Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-12-14507
Tsiviilasi
OÜ Dreklan hagi OÜ Abeda müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes Hagi hind 1917,34 € Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Hageja OÜ Dreklan registrikood 10071863 asukoht Riia mnt. 74 Pärnu 80020 volitatud esindaja Priit Pööbo asukoht CKE Õigusbüroo OÜ Tammsaare tee 47 Tallinn 11316 [email protected] Kostja OÜ Abeda registrikood 11525444 asukoht hagis ja kostja vastuses hagile x (kohtule teada olev asukoht Riia mnt. 74 Pärnu 80020) seaduslik esindaja Heiki Künnapas eluk. X, e-post x Hagi hind 1917,34 €. Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes TsÜS § 5, § 67 lg. 1-2, § 116 lg. 2, VÕS § 3 lg. 1, § 8 lg. 2, § 11 lg 1, § 25 lg. 1, § 76 lg. 1, § 82 lg. 1, § 100, § 108 lg. 1 ja § 208 lg. 1 ning TsMS § 162 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630632 kohus otsustas. Rahuldada osaliselt OÜ Dreklan hagi OÜ Abeda müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes Välja mõista OÜ Abeda’lt OÜ Dreklan kasuks põhinõue summas 1810,42 € (üks tuhat kaheksasada kümme eurot ja 42 senti). Jätta täielikult rahuldamata OÜ Derklan viivisenõuded OÜ Abeda vastu ja hageja alternatiivnõue Menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
2-12-14507 märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud suuline müügileping, mille alusel on kostja saanud hagejalt pagaritooteid, mille eest kostja on jätnud hagejale tasumata. Hageja on kauba kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud, kinnitades seda allkirjaga kauba saatelehtedel (allpool nimetatud „SL“). Kauba SL on alljärgnevad 21-23.11.11 nr-d 1958, 1965, 1971,
2 (5)
2-12-14507 isik (abitööline) tellib kostja nimel kuid enda tarbeks SL-del toodud kogused pagaritooteid. Seda enam, et varasemalt sarnase tehingu osas võttis kauba vastu ja allkirjastas SL L. T., seejärel hageja esitatud SL alusel esitatud arve tasus kostja pretensioonideta. Sega tehingu olemusest või eesmärgist ei saa järeldada L.T. soovi teha lepingust tulenevat tehingut enda nimel, muuhulgas tuleb arvestada poolte varasemat praktikat. Hageja esitab oma vastuses kostja arvamusele alternatiivse nõude. Vastavalt VÕS § 3 lg. 3 võib võlasuhe tekkida alusetust rikastumisest. VÕS § 1027 kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule temalt õigusliku aluseta saadu. Juhul kui kohus leiab, et poolte vahelises võlaõiguslikus suhtes puudus lepinguline suhe ehk pooled ei olnud müügitehingus kokku leppinud, tuleb taastada esialgne olukord ning kostja peaks hagejale saadud kauba tagastama. Kostja pole kaupa tagastanud ja seega rikastunud hageja arvelt. Kuna saadu tagastamine ei ole võimalik, peab kostja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Hageja jääb oma hagis toodud nõude juurde ja palub hagi täies ulatuses rahuldada. Kostja vastuväited hageja nõudele. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ning ei tunnista tema vastu suunatud ja esitatud nõuet. Kostja vastuväited on järgmised. Poolte vahel pole sõlmitud müügilepingut, mille alusel oleks kostja saanud pagaritooteid. Seetõttu on ebaõige hageja väide, et kostja on jätnud millegi eest hagejale tasumata. Kuna kostja pole hagejalt pagaritooteid tellinud, siis ei saanud kostja neid ka hagejalt vastu võtta. Kostja poolt omasid õigust pagaritoodete tellimiseks juhatuse liige Heiki Künnapas ning kostja töötajad vastavalt käiskirjale (lisatud vastusele). Kostjale hageja