Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 19. destsembril 2012.a. Tallinnas kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-11-64391
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i hagi PO vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3 071,64 eurot Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja volitatud esindaja Elis V (e-post: [email protected]);
Menetluse liik
Kostja: PO(isikukood XXX, elukoht XXX). Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista PO AS-is Swedbank Liising kasuks 3071,64 eurot ja jätta As Swedbank Liising ning PO menetluskulud PO kanda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud, nõue Swedbank Liising AS-i ja KK OÜ vahel sõlmiti 15.11.2007 liisinguleping nr XXX. Liisingulepingu esemeks oli maastur BMW X5, 3.0, ehitusaasta 2001. Aastane intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1, milleks oli 7.379%. 15.11.2007 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe punkti 2.5 kohaselt kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale
kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. 15.07.2009 varastati vara Soomes, Helsingis autoparklast. Liisingleping lõppes tingimuste p 8.1. alusel seoses liisingeseme varastamisega.. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 6.7 nägi ette, et eseme hävimisel, kahjustumisel või kadumisel viisil, mida kindlustuslepingu järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks ning mis seetõttu ei kuulu kindlustusandja poolt hüvitamisele või kui kindlustushüvitis ei kata kõiki liisingfirma kulusid, on liisingfirma ees vastutav ostja. Ostja kohustub 14 päeva jooksul pärast liisingfirmalt vastavasisulise teate saamist tasuma hüvitamata kulud. 24.08.2009 tegi kindlustusandja hüvitisotsuse, millega otsustas hüvitada hagejale seoses liisingueseme vargusega 144 658 EEK (9245,33 EUR). Nimetatud summa rehkendamisel võttis kindlustusandja aluseks kõigepealt kindlustusleppes kokku lepitud sõiduki kokkuleppelise väärtuse 21 729,96 eurot, mis vähenes kindlustusperioodi alguspäevast 1% võrra kuus. Seega oli kokkuleppeline väärtus vähenenud 15.07.2009 seisuga summani 278 392 EEK (17 792,49 EUR), millest kindlustusandja lähtus hüvitise väljamaksmisel. Kogusummast 278 392 EEK lahutas kindlustusandja omavastutuse määra 15%, mis oli kokku lepitud kindlustusleppes. Samasugune kokkulepe nähtus ka kaskokindlustuse poliisilt. 15% summast 278 392 EEK on 41 758 EEK. Kogusummast lahutati ka kahekordne omavastutusemäär, kuna liisinguesemel puudusid vajalikud turvaseadmed. 15.11.2007 kindlustusandja poolt koostatud sõiduki ülevaatusakti kohaselt puudus liisinguesemel lisaimmobilaiser. Seega ei olnud täidetud kindlustusandja kõik nõudmised turvavarustuse osas. Kaskokindlustuse poliisi kohaselt rakendatakse kolmekordset varguse omavastutust, kui sõidukil puuduvad nõuetekohased ärandamisvastased seadmed. Käesoleval juhul rakendati vaid kahekordset omavastutuse määra 2 x 15%, s.o 2 x 41 758 = 83 516 EEK. Kogusummast lahutati ka tasumata kindlustusmaksed kogusummas 8460 EEK. Tegemist on perioodi 15.08.2009 kuni 15.11.2009 ehk kindlustusperioodi lõpuni tasumisele kuulunud kindlustusmaksetega, s.o kolme kuu kindlustusmaksed 3 x 2820 = 8460 EEK. Taoline kindlustusmaksete kinnipidamise õigus tuleneb kindlustuslepingute üldtingimuste punktist 19.4.2. Lisatud kindlustuspoliisilt nähtub, et jooksev kindlustusperiood lõppes 15.11.2009. Allesjäänud hüvitisesumma 144 658 EEK (9245,33 EUR) laekus hagejale 26.08.2009. Liisingulepingu punkti 6.2 alusel on kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitise saajaks liisinguandja, mitte käendaja. Kindlustusandjalt laekunud summa ei katnud kogunõuet võlgniku vastu. Hüvitise laekumise kuupäevaks oli hageja väljastanud liisinguvõtjale alljärgnevad tasumata arved kogusummas 19 174,80 EEK: 1)06.07.2009 arve nr 8549119373 summas 9335,77 EEK; 2)06.07.2009 arve nr 8209180985 summas 119,36 EEK; 3)05.08.2009 arve nr 8552200729 summas 9350,93 EEK; 4)10.08.2009 arve nr 8209423260 summas 368,74 EEK. Kuivõrd viimane liisingu osamakset ja intressi sisaldav arve väljastati liisinguvõtjale tasumiseks 05.08.2009, mille tasumise tähtaeg oli 15.08.2009, siis oli maksegraafiku järgi 15.09.2009 seisuga veel tasumata liisingumakseid ehk vara jääkmaksumus 11 091,49 EUR (173 544,11 EEK). Järelikult hüvitise laekumise päeva seisuga oli hageja kogunõue kostja vastu 192 718,91 EEK (12 316,98 EUR), mis koosnes ülalviidatud tasumata arvetest summas 19 174,80 EEK ja 2 (3)
