Maakohus ei anna edasikaebamiseks luba. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2011 juulis suuliselt töövõtulepingu, mille kohaselt kostja pidi OÜ-le Antli looma veebilehekülje. Hageja esitas kostjale allkirjastamiseks töövõtulepingu, kuid kostja keeldus allkirjastamisest. Hageja andis kostjale ette tehnilise kirjelduse - veebilehe kuvandi. Lepingu täitmise tähtaeg oli oktoober 2011. Hageja maksis kostjale 13.10.2011 ettemaksu (käsiraha). Kostja ei valmistanud hagejale
veebilehekülge vastavalt hageja etteantud tehnilisele kirjeldusele ja ei andnud tehtud tööd üle. Hageja taganes detsembris 2011 lepingust ja teavitas sellest kostjat. Lepingust taganemist tõendab hageja tunnistaja, R. K. ütlustega. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, et hageja taganes lepingust. 19.12.2011 saatis hageja kostjale meeldetuletuse käsiraha tagastamise kohta. Kostja ei ole sellele vastanud. Käesoleval ajal on hagejale veebilehekülje valmistanud teine töövõtja. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 113 lg 1, 157 lg 2, 636 lg 1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 480 eurot, viivis seisuga 26.06.2012 sissenõutavaks muutunud osas 22, 94 eurot, viivis alates 27.06.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana vastavalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses ja edasi viivis kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh. lepingulise esindaja kulud 270 eurot ja riigilõiv 102, 25 eurot.
2.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta täitis juulis 2011 sõlmitud lepingu veebilehekülje koostamiseks. Kostja ei ole tehtud tööd hagejale üle andnud. Seetõttu esitas hageja nõude kostja vastu tasutud käsiraha tagasisaamiseks. Veebilehekülg loodi ettevõtte OÜ Antli teenuste tutvustamiseks, kauba tellimiseks ning seega ei saanud R. K. kui eraisik lepingut sõlmida. R. K. tegutses hageja volitatud esindajana, kellel on õigus sõlmida lepinguid töövõtjatega. Väide, et ta ei ole käsiraha saanud ning hageja esitatud tõendil käsiraha tasumise kohta on võltsitud kostja allkiri, on väär ja eksitav. Kostja väide, et 2011 oktoober 2011 sai ta tehtud töö eest tasu sularahas, mille kohta andis dokumendile allkirja, kinnitab käsiraha saamist. Kostja väide, et ta on allkirjastanud mõned tšekid, millel ei olnud peale tema allkirja ja numbrite mitte midagi, on paljasõnaline. Arusaamatu, miks ta allkirjastas tšekke. Hageja kinnitab, et kostja allkirjastas dokumendi käsiraha saamise kohta. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma tehtud töö eest üleandmis-vastuvõtmisakti alusel või avansiliselt ettemaksuna. Pooled ei ole allkirjastanud üleandmis-vastuvõtmisakti. Hageja maksis kostjale avansilise ettemaksu (käsiraha) summas 480 eurot. Kuna kostja ei ole lepingut täitnud, on hagejal õigus ettemaks tagasi nõuda (VÕS § 157 lg 2).
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on alusetud. Kõik kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole tekitanud hagejale mitte mingil viisil lepinguvälist kahju. Kostjale esitas tellimuse tööks R. K. kui eraisik ning esitatud tellimus on kohaselt ka täidetud. Möödunud aastal leppisid R. K.iga kokku, et teeb talle tööd programmeerijana. Kokku sai lepitud, et esimesel kuul kirjutab kodulehe ja edaspidi hoiab ja viimistleb seda. Tasu osas sai kokku lepitud, et tasumine toimub ajatasuna. Pärast tööde alustamist 1.5-2 kuu möödudes esitas R. K. lepingu poolte kokkuleppe vormistamiseks kirjalikult. Kuna leping kajastas kõike muud kui varasemat poolte kokkulepet, siis leping jäi allkirjastamata. R. K. keeldus tasumast kostja poolt teostatud viimaste programmeerimistööde eest. Kuna R. K. ei tasunud tööde eest kostjale, siis keeldus ka kostja edasiste programmeerimistööde tegemisest. 4-5 kuu möödudes saatis R. K. kirja, milles ähvardas anda kostja kohtusse kui kostja ei tasu kodulehe eest raha.
