Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

14.detsember 2012.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasja number

2-08-64755

Tsiviilasi

B. AS hagi A. K. 948,11 euro ja lisanduva viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: B. I. G. B. A. N. K. A. S. xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Esindaja: B. R. -post Kostja: A. K. xxxxxxxxxxx, xxxxxx

esindajad Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

TsMS § -de 423 lg 1 p 2 , 424 lg 1 ning 150 lg 2 p 2 alusel

võla ja lisanduva viivise nõudes seoses hagist

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on B. AS hagi A. K. võla- 948,11 eurot ja lisanduva viivise nõudes. 30.11.2012.a. esitas hageja kohtule avalduse, milles teatab soovist hagist loobuda seoses kostja surmaga ja informatsiooni puudumisega kostja õigusjärglaste kohta, kelle suhtes menetlust jätkata. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja, tulenevalt TsMS § 432 uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks 1⁄2 ulatuses so 63,91 eurot ja menetlusdokumentide ärakirjade eest tasutud riigilõivu 5,11 eurot tagastamiseks. Vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevas asjas kuulus hageja poolt tasumisele riigilõivuna 2000 krooni (127,82 eurot). Maksekäsu kiirmenetluses on B. I. G. P. A. S. (praegu B. AS) kontolt nr 10002006454004 SEB Pank 30.09.2008 tasutud riigilõivuna 250 krooni (15,98 eurot) ning hagi esitamisel 22.05.2009.a. 1830 krooni (116,96 eurot), sealhulgas 80 krooni (5,11) eurot elektrooniliselt esitatud menetlusdokumentide väljatrükkimise eest. Hagi esitamise ajal 22.05.2009 kehtinud TsMS § 340 lg 4 kohaselt pidi menetlusosaline kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist teistele menetlusosalistele edastamiseks esitama kohtule väljatrüki, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Osundatud paragrahvi lg 5 sätestas, et kui menetlusosaline ei esita nõutavat arvu ärakirju või väljatrükke, korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise ja nõuab nende kulud menetlusosaliselt eelnevalt või tagantjärele sisse. RLS § 57 lg 2 sätestas elektrooniliselt esitatud dokumentide väljatrükkide tegemise eest riigilõivu 5 krooni lehekülg. TsMS § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega hageja viide 01.01.2010 kehtima hakanud TsMS § 340 lg 4 redaktsioonile ei ole asjakohane ega anna alust menetlusdokumentide väljatrükkide tegemise kulu täies ulatuses tagastamiseks. Samas kuna tegemist on riigilõivuga, on võimalik selle tagastamine hagist loobumise korral pooles ulatuses. Seega kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivudest – kokku 66,47 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 8 on määruskaebuse esitamise teel vaidlustatav vaid kohtumäärus, millega keeldutakse riigilõivu tagastamisest, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. 2 (3)