graafikujärgsest jääkmaksumusest summas 173 544,11 EEK. Arvestades, et kindlustusandjalt laekus kogunõude katteks vaid 144 658 EEK (9245,33 EUR), siis jäi kostjal veel täiendavalt hagejale hüvitada 192 718,91 – 144 658 = 48 060,91 EEK (3071,65 EUR). 28.01.2010 saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale nõudekirja kooskõlas liisingulepingu üldtingimuste punktiga 6.7 ning nõudis 3071,65 euro tasumist 14 päeva jooksul. Kuivõrd liisinguvõtja ega kostja ei tasunud nõutud summat vabatahtlikult, oli hagejal ainus võimalus oma nõudega pöörduda kohtusse. 15.11.2007 sõlmisid hageja ja PO lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 22 259.60 euro tasumise eest. Kindlustusandja pidi kahjuhüvitise välja hagejale. Kostja ei ole pärast ülevaatusakti vormistamist teavitanud hagejat asjaolust, et ta on paigaldanud sõidukile nõutava lisaimmobilaiseri, mille puudumine tingis kindlustushüvitise vähendamise. 05.10.2012 on kostja esitanud kohtule arve, millest nähtub, et 05.12.2007 on soetatud 810 euro eest mingi ese, kuid on tõendamata, et tegemist oli nõutud lisaimmobilaiseriga ning et see oli sõidukile ka paigaldatud. Varastatud sõiduk on üles leitud, see on kindlustusandja poolt realiseeritud ning on tuvastatud, et sõidukil ei olnud lisaimmobilaiserit. Seda kinnitas vaidlusaluse auto müüja. Liisingleping lõppes seoses sõiduki vargusega tingimuste p 8.1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista 3071,64 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: liisinguleping nr XXX koos maksegraafiku ja üldtingimustega; vara ülendamisevastuvõtmise akt; kindlustuslepe; Swedbank Varakindlustus AS hüvitisotsus; liisinguvõtjale saadetud teatis; kostjale saadetud teatis; käendusleping; käendajale saadetud teatis; kaskokindlustuse poliis; sõiduki ülevaatusakt; kindlustuslepingute üldtingimused; arved nr. 8549119373, 8209180985, 8552200729, 8209423260; e- kirjavahetus Swedbank P&C Insurance AS kahjukäsitluse osakonna ja OÜ M vahel. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ning palub hagi jätta rahuldamata. Kindlustus oleks pidanud kahju maksma kostjale, mitte hagejale. Hageja peab kompenseerima kostjale moraalse kahju, mida on tehtud 3 aastat. Autol ei puudunud vargusvastased vahendid, mõlemad alarmpuldid on tagastatud liisingule. Kui sõiduk pärast vargust üles leiti, soovinuks ta sõidukit edasi liisida. Tõendid: kviitung immobilaiser’i kohta. Kohtu põhjendused Sõltumata sellest, et kostja hagi ei tunnistanud, ei olnud sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle: *AS Swedbank Liising omandas liisingeseme kolmandalt isikult ehk müüjalt (lep 1.1.2.) *Swedbank Liising AS ja KK OÜ sõlmimised 15.11.2007 liisinguleping nr XXX, millega liisingvõtja sai kasutusse maasturi BMW X5, 3.0, ehitusaasta 2001, 3 (3)
*15.11.2007 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja kindlustusleppe ja punkti 2.5 järgi kohustus liisingvõtja maksma kindlustusandjale liisingandjale kaudu kindlustusmakseid, kindlustusandjaks oli Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ja soodustatud isikuks hageja, *15.07.2009 toimus kindlustusjuhtum – liisinguese varastati ära, *Liisingleping lõppes tingimuste p 8.1. alusel seoses liisingeseme varastamisega, *15.07.2009 järgi oli vastavalt kindlustuslepingule kindlustusväärtus 278 392 EEK (17 792,49
