Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 14.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-16783/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.12.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1151

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS MiniCredit11551909(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-16783

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-12-16783

Tsiviilasi

AS-i MiniCredit hagi KU’i vastu võlgnevuse 726.99 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

407.43 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Ingrid N (xxx) Kostja KU (isikukood xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud aadressil xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista KU’ilt võlgnevus 461.89 eurot, millest põhivõlg (põhinõue) on 319.56 eurot, intress 62.31 eurot ja ajavahemiku 08.02.2009 – 17.05.2012 eest viivis 80.02 eurot, AS-i MiniCredit kasuks.

3.Välja mõista KU’ilt viivis protsendina põhinõudelt (319.56 eurolt) alates 18.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras AS-i MiniCredit kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista KU’ilt menetluskuludena 72.56 eurot AS-i MiniCredit kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42). Seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamisega selgitab kohus järgmist. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on viivise, lisanduva viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude

2-12-16783 nõuete rahuldamata jätmisel lähtunud eeltoodud sätte nõudest, mille kohaselt saab kohus hagiavalduse rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 15241 kohta kohaldatavate laenulepingu tingimuste p 9.1 kohaselt on viivise määraks 0.75 % päevas, s.o 273.75 % aastas. Kohtu hinnangul on tegemist tühise tüüptingimusega viivisemäära ebamõistlikult suure määra tõttu. Laenutaotluse tellimuse ajal, s.o 08.01.2009 kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) redaktsiooni § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on lepinguga ettenähtud intressimääraks 60 % ning kokku lepitud viivisemäär ületab nimetatud määra oluliselt. Tühise viivisemäära kokkuleppe osas kohaldab kohus seaduses sätestatud viivisemäära ning seisuga 17.05.2012 on sissenõutavaks muutunud viivis 80.02 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et seaduses sätestatud viivisemäär kuulub kohaldamisele ka viivise suhtes, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud (TsMS § 367). Seoses hageja meeldetuletuse tasu nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Meeldetuletuse tasu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud. Laenulepingu tingimuste p 7.4 kohaselt laenuandja võib edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Tingimuse p 7.4 viienda lause kohaselt on iga väljastatud meeldetuletuse tasu 200 krooni (12.78 eurot). VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et arvestades meeldetuletuse tasu nõude suurust, lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid, siis VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tühine tüüptingimus p 7.4, millega hagejal on õigus nõuda kostjalt saadetud teadetega seotud kulutuste hüvitamist hageja hinnakirja järgi, s.o 200 krooni (12.78 eurot) meeldetuletuse eest. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 64 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 36 % ulatuses hageja ja 64 % ulatuses kostja kanda, v.a menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu. Kuna kostjal seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena kohtutäituri tasu 15.30 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 57.26 euro ulatuses (s.o 89.47 eurost 64%).