Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-12-28587
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
19.12.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Liili Lauri AS LHV Pank hagi FVOÜ vastu nõude tunnustamiseks SEAS (pankrotis) pankrotimenetluses 168 533.33 eurot 15.11.2012
Menetlusosalised
Hageja: AS LHV Pank, registrikood 10539549, asukoht Tartu mnt 2, Tallinn, 10145 Hageja esindaja Simo Soolo, e-post: [email protected] Kostja: FVOÜ, registrikood XXX, XXX Juhatuse liige VT, e-post: XXX
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Tunnustada AS LHV Pank nõuet SEAS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 337 066.66 eurot II järgu nõudena. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
Harju Maakohtule 23.07.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja AS LHV Pank tunnustada SEAS (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet 337 066.66 eurot I järgu nõudena. Nõuete kaitsmise koosolekul 28.06.2012 esitas vastuväite võlausaldaja FVOÜ. 09.07.2007 sõlmisid hageja ja võlgnik AS SH(kustutatud) võlakirjade müügilepingu, mille põhitingimuste kohaselt müüs hageja võlgnikule 3160 AS SH(kustutatud) võlakirja ning viimane kohustus nende eest tasuma 379 200 eurot. Tasumine pidi toimuma neljas osas, lepingujärgne viivis on 0,5% kalendripäevas iga viivitatud päeva eest. 29.06.2009 sõlmisid hageja ja võlgnik täiendava kokkuleppe III osamakse edasilükkamiseks ja muutsid viivise tasumise tingimusi. Viivise puhul lepiti kokku 12% aasta baasil varasema 0,5% asemel. Pankroti väljakuulutamisel oli tasutud vaid I ja II osamakse ning võlgnevus oli 458 326.40 eurot. Kuivõrd viivised on kujunenud põhinõudelt 337 066.66 eurot suuremaks, siis hageja soovib esitada viivise nõude summas 168 533.33 eurot. Nõuete tagamiseks seadsid kostja ja VT pandid vastavalt lepingu punktile 4. Hageja nõudeid võlgniku vastu jäid tagama SEAS aktsiatele ja kostja osale nimiväärtusega 40 000 EEK seatavad pandid. Arvestades nõuete suurusi ja panditud vara väärtust ei ole hageja nõuded täielikult pandiga tagatud. Kostja ja võlgniku juhatuse liikmeks on Villu Tragon. Käesolevaks on selgunud, et pantija VT on kostja ainuosanikuna otsustanud vastuolus pandilepingu punktiga 5.1.2. suurendada kostja osakapitali, lisades tema ainuomandis olnud kostjale uue osanikuna V. T seotud ettevõtte OÜ S . Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, palus selle rahuldada. Kostja esindaja kohtuistungil läbi vaadata tema kohalolekuta.
palus asja
Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule 28.09.2012 kirjalikud vastuväited (tlk 73), kostja leiab, et hageja nõue ei kuulu tunnustamisele I järgu nõudena. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt ei ole panditud võlgnikule kuuluvat vara ning kostja palub selles osas jätta hagi rahuldamata. Hageja nõude saab rahuldatud lepingu täitmise tagatiseks kolmandate isikute varale seatud pantidega, need tagatised saab realiseerida. Enne tagatiste realiseerimist ei ole alust tunnustada nõuet, kui kehtivat nõuet. Hageja nõue on ebaselge, sest võlgniku vastu on haldurile esitatud nõue 458 326 eurot aga nõude tunnustamiseks on esitatud hagi 337 066.66 eurot. Kostjale teadaolevalt on hageja asunud pante realiseerima. Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ja kuulub igal juhul vähendamisele. Viivisemäära 0,5% päevas asemel tuleks kohaldada VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära, tüüptingimuse tühisuse tõttu. Alternatiivselt palub kostja vähendada VÕS § 162 alusel viivist, kui ei osutu põhjendatuks tühisuse vastuväide. Harju Maakohus on tsiviilasja 08.08.2012 menetlusse võtnud (tlk 53). Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 09.07.2007 sõlmisid hageja ja võlgnik AS SH (kustutatud) võlakirjade müügilepingu, mille põhitingimuste kohaselt müüs hageja võlgnikule 3160 AS SH (kustutatud) võlakirja ning viimane kohustus nende eest tasuma 379 200 eurot (tlk 8-28).
TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 13.02.2012.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja SEAS (pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks määrati pankrotihaldur Andres Tootsman. Vastavasisuline teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.02.2012.a. PankrS §-st 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Hageja esitas nõudeavalduse SE AS (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 458 326.40 eurot (tlk 5-7). Asja materjalidest nähtub (tlk 32-35), et 28.06.2012.a. toimunud võlgniku pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja võlausaldaja nõudele vastuväite ning seetõttu jäi võlausaldaja nõue tunnustamata PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena. PankrS § 106 lg 1 näeb ette, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles (tlk 39). Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Arvestades nõuete kaitsmise üldkoosoleku aega 28.06.2012, on hagi kohtusse esitatud tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja vastuväidete kohaselt ei kuulu nõue pankrotimenetluses tunnustamisele, kuivõrd on tagatud täies ulatuses kolmandate isikute varale seatud pantidega, võlgnikule kuuluvat vara ei ole panditud, mis välistab tunnustamise I järgu nõudena ning viivise määr on tühine tüüptingimus ja/või viivise suurus kuulub vähendamisele. Kohtu hinnangul kostja vastuväide, et nõue ei kuulu pankrotimenetluses tunnustamisele, kuivõrd on tagatud täies ulatuses kolmandate isikute varale seatud pantidega, ei ole põhjendatud. Võlausaldajal on õigus nõue esitada võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 94 alusel, kuni see ei ole täidetud. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Pankrotimenetluses on võimalik PankrS § 104 ja 106 alusel nõudele vastuväiteid esitada. Vaidluse all ei ole põhivõlgnevuse summa 168 533.33 eurot, mis on täitmata. Kostja vastuväide hageja rahalise nõude suuruse ebaselguse kohta ei ole põhjendatud. Hageja on küll märkinud nõude tunnustamise avalduses suurema summa, kui hagimenetluses, mil ta on arvestades põhinõuet viiviste suurust vähendanud. See aga ei tähenda nõude ebaselgust ega vastuolu PankrS § - ga 107, mil nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses, kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kostja vastuväidete kohaselt ei kuulu nõue pankrotimenetluses tunnustamisele hagetavas järgus, kuivõrd võlgnikule kuuluvat vara ei ole panditud, mis välistab tunnustamise I järgu nõudena.
Vastavalt PankrS §- le 2 rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või ettevõtte tervendamise kaudu. Nõuete rahuldamisjärgud on sätestatud PankrS §-s 153, 4 lõike järgi ulatuses, milles isegi pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldatakse see koos PankrS § 153 lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. Käesolevas asjas ei ole esile toodud, et hagejal oleks pandiõigus võlgnikule kuuluva vara suhtes (tlk 41), mis oleks käsitatav eesõigusnõudena ja millise vara müügist saadud raha arvel oleks tal õigus nõue esmalt rahuldatud saada. Viivise nõue. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivise nõude 168 533.33 eurot, mis tuleb lugeda põhjendatuks. Pooled on kokku leppinud viivise, 0,5% päevas lepingu punktis 2.6 ( tlk 11) ja hiljem muutnud 12% aastas, millise viivise arvestuse on hageja põhjendatult esitanud. Kostja viited VÕS § 42 ja 44 ei ole põhjendatud, kostja ei ole tõendanud, et nimetatud lepingutingimus oleks kasutatav olnud tüüptingimusena. Lepingu sõlmimise asjaoludest nähtuvalt on võimalik teha järeldus, et pooled pidasid läbirääkimisi, sealjuures muutes varasemaid kokkuleppeid. Kostja on pidanud viivist ebamõistlikult suureks, mida tuleks VÕS § 162 lg 1 toodud eeldustel vähendada. Kohus asub seisukohale, et viivise vähendamiseks puudub alus, kostja ei ole põhistanud, et see osutuks põhjendatuks lähtuvalt tema majanduslikust seisundist. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on pidanud tühiseks viivise määra, kuid viivise arvestuse kujunemist põhivõlast ei ole vaidlustanud. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele ja hageja nõuet tuleb tunnustada SEAS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 337 066.66 eurot II järgu nõudena. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1
kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb rahuldada, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.