Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

rahuldab/rahuldavad, lõpeb kohustuse täitmise nõue ka ülejäänud solidaarvõlgnike suhtes. Seega määrab solidaarvõlgnike omavaheline e. sisesuhe konkreetse solidaarvõlgniku kanda jääva osa suuruse kogu kohustusest. Võlgnik on seisukohal, et vastutuse suurus (tema vastu esitatava nõue suurus) on otseses seoses JM, AL ning OÜ KP poolt nõuete täitmisega. Seega peab sissenõudja esitama kohtutäiturile andmed teiste võlgnike nõude rahuldamise kohta ning vähendama proportsionaalselt sellele ka võlgnikult väljamõistetava summa vältides alusetu rikastumist. Samuti sundtäitmisele esitatava nõude suurusest sõltub ka kohtutäituri tasu määr. Riigikohtu lahendi ts. asjas nr 3-2-1-157-04 p 12 kohaselt tuleb lugeda tarbetuteks neid täitekulusid, mille sissenõudmine koormab võlgnikku rohkem kui sissenõudja huvides vajalik. Riigikohtu lahendi ts. asjas nr 3-2-3-1-04 p 9 kohaselt täitemenetluses peab olema tagatud ka võlgniku huvide arvestamine. Võlgnikul puudub info, mis kuupäeva peab kohtutäitur õigeks täitmisteate kättesaamisel. Sellest tulenevalt peab võlgnik vajalikuks esitada ka taotluse tähtaja ennistamise kohta juhuks, kui kohtutäituri andmed erinevad faktilisest asjaolust. Tähtaja mitteennistamine võtaks kaebajalt ära tema kaebuse läbivaatamise võimalikkuse. Kaebaja palub lugeda käesolev kaebus õigeaegselt esitatuks (alternatiivne nõue: ennistada kaebetähtaeg juhul, kui kohtutäituril on ebaõiged andmed võlgniku poolt täitmisteate kättesaamise kohta); tühistada 08.06.12 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja teha uus otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta arvestades JM, AL ning OÜ KP poolt. 31.08.2012 esitas kaebaja kohtule täiendatud seisukoha. 12.07.12 dateeritud otsusega jättis kohtutäitur esitatud kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Seejuures täpsustas kohtutäitur täitmisteates kajastatud nõuet viivise väljamõistmise osas: 12.07.12 täitmisteates on kirjas, et tasumisele kuulub vaid põhisumma ilma viiviseta. Võlgnik sai kohtutäituri otsuse e-posti teel 16.07.2012. Samal päeval oli kohtutäiturile edastatud kinnitus otsuse kättesaamise kohta. Kaebaja nõustub kohtutäituri seisukohaga, kuid osaliselt: kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse (või tegevuse peale) on kohtutäituril õigus nõuda sissenõudjalt täitmisele esitatud nõuete täpsustamist ning vastavasisulist dokumentaalset tõendit ning sissenõudjal tuleb ilmselgelt põhjendada kohtutäituri ees oma nõudeid võlgniku vastu. Käesoleval juhul ei teinud kohtutäitur sissenõudjale ettepanekut nõuete täpsustamiseks, mille tõttu tuleb kaebajal vaidlustada kohtutäituri otsus kohtu kaudu. Siinkohal rõhutab võlgnik kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et sissenõudja on esitanud oma seisukoha võlgniku kaebuse peale juba peale kaebus läbivaatamist, e. 11.07.12. Kaebuse läbivaatamisele aga sissenõudja ei ilmunud. Sissenõudja seisukohast sai kaebaja teada kohtutäituri otsuse kättesaamisel, mille tõttu puudus kaebajal võimalus esitada täiendavaid vastuväiteid ega seisukohti sissenõudja seisukoha peale enne kohtutäituri otsuse tegemist. Sissenõudja on käitunud ebakorrektselt ning pahatahtlikult, esitades kohtutäiturile ebatäpseid andmeid täitemenetluse algatamisel. Nimelt on sissenõudja oma täitmisavalduses palunud täpsustada tasumisele kuuluv viiviste summa enne täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäituri kontrollimise tulemusena selgus, et täitemenetluse aluseks oleva kohtuotsuse kohaselt pole sissenõudja kasuks viiviseid kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni mõistetud. Sellest tulenevalt on kohtutäitur järeldanud, et täitemenetluses sissenõutavatele summadele täiendavaid viiviseid ei lisandu vastavasisulise sissenõudja nõude põhjendamatuse tõttu. Oma 11.07.12 seisukohas märgib sissenõudja, et kohtuotsuses on solidaarvõlgnike poolt tasutud summad arvesse võetud ning sellest tulenevalt kinnitab sissenõudja oma seisukohas, et sundtäitmisele esitatud nõude summa on korrektne. Ülalmainitud sissenõudja seisukohast tulenevalt on kohtutäitur asunud seisukohale, et seetõttu ei kuulu võlgniku taotlus

