2-12-41146/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-12-41146 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid G. S. ja P. T. ) laenulepingu, mille alusel andis G. S. kostjale lühiajalist laenu 70 000 krooni ehk 4473,82 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 30.11.2009 ning laenu tagastamisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,5 % päevas tagastamata laenusummalt. Kuna kostja ei tagastanud laenusummat lepingus ennenähtud tähtajaks, loovutas G. S. 28.11.2011 N. OÜ-le (hageja) nõude kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 8947,64 euro tasumist, millest on põhivõlg 4473,82 eurot ja viivis 4473,82 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 23.10.2012. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi üle antud kostjale isiklikult. Kostja ei ole kohtule esialgselt määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ega pikendatud tähtajaks so 06.11.2012 ega käesoleva ajani saatnud TsMS §-s 394 ettenähtud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 6) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse.

2-12-41146 VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 8-10 ja 22) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 4473,82 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 396 lg 1, 76 lg 1, 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja summas 4473,82 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. Kostja on küll pidanud kohtuga elektroonilist kirjavahetust teatades, et on asunud läbirääkimistesse esialgse võlausaldaja G. S. , mistõttu kostja arvates on asi võimalik lahendada kompromissiga. Pooled käesoleva ajani kohtule allkirjastatud kompromissilepingut esitanud ei ole, mistõttu puudub kohtul alus lahendada asja kompromissi alusel. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud juba hagiavalduses (tl 6), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 200 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 3 (4)

2-12-41146 10 ja 18). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 12.10.2012.a 425 eurot riigilõivu. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hageja on esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja ta on tasunud hagi esitamisel riigilõivu määras, mis vastab hagihinnalt kuni 9000 eurot hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasumisele kuuluvale riigilõivule, on võimalik kostjalt välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 425 eurot riigilõivu katteks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Arve nr 12-010 (tl 18) järgi peab hageja maksma oma T & R T. OÜ-le materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise eest 240 eurot ( sh käibemaks 40 eurot). Lepingulise esindaja volitusi tõendab vastavalt TsMS §-le 221 lg 2 kohtule esitatav volikiri. Sellist volikirja pole hageja kohtule esitanud. Hagiavalduse on esitanud kohtule hageja seaduslik esindaja M. K. . Seega pole T & R T. OÜ käesolevas asjas mingil muul hageja lepingulise esindajana esinenud. Seega ei ole hageja näidatud õigusabikulude puhul tegemist lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu puudub alus neid kulusid kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.