Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik Harju Maakohtu 24.10.2012 otsusega rahuldati KÜ J. Koorti 8 hagi J M ja A M vastu ning mõisteti kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevus 1570, 47 eurot, hagi esitamise ajaks 27.03.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 298, 82 eurot, samuti viivis 0,07% põhinõudelt 1570, 47 eurolt alates 28.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus 76% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 24% ulatuses hageja kanda. Maakohus menetles asja lihtmenetluses. Kohus ei andnud luba edasikaebamiseks. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, vaidlustades kohtuotsuse terves ulatuses. Määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, mille hinnaks on 1570, 47 eurot. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Luba edasikaebamiseks maakohus ei andnud (TsMS § 442 lg 10). Kostjate kaebuse põhjal ei ole antud juhul võimalik ka tuvastada, et maakohus oleks otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis võisid oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Tõenditele tuginedes leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada. Kohus ei jätnud tsiviilasja lahendades tähelepanuta kostjate ja Maria Sokolova vahelist kokkulepet, millega viimane kohustus võlgnevuse tasuma. Viidatud kokkulepe ei mõjuta hageja suhteid kostjatega, vaid reguleerib kostjate suhteid Maria Sokolovaga (kellelt võiksid kostjad nõuda nende tasutud võlgnevuse hüvitamist). Korteriühistuseaduse § 7 lg 3 järgi lähevad võõrandamisel korteriomandil lasuvad kohustused üle korteriomandi omandajale. Seega oli hagejal seadusest tulenev õigus nõuda korteriomandiga seotud võlgnevuse tasumist praegustelt omanikelt, s.o kostjatelt.

Seisukoha väljendamiseks hagi suhtes on kohus kostjatele võimaluse andnud, hagimaterjal on neile edastatud ja nad on hagiavaldusele ka vastanud (tl 32-35). Kohtul ei lasunud kohustust küsida kostjatelt vastust hageja vastusele, mille hageja esitas seoses kostjate taotlusega. Pealegi puudus selleks ka sisuline vajadus, sest hageja ei nimetanud selles menetlusdokumendis mingeid uusi asjaolusid. Kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendas kohus 11.09.2012 määrusega, millega jättis Maria Sokolova kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. Kohtumäärus jõustus edasikaebamata 05.10.2012. .

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.