*omavastutuse määr oli 15% kokkuleppelisest kindlustusväärtusest ehk 278 392 kroonist vastavalt 41 758 EEK, * kindlustusvõtjal ehk liisingandjal oli tasumata perioodil 15.08.2009 kuni 15.11.2009 kindlustusperioodi lõpuni kindlustusmaksed, st kolme kuu kindlustusmaksed 3 x 2820 = 8460 EEK, *24.08.2009 tegi kindlustusandja hüvitisotsuse (sõiduk BMW X5 XXX), millega hüvitas hagejale seoses liisingueseme vargusega 144 658 EEK (9245,33 EUR), *kindlustushüvitis 144 658 EEK (9245,33 EUR) laekus hageja kontole 26.08.2009, *Liisingvõtja liisingmaksete võlg oli hüvitise saamise seisuga 19 174,80 EEK (06.07.2009 arve nr 8549119373 summas 9335,77 EEK, 06.07.2009 arve nr 8209180985 summas 119,36 EEK, 05.08.2009 arve nr 8552200729 summas 9350,93 EEK, 10.08.2009 arve nr 8209423260 summas
*liisingeseme jääkväärtus ehk tasumata maksete osa oli 15.09.2009 seisuga 11 091,49 EUR (173
* arvestades, et kindlustusandjalt laekunud 144 658 EEK (9245,33 EUR), siis on liisingvõtja võlg 192 718,91 – 144 658 = 48 060,91 EEK (3071,65 EUR), *15.11.2007 sõlmisid hageja ja PO liisinglepingust tulenevate liisingvõtja kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, * kostja kui käendaja vastutus on solidaarne liisingvõtja vastutusega, kostja peab tagada liisingvõtja kohustuste täitmise, * käendaja vastutuse piirsumma on mitte rohkem kui 22 259.60 euro, * Liisingvõtja ega kostja ei ole 48 060,91 EEK (3071,65 EUR) hagejale ära tasunud. Kuna Swedbank Liising AS-i ja KKOÜ sõlmimised 15.11.2007 lepingu nr XXX ja selle alusel sai liisingvõtja enda kasutusse maasturi BMW X5, 3.0, ehitusaasta 2001, siis oli hageja ja KKOÜ vahel sõlmitud liisingleping VÕS § 361 tähenduses. Märgitud sätte kohaselt peab liisinguandja andma liisingeseme liisinguvõtja kasutusse ja liisingvõtja peab maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kuna pooltel puudus vaidlus debitoorse võla, jääkmaksumuse, samuti selle üle, et hageja on nõudnud kohustuse täitmist, siis ei pea kohus andma hinnangut liisinglepingu maksegraafikule, teatistele võla tasumiseks, arvetele. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlasusaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist. 4 (3)
VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on õigus kindlustusjuhtumi toimumise korral saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kohtule esitatud 15.11.2007 sõlmitud kindlustuskokkuleppe (lk 21) kohaselt oli soodustatud isikuks liisingandja ehk AS Swedbank Liising (endine ärinimi AS Hansa Liising Eesti). Sama nähtub ka liisinglepingu p 11.5 (lk 11) ja liisinglepingu tingimuste p 6.2 (lk 16). Seega oli antud juhul liisingeseme varguse korral ehk kindlustusjuhtumi toimumise korra AS-l Swedbank Liising õigus saada kindlustusandjalt vastavalt 15.11.2007 sõlmitud kindlustuskokkuleppele ning liisinglepingule kindlustushüvitist. Kuna kindlustushüvitis ongi makstud hagejale ehk soodustatud isikule ehk liisinguandjale, siis on kindlustusandja täitnud oma kohustuse kindlustuskokkulepe järgi kohasele isikule VÕS § 76 lg 1, 3 ja § 425 lg 1 järgi. Seega ei ole õige kostja väide, et kindlustushüvitus tulnuks maksta liisingvõtjale või kostjale, kuna see ei tulene ei kindlustuskokkuleppest ega liisinglepingust. Kostja väitis, et sõidukile oli paigaldatud lisaimmobilaiser. Kindlustuskokkuleppe turvaseadmete nõuete (lk 22) järgi pidi sõidukil BMW X 5, mille reg. aasta on hilisem kui 2000, olema lisaimmobilaiser. Esitatud aktis 15.07.2007 (lk 105), so aeg, mil sõlmiti kindlustuskokkuleppe, nähtub, et kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud vaidlusalusel liisinguesemel II immobilaiserit. Kostja poolt kohtule esitatud maksekviitungist (lk 123) nähtuvalt on sõiduki jaoks ostetud 05.12.2007 immobilaiser. Hageja e-kirjast (lk 129) sõiduki edaspidise müüjaga, nähtub, et teadaolevalt ei olnud vaidlusalusel sõidukil, mis oli hageja väidetel pärast vargust ja hüvitusotsuse tegemist leitud ja kindlustusandja poolt ära müüdud, II immobilaiserit. Lisaks nähtub sellest e-kirjast viide 2007a. aktile. Hinnates kostja esitatud kviitungit 05.12.2007, leiab kohus, et selles olev viide on otseselt seostatav vaidlusaluse autoga (BMW 052 AYE) ning liisingvõtjaga K ja KO. Kuna see ost on tehtud pärast sõiduki ülevaatamist ja kindlustuskokkuleppe sõlmimist, siis leiab kohus, et kostja on tõendanud, et vaidlusalusel sõidukil oli kindlustuskokkuleppe kohaselt II immobilaiser. Kuna ülevaatuse akti kohaselt oli juba olemas tehase immobilaiser ja kostja tõendas II immobilaiseri olemasolu, siis on tõendatud kostja väide, et liisingesemel oli 2 immobilaiserit. Hageja esitatud e-kirjade sisud II immobiliaseri puudumisest on oletuslikud, sest mitte ühtegi tõendit ei ole selle kohta, mis kirjeldaks autot hetkel kui ta üles leiti. Kindlustusandja hüvitisotsus kui järeldusotsus sellist sõiduki seisundit kui faktilist asjaolu ei tõenda. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et 5 (3)