sissenõutava summa muutmiseks rahuldamisele. Seega ei ole võlgniku taotlus kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Sissenõudja 11.07.12 seisukoha kohaselt on Harju Maakohtu 26.03.12 otsuses ts. asjas nr 210-42191 on juba arvestatud võlgniku V D ́i vastuväitega ning arvestatud teiste käendajate poolt tasutud summasid. Kaebaja ei nõustu puudutatud isikute ülalmainitud seisukohaga ning vaidleb sellele vastu. 25.06.12 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale on Harju Maakohtu 23.11.2011 otsus ts. asjas nr 2-10-42191 solidaarvõlgniku JM suhtes (kompromiss). Ülalmainitud kohtulahendi kohaselt on kompromissi summaks 12 783 eurot käenduslepingu nr XXX (laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste kohase täitmise eest) ja XXX (laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste kohase täitmise eest). Kaebajalt on mõistetud välja 75 528,98 eurot laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste kohase täitmise eest ning 9 721,29 eurot laenulepingust XXX tulenevate kohustuste kohase täitmise eest. Seega ühtivad kaebajalt ning JM ́lt väljamõistetud summad nõudmise aluste (lepingute) osas. Ning kuna need summad ühtivad ning JM ́lt väljamõistetud summa 12 783 euro suuruses pole selgelt kindlaksmääratud protsendilises vahekorras iga lepingu osas, siis tuleb arvestada ka härra JM tasutud summad kaebajalt võlgnevuse nõudmisel. Vastavalt maksegraafikule pidi JM sissenõudjale tasuma täitmisavalduse esitamise päeva seisuga 858 eurot ning see summa pidi olema arvestatud täitemenetluse algatamisel kaebaja suhtes. Samuti peavad olema arvestatud JM poolt ka hiljem ning tulevikus maksegraafiku tasutud summad sissenõudjale ning seega proportsionaalselt vähendatud kaebaja võlg sissenõudja ees. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur pidi kaebuse läbivaatamisel kontrollima avaldaja poolt esitatud andmeid ning pärima täiendavad dokumendid sissenõudjalt (dokumendid, mis kinnitavad nõuete täitmist teiste solidaarvõlgnike JM ja KPOÜ poolt). Kaebaja palub tühistada kohtutäituri 12.07.12 otsus osas, millega on kohtutäitur jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata; kohustada sissenõudjat esitama kohtusse dokumendid, mis kajastavad JM poolt teostatud laekumisi maksegraafiku alusel; kohustada sissenõudjat esitama kohtusse dokumendid, mis kajastavad KPOÜ laekumisi nõude rahuldamisel (või laekumiste puudumist tõendavad dokumendid); jätta kaebaja menetluskulud kohtutäituri ja sissenõudja kanda. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Kohtutäitur ei nõustu kaebuses sisalduvate väidetega ning jääb oma 12.07.2012 otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Tulenevalt formaliseerituse põhimõttest pole kohtutäituril õigust kontrollida või anda õiguslikke hinnanguid nõude sisu õiguspärasusele. Kohtutäituri pädevuses ei ole hinnata nõude põhjendatust. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2002 otsus nr 3-2-1-119-02). Sellest tulenevalt ning arvestades, et sissenõudja esitas täitmisele seaduse nõuetele formaalselt vastava kohtulahendi, oli kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse võlgniku V D suhtes. Juhtudeks, kus võlgnik leiab, et sissenõudja poolt sundtäitmisele esitatud võlgnevus ei vasta nõude tegelikule suurusele, on seadusandja näinud võlgniku õiguskaitsevahendina ette võimaluse pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 alusel või esitada kohtutäituri tegevusele kaebus. Võlgnik otsustas kasutada õiguskaitsevahendina kaebuse esitamist kohtutäituri tegevusele. Nagu eelpool mainitud toimus võlgniku 25.06.2012 kaebuse läbivaatamine 10.07.2012 kell 12.00 kohtutäituri büroos. Võlgniku kaebuse valguses palus kohtutäitur 29.06.2012 e-kirjaga sissenõudjal esitada seisukoht võlgniku kaebusele ning kontrollida sundtäitmisele antud võlgnevuse suurust. Sissenõudja vastas kohtutäituri

järelepärimisele ning edastas oma seisukoha võlgniku kaebusele 11.07.2012 ning 13.07.2012. Sellest tulenevalt on alusetu võlgniku 31.08.2012 kaebuses Harju Maakohtule sisalduv väide, mille kohaselt „ei teinud kohtutäitur sissenõudjale ettepanekut nõuete täpsustamiseks“. Oma 11.07.12 ja 13.07.12 vastustes märkis sissenõudja, et sundtäitmisele antud võlgnevuse summa on korrektne. Kuivõrd sissenõudja ei kinnitanud sundtäitmisele esitatud võlgnevuse tasumist või vähendamist solidaarvõlgnike poolt ning arvestades, et tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest pole kohtutäituril õigus lahendada sisulisi vaidlusi sissenõudja nõude olemasolu või selle suuruse üle ning anda hinnanguid nõude õiguspärasusele, oli kohtutäitur kohustatud jätma kaebuse rahuldamata ning sissenõutava summa suuruse muutmata. Kohtutäitur informeeris võlgnikku, et kohtutäituri otsusele on menetlusosalisel õigus esitada kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebus Harju Maakohtusse. Kuivõrd kohtutäituril puudub pädevus lahendada sisulisi vaidlusi sundtäitmisele esitatud nõude suuruse küsimuses, siis palub kohtutäitur kohtul võtta otsuse langetamisel arvesse sissenõudja seisukoht. Kui võlgnik