Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

hageja ees tekkinud rahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kostja vastutab lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga 7. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada. Kostja vastuväited Kostja on oma kirjalikus vastuses märkinud, et tunnistab hagi 5411,25 euro ulatuses. Kuna kostja viibib käesoleval ajal vanglas, siis ei ole tal hetkel võimalik võlgnevust tasuda. Kohtu põhjendused Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et AS C ja OÜ 7 sõlmisid sõiduki üürilepingu nr XXX, mille alusel anti OÜ-le 7 üürile sõiduk BMW 330D T, registreerimisnumbriga XXX. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja AS ÜA vahel sõlmiti liisingulepingutest ja üürilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise leping, millega AS ÜA loovutas lepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused hagejale. Lepingu lisast nr 3 nähtub, et loovutatavate lepingute hulka kuulub ka AS C ja OÜ 7 vahel sõlmitud sõiduki üürileping nr XXX. Pooled ei vaidle ka selle üle, et AS C ja kostja on sõlminud käenduslepingu, mille kohaselt kohustub kostja vastutama AS C ning OÜ 7 vahel sõlmitud üürilepingu nr XXX alusel OÜ 7 hageja ees tekkinud rahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tasumata on arved nr 8510887508, 8515635373, 8518893374, 8522436882, 8526574630, 8529970723, 8533556078, 8537098082, 8540589753, 8544126141, 8547193595 ja 8553157839. TsMS § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma kirjalikus vastuses märkinud, et tunnistab hageja nõuet summas 5411,25 eurot. Nimetatud võlgnevus tuleneb eespool nimetatud arvete tasumata jätmisest. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja debitoorse võlgnevuse nõue summas 5411,25 eurot TsMS § 440 lg 1 alusel. Kostja ei ole oma vastuses märkinud, et ta tunnistab hagi viivisenõude (2226,24 eurot + täiendav viivis TsMS § 367 alusel) ning lepingu rikkumisest tuleneva kulu (kokku 904,73 eurot) osas. Kostja ei ole nende nõuete osas ka vastuväiteid esitanud, kuid kuna kostja vastuses puudub märge selle kohta, et kostja neid nõudeid tunnistab, siis asub kohus seisukohale, et kostja vaidleb neile nõuetele vastu. Hageja nõuab kostjalt üürilepingu eseme (BMW 330 DT) valduse taastamisega seotud kulude hüvitamist summas 191,73 eurot, üürilepingu eseme tehnilise ülevaatuse ja remontööde eest 83,92 eurot ning sõiduki realiseerimise tasu 629,08 eurot. CE OÜ arvest nr 0788 nähtuvalt on Swedbank Liising AS-ile osutatud tagastusteenust 7 OÜ tulenevalt lepingust nr XXX sõiduki registreerimisnumber XXX osas ning selle eest on esitatud arve summas 3000 krooni, s.o

191,73 eurot. Maksekorraldusega nr 25908 on tõendatud, et Swedbank Liising AS on CEOÜle kõnealuse arve alusel 17.07.2009 tasunud 3000 krooni (191,73 eurot). SAAS arvega nr 292604358 on tõendatud, et SAAS on Swedbank Liising AS esitanud auto registrinumbriga XXX remonttööde ning müügieelse tehnilise ülevaatuse eest arve summas 1313 krooni (83,92 eurot). Maksekorraldusega nr 26341 on tõendatud, et Swedbank Liising AS on SAAS-ile kõnealuse arve alusel 14.10.2009 tasunud 1313 krooni (83,92 eurot). SAAS arvetega nr 292604359 ja 292604557 on tõendatud, et SAAS on Swedbank Liising AS esitanud auto registrinumbriga XXX sõiduki realiseerimise eest arved summas 5093 krooni (325 eurot) ja 4750 krooni (303,58 eurot). Maksekorraldustega nr 26356 ja 26442 on tõendatud, et Swedbank Liising AS on SAAS-ile kõnealuste arvete alusel 16.10.2009 tasunud 5093 krooni ja 30.10.2009.a 4750 krooni (tlk 53-60). AS C ja OÜ 7 vahel sõlmitud sõiduki üürilepingu nr XXX p 9.3 kohaselt, kui üürnik ütleb lepingu üles enne lepinguperioodi lõppemist, on üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale kõik kulud, mida üürileandja kandis seoses lepingust tulenevate kohustuste täitmisega ja tasuma üürileandja nõudmisel lepingu lõpetamise tasu summas, mille suurus võrdub 20% üürniku poolt üüriperioodi jooksul tasumisele kuuluva üüri kogusummast. Üürnikul ei ole käesolevas punktis nimetatud summade tasumise kohustust, kui kolmas isik võtab üürniku taotlusel üürileandjaga sõlmitud lepingu alusel üle üürniku lepingujärgsed kohustused nii, et kolmas isik astub üürniku asemele. Kõnealuse lepingu p 9.5 alusel, kui üürileandja ütleb lepingu üles lepingu p 9.4. sätestatud alusel, on üürnikul lepingu punktis 9.3 sätestatud kohustused. AS Hansa Liising Eesti, AS ÜAja OÜ KA vahel 31.05.2007.a sõlmitud liisingulepingutest ja üürilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise lepingu p 3.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et lepingu allkirjastamisel loovutab AS ÜA kõigist lepingu lisades 2 ja 3 nimetatud üürilepingutest ja probleemsetest üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused täies osas tasu eest AS-le Hansa Liising Eesti. Sõiduki tagastamise, tehnilise ülevaatuse ja remontööde ning realiseerimise kulud on põhjustatud üürilepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üürilepingu p 9.3 tähenduses. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja kõikide üürilepingu alusel üürniku poolt üürileandjale tasumisele kuuluvate summade, eelkõige üürilepinguga määratletud ettemaksu, lepingutasu, üüri, kõrvalkulude, lisakilomeetritasu, kõigi sõiduki valdamise ja kasutamise käigus tekkivad kulude, mida üürileandja ei ole üürilepinguga enda kanda võtnud ning mis ei sisaldu üüris, leppetrahvide, viiviste, üürniku poolse üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral ka kõikide üürileandja poolt seoses üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisega kantud kulude ja üürilepingu lõpetamise tasu eest, samuti üürniku poolt üürilepingu mittekohase täitmise tõttu üürileandjale tekkinud kahju hüvitamise ning nimetatud summade sissenõudmisega üürileandja poolt tehtud kulutuste eest. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on käendajana võtnud kohustuse vastutada hageja ees üürilepingust nr XXX tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest, siis on kostjal kohustus hüvitada hagejale lepingu rikkumisest tulenevad kulud kokku summas 904,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingu rikkumisega seotud kulud summas 904,73 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §

94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivisearvetest (tlk 36 – 52) nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid kokku 34 833,14 krooni, s.o 2226,24 eurot. Kuna kostja tunnistab hagi põhivõla (s.o 5411,25 eurot) osas, siis puudub alus viiviste väljamõistmata jätmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et üürilepingu alusel esitatud arved on jäänud hagejale tasumata. Viivise nõue saab tekkida üksnes siis, kui põhikohustus on jäänud kohustatud isiku poolt täitmata. Sõiduki üürilepingu p 310805 7 p 6.4 alusel, kui üürnik viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist 0,25% viivitatud summalt päevas. Kostja ei ole taotlenud viiviste vähendamist ega ka oma vastuses põhjendanud, miks ta hageja viivisenõuet ei tunnista. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja ka viivised 2226,24 eurot ning viivise 0,25% põhivõlalt summas 5411,25 eurolt päevas alates 02.09.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.