poolt esitatud SL on kostja poolt allkirjastanud abitööline L.T.. Kostjale on teadmata, millisel seaduslikul alusel hageja väidab, et abitööline L.T. oli kostja poolt volitatud isikuks pagaritoodete vastuvõtmisel hagejalt. Kostja on oma käskkirjaga määranud kostja töötajad, kes omavad kostja nimel õigust pagaritooteid kauba tarnijatelt vastu võtta. Nimetatud isikuks ei ole kindlasti abitööline L.T.. Kostja pole ruumide abitöölisele L.T.le isegi mitte suusõnalist volitust andnud kostja esindamiseks, ka pagaritoodete vastuvõtmiseks. Seetõttu on alusetu ja tõendamata hageja väide, et abitööline L.T. puhul on kostja juures tegemist isikuga, keda kostja on kasutanud oma majandus- ja kutsetegevuses pagaritoodete vastuvõtjana hagejalt. Seega on ebaõige ka hageja seisukoht, et kostja on faktiliseks tehingu pooleks ning vastutab hageja ees. Eelnevast lähtuvalt on ebaõige ja kohut eksitav hageja väide, et poolte vahel on tekkinud tavapärane praktika, kus abitööline võtab kostja teadmisel, volitusel ja nimel vastu pagaritooteid hagejalt. Kostja avaldab arvamust, et käesoleval juhul peaks hageja tõsiselt kaaluma seda, et esitada oma väidetav nõue siis juba õige kostja – eraisik L.T. vastu, mitte aga eksitada nii kohut kui kostjat. Menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.
Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus nõustub hageja hagis ja tema vastuväidetes kostja arvamuses hagi kohta toodud arvamustega ja leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisel. Kohus leiab, tuginedes kogutud tõenditele - SL ja arvetele ja eeldades kostja omaksvõttu ja kostja vastuväidetes hagile esitatud asjaoludele, et poolte vahel on tekkinud võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et poolte vaheliste suhete suhtes kuulub kohaldamisel TsÜS § 5, § 67 lg. 1-2, § 116 lg. 2, VÕS § 3 lg. 1, § 8 lg. 2, § 11 lg 1 ja § 208 lg. 1. Seadusest tulenevalt kostja väide, et poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut, on väär tulenevalt seadusest - TsÜS §116 lg. 2. Tõendatud on , et poolte vahel on käesolevas võlasuhtes välja kujunenud tava, kuna poolte vahel on sarnane
3 (5)
2-12-14507 võlaõiguslik tehing varasemalt toimunud. SL nr. 1980 väljastatud 24.11.11 järgi on hageja tarninud kostjale pagaritooteid 129,84 € eest sealhulgas 145 mooni-, lehe- ja moskvasaia, korpi ning võiroosi, 40 kreemi- ja pähklisaia ning glasuurkringel, 50 vaarakut, 5 aprikoosisaia, 35 singi- ja viineripirukat, 130 lihapirukat, 75 riisi-, kohupiima-, kapsa- ja porgandipirukat, 1 kogus kaalu lihapirukat ja 1 kg kringlit. Pagaritoodete realiseerimisaja lõpuks märgitud 25.11.11 kell 10.00. SL nr. 1993 väljastatud 25.11.11 järgi on hageja tarninud kostjale pagaritooteid 119,13 € eest sealhulgas 130 mooni-, lehe- ja moskvasaia, korpi ning võiroosi, 50 kreemi- ja pähklisaia ning glasuurkringel, 45 vaarakut, 8 aprikoosisaia, 95 singi- ja viineripirukat, 100 lihapirukat, 5 riisi-, kohupiima-, kapsa- ja porgandipirukat, 10 lihapirukat ja 1,5 kogus kaalu lihapirukat. Pagaritoodete realiseerimisaja lõpuks märgitud 26.11.11 kell 10.00.SL-del on märgitud pagaritoodete kindel lai sortiment ja suur kogus, vastuvõtjaks, nagu on tuvastatud poolte poolt, kostja ruumide abitööline L.T.. Nimetatud SL nr. 1980 ja 1993 on kajastatud hageja poolt koostatud arvel nr. 398 väljastatud
4 (5)
