Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-12-9975 PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ E (likvideerimisel) likvideerija on 08.03.2012 esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ E pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgniku likvideerimismenetluses õnnestunud täita võlgniku kohustusi, mistõttu kohtule on esitatud võlgniku pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara väärtuses 551 eurot, mis koosneb kassas olevast rahast. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku 15 072.45 eurot, suurimaks kohustuseks on maksukohustus summas 13 472.45 eurot. Kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente perioodi 01.01.2010 – 19.02.2012 kohta. Võlgniku likvideerija seletuse kohaselt asusid võlgniku dokumendid portfellis, mis varastati koos sülearvutiga võlgniku esindaja autost autoakna lõhkumise teel. Võlgniku likvideerimismenetlust on alustatud 17.02.2012. Võlgniku majandustegevus on kogu tegutsemise ajal olnud kahjumlik: 2009. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 20 129 krooni (1 286.47 eurot), 2010. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 15 000 krooni (958.67 eurot), 2011. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 923 eurot ja 2012. a majandustegevuse tulemuseks

2-12-9975 võlgniku omakapital – 13 211eurot (tl 129). Võlgniku vara on võrreldes 2011. a detsembriga veebruariks 2012.a vähenenud umbes 6,7 korda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku varast ei piisa tema kohustuste täitmiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud planeerimis- ja kontrollikohustust. Võlgniku juhatuse liige ei ole enne äritegevuse alustamist olnud piisavalt hoolas võlgniku äriplaani koostamisel ja selle koostamiseks vajaliku informatsiooni kogumisel. Võlgniku majandustegevus on kogu tegutsemise ajal olnud kahjumlik: 2009. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 20 129 krooni (1 286.47 eurot), 2010. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 15 000 krooni (958.67 eurot), 2011. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 923 eurot ja 2012. a majandustegevuse tulemuseks 17. veebruari seisuga oli kahjum 15 879 eurot ning 13. märtsi seisuga 17 124 eurot (tl 101, 115, 129 ja 8). Ajavahemikus detsember 2011. a kuni veebruar 2012. a on võlgniku varad vähenenud umbes 6,7 korda, samas kui võlgniku kulud ei ole vähenenud. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige tarvitusele võtnud abinõusid, et vähendada võlgniku kulusid, selliselt et need ei ületaks võlgniku tulusid. Võlgniku juhatuse liikme planeerimiskohustuse rikkumist kinnitab ka asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on teostanud ehitustöid, mille teostamiseks vajas võlgnik kõrge kvalifikatsiooniga ehitustöölisi. Kulude kokkuhoiuks palkas võlgnik töötajad, kelle kvalifikatsioon ei vastanud nõuetele ja mis tõi kaasa madalakvaliteedilise töö, mis vajas ümbertegemist ja parandamist, mis omakorda tõi kaasa täiendavaid kulutusi. Nimetatud asjaolu pidanuks võlgniku juhatuse liige võlgniku äritegevuse planeerimisel ette nägema ja arvestama. Kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente perioodi 01.01.2010 – 19.02.2012 kohta. Võlgniku likvideerija seletuse kohaselt asusid võlgniku dokumendid portfellis, mis varastatikoos sülearvutiga võlgniku esindaja autost autoakna lõhkumise teel. Nimetatud sündmus leidis aset Pirita suusarajal, kus võlgniku juhatuse liige käis suusatamas 19.02.2012 kella 21.45 paiku. Kuigi juhtunust teavitati Politseija Piirivalveametit, ei saanud koer lumesaju tõttu jälge ülese võtta. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juriidilise isiku juhtorgani liikmetel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, kuna on jätnud järelevalveta võlgniku raamatupidamisdokumendid, millega tegi võimalikuks nende kadumise. Võlgniku raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik täpselt tuvastada võlgniku poolt tehtud majandustoiminguid ega tuvastada võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemise täpset aega. Ka ei ole võlgniku juhatuse liige võtnud tarvitusele abinõusid võlgniku raamatupidamise taastamiseks. Samuti on võlgniku juhatuse liige võimaldanud võlgniku arvelt teha 2012 väljamakseid aktsiaseltsile EC summas 21 085 eurot, mille kohta ei oska võlgniku juhatuse liige selgitusi anda ega ole esitanud kulutuste aluseks olevaid dokumente. Nimetatust nähtub, et võlgniku juhatuse liige ei ole olnud hoolas võlgniku rahaliste vahendite käsutamisel või ei ole neid käsutanud võlgniku huvides. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Nimetatud kohustust võlgniku juhatuse liige

2-12-9975 täitnud ei ole. 17.02.2012 on võlgniku juhatuse liikmest likvideerija läbi viinud kassainventuuri. Inventuuri käigus on selgunud, et osaliselt on 2011. a väljamakstud töötasudelt tasumata riiklikud maksud. 18.02.2012 esitati Maksu- ja Tolliametile parandatud deklaratsiooni, misjärel selgus 2011.a maksuvõlgade tegelik suurus. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli võlgniku maksuvõlgade suuruseks 13 472.45 eurot. Kuna võlgniku vara on oluliselt vähenenud alates 2012. a detsembrist, siis oleks võlgniku juhatuse liikme poolt tähtaegselt maksude maksmise korraldamise kohustuse täitmine võimaldanud võlgnikul piisavate vahendite olemasolu tõttu maksukohustused täita. Eelviidatud kohustuse tähtaegne mittetäitmine lõi olukorra, kus võlgnikul puuduvad vahendid enam kui 13 000 euro suuruse maksukohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikme maksude maksmise korraldamise kohustuse rikkumine on käsitletav raske juhtimisveana. Pankrotivara üheks moodustamise aluseks on vara tagasivõitmine või –nõudmine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kohus on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja toime pannud rasked juhtimisvead. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 15.05.2012 määras kohus OÜ E pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 2 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ E ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ E pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.