1 vastu, mis tekivad või võivad tekkida kostja 1 poolt sõlmitud lepingust. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on tema ning kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingu üles öelnud, kuna kostja 1 ei tasunud korrektselt liisingulepingu alusel esitatud arveid. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse tasumata arvete eest, kindlustusvõla, teatise tasu, liisingueseme hüvitamata osa ning lisakulud, milleks on kindlustus, diagnostika- ja müügiteenus. Kostjad leiavad, et hageja nõuded salongipesu ja poleerimise eest on alusetud, sest auto tagastamisel ei lubatud kostjatel endil autot puhastada ning auto oli normaalse kasutuse juures normaalses seisus ega vajanud poleerimist. Samuti leiavad kostjad, et auto müüdi alla turuhinna. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane
täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Hageja ning kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste p 6.1 alusel kohustus kostja 1 tasuma liisingumakseid ja teisi tasusid vastavalt lepingule ja hinnakirjale. Seega oli kostjal 1 kohustus tasuda hagejale liisingumakseid ja teisi tasusid kuni lepingu ülesütlemiseni hageja poolt. Hagiavalduse kohaselt on kostja 1 tasunud osaliselt arve nr A09058035 ning on täielikult jätnud tasumata arved nr A09093497, A09130041 ja A09166143. Samuti on kostja 1 jätnud tasumata kindlustusteenuse arve nr A09065029. Kostjad ei ole tõendanud, et nimetatud arvetest tulenev võlgnevus on tasutud. VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.13.1 kohaselt kui liisinguvõtja ei ole võlgnetavaid summasid täielikult tasunud 14 päeva jooksul peale lepingu tähtpäeva saabumist, on liisinguandjal õigus liisinguese võõrandada. Liisingueseme võõrandamisel, selle valduse üleandmisel, liisinguandja nõuete rahuldamisel, liisingueseme võõrandamisel tehtud kulutuste liisinguandjal tekkinud kahjude hüvitamisel jms kohaldatakse punktides 11.2 – 11.6 sätestatut. Üldtingimuste p 11.5 kohaselt kulutused, millised kaasnevad lepingu ülesütlemisega p 11.1 nimetatud alusel, kannab liisinguvõtja. Kui lepingu ülesütlemisega kaasnevad liisinguandjale mistahes kulutused, siis peab liisinguvõtja need viivitamatult hüvitama. Hageja palub kostjatelt välja mõista liisingueseme eest hüvitamata osa 1391,50 eurot, lisakulud (kindlustus, diagnostika- ja müügiteenus) 751,66 eurot ja teatise tasu 7,54 eurot. Kostjad vaidlevad vastu liisinguesemeks olnud auto salongipesu ja poleerimise eest tasumisele. Hageja võlaarvestusest (tlk 40) nähtuvalt kuulub auto poleerimise ja keemilise sisepesu eest tasumisele kokku 166,17 eurot. Kostjate väited, et auto kästi kohe tagastada ega lubatud neil endil seda puhastada, on paljasõnalised ja tõendamata. 11.05.2009.a lepingu ülesütlemise teatistest (tlk 23) nähtuvalt on kõnealuses teatises kostjat 1 teavitatud sellest, et juhul, kui kostja 1 võlgnevust 2 nädala jooksul ei tasu, siis loeb hageja lepingu ülesöelduks ning kostjal 1 on kohustus lepingu esemeks olev sõiduauto tagastada. Vara üleandmisevastuvõtmise aktist (tlk 30) nähtub, et sõiduk Ford Focus, registreerimisnumbriga XXX on üle antud 10.06.2009.a. Kostja 1 ei ole väitnud, et ta pole 11.05.2009.a lepingu ülesütlemise teatist kätte saanud. Seega pidi kostja olema teadlik asjaolust, et kui ta võlgnevust hagejale ei tasu, siis loeb hageja lepingu ülesöelduks ning kostjal 1 on kohustus lepingu esemeks olev auto tagastada. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai liisingueseme enda valdusse alles 10.06.2009, siis asub kohus seisukohale, et kostjal 1 oli piisavalt aega sõiduki puhastamiseks ja liisingueseme vabatahtlikuks tagastamiseks. Hageja on andnud kostjale 1 võimaluse lepingust tulenevate võlgnevuste tasumiseks ja/või auto tagastamiseks ning seega on kostjale 1 antud võimalus vältida lepingu lõppemisega kaasnenud kulude kandmise kohustust. Asjaolu, et kostja 1 seda ei teinud, tuleb lugeda kostja enda poolt võetud riskiks, mis ei vabasta kostjat kohustuste kandmisest. Riigikohus on 08.08.2006 otsuses nr 3-2-1-11206 märkinud, et sõiduki müügikulud tuleb lugeda lisakuludeks VÕS § 367 lg 4 tähenduses.