sõidukil puudus II immobilaiser ja et liisinguvõtja oleks rikkunud kindlustuskokkuleppe tingimusi. Kindlustuskokkuleppest ja vastavast poliisist (vt eriomavastutuse III lõik, lk 104) nähtub, et kui sõidukil puudub nõuetele vastav turvavarustus ja sõiduk varastatakse, siis rakendatakse omavastutust 3-kordselt. Muul juhul on omavastutuse määr varguse puhul 15%. Kohtule esitatud hüvitisotsusest nähtuvalt on omavastustus olnud 41458 EEK ning lisaks veel vähendati hüvitist 83516 EEK. Seega on kindlustusandja rakendanud tegelikult liisinguvõtja suhtes omavastutust 3kordselt mitte kahekordselt nagu on hageja väitnud. Kuna kostja ehk käendaja tõendas, et sõidukil oli II immobilaiser ja kindlustuskokkuleppe sõlmimise ajal 15.07.07 (ülevaatuse akt) oli sellel enne tehase immobilaiser, st kaks kokku immobilaiserit, siis on kindlustusandja rakendanud liisingvõtja suhtes ebaõigesti omavastutuse määra ehk rikkunud kindlustusvõtja (liisinguvõtja) ja kindlustusandja vahelist kokkulepet. Käendaja ehk kostja võib esitada võlausaldaja vastu kõiki vastuväiteid, mida saaks esitada põhivõlgnik VÕS § 149 lg 1 järgi ja seda ka siis kui põhivõlgnik neist ise loobub. Samas sätestab VÕS § 149 lg 2, et käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Käenduslepingu p 2 järgi vastutab käendaja ostja kohustute täitmise eest kas siis, kui ostja esitab liisingfirma nõudele vastuväite, sh kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite jne. Seega ei saa kostja käenduslepingu p 2 alusel tugineda sellele, et kindlustuslepingu mitterikkumise tõttu ei peaks käendaja justkui maksma hagejale seda osa võlast, mille võrra maksis kindlustusandja alusetult hagejale hüvitist vähem. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda liisinglepingu p 6.7 järgi põhivõlgniku täitmata kohustust käenduslepingu p 1.2 järgi käendajalt ehk seda osa põhivõlgniku ehk liisingvõtja võlast, mida hagejale makstud kindlustushüvitis ei katnud ning kostjal on kohustus käenduslepingu järgi hüvitada võlgniku võlg hagejale. Kuna vaidlus puudus selles, et põhivõlgnik võlgnes liisingandjale liisingeseme jääkmaksumust ning debitoorset võlga kokku 192 718,91 EEK (12 316,98 €) ning kindlustusandja hüvitas 144658 EEK, siis on põhivõlgniku võlg hageja ees 3071,64 €. Kuna märgitu on seni hagejale tasumata, siis rikub kostja ehk käendaja põhivõlgniku liisinglepingu p –st 6.7 tuleneva kohustuse täitmise tagamise kohustust käenduslepingu p 1, 2 järgi VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda käendajalt ehk kostjalt VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 361 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 149 lg 2 ja § 65 lg 1, alusel kohustuste täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3071,64 €, mis ei ületa käenduslepingus käendaja vastutuse piirmäära. Vastuseks kostja märkusele 01.11.2012, milles ta mainis, et ta oleks soovinud sõidukit edasi liisida, kui see üles leiti, märgib kohus järgmist. Kindlustustingimuste p 18.5. alusel on kindlustusandjal pärast hüvitise maksmist õigus nõuda juhtumi tagajärjel kadunud või isiku õiguspärasest valdusest õigusvastaselt väljunud eseme nõudeõigus endale üleandmist. Seega 6 (3)
kuulub liisinguesemega seotud õiguste teostamine pärast kindlustushüvitise maksmist vaid kindlustusandjale. Kostja väited sellest, et hageja peaks moraalse kahju kostjale hüvitama, tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja ei ole sellekohast hagi kohtule esitanud. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 3071,64 eurot.
Kohtunik
7 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.