2-12-14507 Huvitav kuidas kostja nimetatud ajavahemiku jooksul ei märganud, et temale toodi mittetellitud pagaritooteid. Pagaritoodete sortiment ja kogus on sarnade nagu nendel päevadel, kui kostja nende eest tasus. Seega pole kostja nimetatud hageja väidet vaidlustanud ja seaduse järgi võib eeldada kostja omaksvõttu antud faktilise asjaolu kohta. On kohtu poolt tuvastatud, et hageja poolt kostjale saadeti ja võeti vastu pagaritooted vastavalt poolt suhetes kujunenud tavale. Ka teistel SL on pagaritoodete sortiment ja kogus sarnane 24-25.11.11 saadetule. Sellest kohus eelduslikult järeldab, et poolte vahel oli suuliselt kokku lepitud tellitavate pagaritoodete sortiment ja kogus, mida töö käigus mõningal määral korrigeeriti vastavalt kostja vajadustele kostja on pagaritooted tegelikult kätte saanud. Seega kõik kostja poolt esitatud vastuväited hagile pole õiged. Küll pole hagi tõendamiseks hageja esitanud kohtule SL nr. 2042 pagaritoodete saatmise kohta 05.12.11 summas 106,92 €, mis on kajastatud arvel nr. 428. SL nr. 2046 pagaritoodete saatmise kohta samal kuupäeval ja samas summas pole ühelgi kohtule esitatud arvel kajastatud ehk hageja pole nimetatud SL alusel kostjale arvet ehk nõuet esitanud. Seega kaubale summas 106,92 € kaks saatelehte. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue summa 106,92 € ulatuses jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud pagaritoodete ostu-müügi leping ning kostja jättis aluseta hagejale pagaritoode eest tasumata olles pagaritooted saanud. Sellist vastuväidet hagile kostja ei esita, seega pole kostja nõuet sisuliselt ja täpselt uurinud. Hageja on ilmselt segaduses kui suurt nõuet ta kostja vastu esitab: hagi päises määratleb hageja põhinõude suuruseks (hagi hind) 1917,34 €, hagi p. 1 SL ja arvete alusel märgib kostja võlgnevuse suuruseks 1931,23 €, samas tuleb kohtu arvutuste kohaselt kostja võlgnevuse summaks esitatud arvete alusel 1824,31 € ning hagi p. 1.3 märgib hageja jälle põhivõla suuruseks 1917,34 €, sama summa on kajastatud hageja selgelt väljendatud nõudes. Kuna kohus peab seaduse järgi jääma hagi piiridesse lähtub kohus hageja esitatud selgelt väljendatud nõudest 1917,34 €, maha arvates hagi rahuldamata osa 106,92 €, rahuldada tuleb hagi osaliselt summa 1810,42 € ulatuses, mis vastab ligikaudselt arvetest tulenevale nõudele. Rahuldamata tuleb jätta viiviste nõue, kuna hageja on arvutanud viiviseid ebaõigelt summalt ja kohus ise hageja eest viiviseid ei arvuta. Sellest tulenevalt pole kohtule teada viiviste suurus, mida välja mõista. Hageja esitab oma vastuses kostja arvamusele alternatiivse nõude. Vastavalt VÕS § 3 lg. 3 võib võlasuhe tekkida alusetust rikastumisest. VÕS § 1027 kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule temalt õigusliku aluseta saadu. Juhul kui kohus leiab, et poolte vahelises võlaõiguslikus suhtes puudus lepinguline suhe ehk pooled ei olnud müügitehingus kokku leppinud, tuleb taastada esialgne olukord ning kostja peaks hagejale saadud kauba tagastama. Kostja pole kaupa tagastanud ja seega rikastunud hageja arvelt. Kuna saadu tagastamine ei ole võimalik, peab kostja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Hageja jääb oma hagis toodud nõude juurde ja palub hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata, kuna see langes ära seetõttu, et kohus tuvastas poolte vahelise lepingu olemasolu ja selle rikkumise kostja poolt. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi peaaegu täielikult tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Rein Pokk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.