Kohus leiab, et kuivõrd auto puhastamine ja vajaduse korral ka poleerimine enne selle müümist on tavapärane sõiduauto müügiprotsessi osa, siis tuleb liisinguvõtjal vastavad kulud kanda. Kostjate vastuväidete kohaselt on auto müüdud alla turuhinna. Seega on vaidlus liisingueseme võõrandmishinna üle. Vaidluse lahendamise seisukohalt on aga VÕS § 367 lg 1 ja 3 järgi tähtis, milline oli liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamisel hetkel ehk 10.06.2009 ja kas sõiduki müügihind vastas turuväärtusele. Sõiduki müügi turuväärtuse ehk keskmise hinna määramisel tuleb lähtuda sarnase eseme, antud juhul sõiduki keskmisest müügihinnast tulenevalt TsÜS § 65. Ostu-müügi lepinguga nr XXX on tõendatud, et sõiduauto Ford Focus müüdi 15.07.2009 hinnaga 110 000 krooni, s.o 7030,28 eurot. Hageja on kohtule selgitanud, et liisinguvarade realiseerimise soovitusliku hinna määrab hinnakomitee, kus määratavad hinnad vormistatakse protokollina ning selle allkirjastavad vähemalt 1 isik nii hageja kui koostööpartneri poolt. Hinna määramisel kontrollitakse visuaalse vaatluse teel vara olemasolu ja seisund, liisinguvara müügi alghind peab olema võrreldav samaväärsete turul pakutavate varade müügihindadega. Hinnakomitee 03.07.2009.a protokolli (tlk 197) kohaselt on hinnakomitee määranud sõiduauto Ford Focus, registreerimisnumbriga XXX hinnaks 115 000 krooni. Seega erines tegelik müügihind pakkumishinnast 4,35% võrra. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3308 märkinud, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Kohus leiab, et arvestades sõiduki seisukorda on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et saavutada sõiduki võõrandamisel parim ja liisinguvõtjale soodsaim tulemus. Kostjad ei ole tõendanud, et kõnealuse sõiduauto turuhind oli selle müümise ajal kõrgem kui hind, millega hageja kõnealuse sõiduki müüs. Samuti pole kostjad märkinud, milline oli nende arvates kõnealuse sõiduauto turuhind ning millest lähtuvalt nad nimetatud hinna on arvestanud. Seega on kostjate väited sellest, et auto on müüdud alla turuhinna, tõendamata. Kuna kostjad ei ole tõendanud, milline oli sõiduki turuväärtus tagastamise ajal 10.06.2009, millest tulenevalt oleks sõiduki müügihind 15.07.2009 olnud alla turuhinna, ja seda, et sõidukit saanuks müüa kõrgema hinnaga kui see hind, millega võõrandas sõiduki hageja, leiab kohus, et hageja on tõendanud liisingueseme müügikahju 1391,50 eurot. Lisaks tasumata liisingumaksetele, kindlustusvõlale, müügikahjumile ning auto poleerimise ja keemilise sisepesu on hageja varaga seotud kuludena arvestanud ka vara tagastusteenuse, müügiteenuse, bensiinipaagi kõri ümbrise parandamise ning teatise saatmise kulusid kokku 593,03 eurot. Sõiduauto tagastamise ja realiseerimise kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 11.5 tähenduses. Nimetatud kulud on tõendatud AOÜ arvetega nr 906217 (tlk 31-32), 907109 (tlk 35) ja üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tlk 28). Kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu alusel vastutab kostja 2 kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1 kuni 9700 euro ulatuses. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui
käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 145 lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hagi täielikult rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2888,13 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).
Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.