arvab, et sundtäitmine tema suhtes on lubamatu, on võlgnikul õigus TMS § 221 alusel pöörduda kohtu poole ning taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Nimetatud vaidlust ei saa lahendada kaebusega kohtutäituri tegevusele. Riigikohus on oma 02.06.2008 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 asunud seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebus tsiviilasjas 2-12-29281 rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Sissenõudja nõustub täielikult kohtutäituri 05.12.2012 seisukohaga tsiviilasjas nr 2-12-29281 ning ei hakka tulenevalt menetlusökonoomika põhimõttest kohtutäituri seisukohti üle kordama. Sissenõudja palub kohtutäituri seisukohad lugeda ka oma seisukohtadeks. Lisaks on sissenõudja esitanud juba varasemalt oma kirjalikud seisukohad 11.07.2012 ja 13.07.2012. Nimetatud seisukohad on lisatud 05.12.2012 kohtutäituri seisukohale, mistõttu on sissenõudja seisukohad kohtutoimikus olemas. Sissenõudja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Täpsemad selgitused nõude kujunemise osas on toodud just 11.07.2012 seisukohas. Lähtuvalt eeltoodust palub sissenõudja jätta avaldaja kaebus tsiviilasjas nr 2-12-29281 rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 12.07.2012 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja on palunud tühistada kohtutäituri 12.07.12 otsus osas, millega kohtutäitur on jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. TMS § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest, mh jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sundtäidetav nõue tuleneb täitedokumendist. Täitemenetluse läbiviimiseks peab nõue olema selge ja üheselt mõistetav- täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda nii menetluse pooled kui ka täitmise sisu ja ulatuse. Seega algatatakse täitemenetlus eranditult kindlaksmääratud (TMS § 2) dokumentide alusel. Täitedokumentideks on käesolevas asjas Harju Maakohtu 26.03.2012 kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-42191 (TMS § 2 lg 1 p 1). Kaebaja on seisukohal, et vastutuse suurus on otseses seoses JM, AL ning OÜ KP poolt nõude täitmisega. Kohtumenetlus oli algatatud nelja võlgniku suhtes ning kõik nad vastutavad sissenõudja ees solidaarselt. Kui konkreetne solidaarvõlgnik või mõned solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõude rahuldab/rahuldavad, lõpeb kohustuse täitmise nõue ka ülejäänud solidaarvõlgnike suhtes. Seega määrab solidaarvõlgnike omavaheline suhe e sisesuhe konkreetse solidaarvõlgniku kanda jääva osa suuruse kogu kohustusest. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-49-10 jõudnud järeldusele, et TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-132-07 jõudnud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kuid formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Eeltoodust tulenevalt saab kohtutäitur lähtuda ainult täitedokumendis kirjapandust. Seega ei kuulu kohtutäituri kompetentsi mh kohtuotsusega välja mõistetud solidaarvõlgnevuste jaotamine ega kohtuotsuse sisuline tõlgendamine. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega otsustab sissenõudja kellelt võlga sisse nõuda. Selles osas kohtutäitur seisukohta võtta ei saa, kuivõrd kohtutäituril puudub pädevus lahendada sisulisi vaidlusi sundtäitmisele esitatud nõude suuruse küsimuses.

Kohtutäituri tasu osas märgib kohus järgmist. Kohtutäituri tasu koosneb menetluse alustamise, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). Põhitasu sõltub nõude suurusest (KTS § 35). Tulenevalt sissenõudja 13.07.2012 avaldusest, millega sissenõudja parandas oma 07.06.2012 täitmisavaldust ning palus lugeda korrektseks sissenõutavaks summaks 75 528,98 eurot ja 9 721,29 eurot (kokku 85 250,27 eurot), viis kohtutäitur täitetoimikusse paranduse, mille kohaselt täitemenetluses 022/2012/4238 sissenõutava summa suuruseks on 93 453,46 eurot, mis koosneb võlgnevusest sissenõudjale kogusummas 85 250,27 eurot, kohtutäituri põhitasust summas 8 184,03 eurot (sh käibemaks) ning täitemenetluse alustamise tasust summas 19,16 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd täitemenetluses 022/2012/4238 oli kohtutäituri põhitasu arvestatud vastavalt KTS §-le 35 tulenevalt sissenõutava summa suurusest (ehk summalt 85 250,27 eurot) ning nimetatud summa vähendamise õiguspärasust sissenõudja ei kinnitanud, siis puudus kohtutäituril ka õiguslik alus 08.06.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kohtutäitur rikkunud KTS-i sätteid kohtutäituri tasu määramisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja õigusselge, samuti kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.