4.Kuivõrd nõue oli alusetu, siis keeldus kostja raha tasumisest. Käesolevale kohtu vastusele lisas ka eelnimetatud kirja dokumentaalse tõendina ning palus kohtul teha allkirja ekspertiis tõendamaks, et kostja ei ole nimetatud dokumenti allkirjastanud, mistõttu tegemist on võltsinguga, juhul kui hageja peaks soovima nimetatud dokumenti kostja vastu kasutada. Kogu töö tegemise aja jooksul allkirjastas mõned tšekid, millel peale allkirja ja numbrite midagi ei olnud. Tehtud tööde osas ei saa kostjale kuidagi ette heita, et töö oleks mittekohaselt tehtud, kuivõrd enne tööde tegemist, kui R. K. näitas tehnilist ülesannet, selgitas kostja koheselt, et töö, mida ta nõuab, on väga ajamahukas (st. töö on kulukas) ning et osasid soovitud punkte ei ole võimalik realiseerida seoses kostja poolt vajalike teadmiste puudumisega. Tulenevalt eeltoodust lepiti kokku muudatused esialgselt püstitatud ülesannetes ning alles pärast seda asus kostja teostama programmeerimistöid. Seega ei saa
aktsepteerida mitte mingil juhul selgitust, et töö võis olla oskamatult tehtud. Hagi jätta rahuldamata.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 480 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
6.Hageja leiab, et tema nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 157 lg 2 ning tasutud käsiraha peab kostja tagastama. Kuigi hageja väidab hagiavalduses ja kostja pole sellele vastu vaielnud, et tasutud 480 eurot tuleb käsitleda käsirahana VÕS § 156 mõttes, ei nõustu kohus selle seisukohaga. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Eelkõige märgib kohus, et hageja esindaja viidatud VÕS § 157 lg 2 ei sätesta õiguslikke tagajärgi juhuks, kui lepingut rikub käsiraha saanud pool (antud juhul kostja), millele hageja esindaja aga tugineb. VÕS § 156 lg 1 kohaselt on käsirahaks ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. VÕS § 156 rakendatakse ainult lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks sõlmitud kokkulepetele. Käsiraha ei ole samastatav ka ettemaksuga. Sätet ei kohaldata ettemaksule, mille puhul ei ole tegemist iseseisva võlasuhtega, vaid sõlmitud lepingu osalise täitmisega ja kus puudub käsirahale iseloomulik lepingu sõlmimise tõendamise funktsioon. Hageja on nimetatud summat üle andes ka ise märkinud selgitusse „ettemaks veebilehe eest 400 €, väljamakse viimistlemise eest 80 €“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esindaja arusaam on väär, tasutud 480 eurot ei saa lugeda käsirahaks VÕS § 156 lg 1 mõttes ja seega ei saanud kostja seda ka omandada VÕS § 157 lg 1 järgi.
7.Hageja väitel sõlmisid pooled 2011 juulis suulise töövõtulepingu, millega järgi pidi kostja looma OÜ-le Antli veebilehekülje hageja kirjelduse järgi 2011 aasta oktoobriks. Kostja arvates oli poolte vahel kokkulepe, et kostja teeb tööd programmeerijana ja tasumine toimub ajatasuna. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Kohus leiab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, millega kostja kohustus looma veebilehekülje. Nimetatut on kostja ka ise tunnistanud, väites oma vastuses (tl. 39), et tal oli kohustus esimesel kuul kirjutada koduleht. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustuseks oli veebilehekülje loomine. Kohus leiab, et hageja nõuab kostjalt lepingujärgse töövõtutasu 480 € täies ulatuses tagastamist.
8.Hageja on selgitanud, et kostja ei valmistanud hagejale veebilehekülge vastavalt hageja etteantud tehnilisele kirjeldusele ja ei andnud tehtud tööd üle. Kostja arvates ei saa talle ette heita, et töö oleks mittekohaselt tehtud (enne tööde tegemist selgitas kostja, et töö on väga ajamahukas ning osaliselt ei ole seda võimalik realiseerida, seoses kostja poolt vajalike teadmiste puudumisega). VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Kostja täitis põhikohustuse, luues veebilehekülje. Hageja pole väitnud, et kostja veebilehekülge üldse ei loonud. Seega tugineb hageja asjaolule, et kostja tegi töö puudustega. Järelikult on hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642). Hageja pole esile toonud, millised olid puudused kostja töös, mis ulatuses oli töö tehtud puudulikult ja kui olulised puudused olid. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui
töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Toimiku materjalide juures olevalt arvelt (tl. 23), mille alusel kostjale 13.10.2011 maksti, on hageja nimetatud summat üle andes märkinud selgitusse „ettemaks veebilehe eest 400 €, väljamakse viimistlemise eest 80 €“. Hagiavalduses on hageja märkinud, et lepingu täitmise tähtajaks oli 2011 oktoober. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et hageja on tasunud veebilehe loomise eest 400 € ja pooled on edaspidi kokku leppinud veebilehe viimistlemise, mille eest on kostja saanud ettemaksu 80 €.
9.Hageja väitel taganes ta 2011 detsembris lepingust ja teavitas sellest kostjat. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist (VÕS § 646 lg 1). Kui tellija nõuab parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduste eest. Hageja pole väitnud, et ta on nõudnud töö parandamist ja andnud selleks kostjale täiendava tähtaja (VÕS § 114), mis õigustaks muude õiguskaitsevahendite, sh. lepingust taganemise õiguse kasutamist. Samuti ei nõua hageja tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamist (VÕS §-d 101 lg 1 p 3, 103 ja 115) kahjuhüvitisena täitmise asemel, vaid makstud tasu täies ulatuses tagastamist. Lepingust taganemiseks on üldjuhul vajalik, et lepingupool oleks lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Seega pole tuvastatav lepingust taganemise materiaalsete eelduste olemasolu ning taganemisavalduse tegemise ja selle avalduse nõuetekohane kättetoimetamine kostjale (taganemise formaalsed eeldused). Lähtudes üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) peab eelnimetatut tõendama hageja. Kuna lepingust taganemise õiguse teostamise eeldused pole täidetud ja hageja on nõudnud tasu tagastamist täies ulatuses, milleks hagejal õigust ei ole, tuleb hagi jätta rahuldamata.
10.Kohus leiab, et hagejal ei saa olla kostja vastu ka alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, kuna soorituseks õigusliku aluse olemasolu välistab sellise nõude esitamise. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja kohustus looma veebilehekülje vastavalt hageja kirjeldusele ning hageja kohustus osutatud teenuse eest kostjale maksma tasu vastavalt kokkulepitule. Seega ei saa hagejal olla alusetust rikastumisest tulenevat nõuet kostja vastu. Vastuoluline on hageja väide, et lepingu täitmise tähtajaks oli 2011 oktoober, kuid hageja taganes lepingust alles 2011 aasta detsembris. Taganeda saab kehtivast lepingust. Leping sõlmiti hageja väitel juulis, kuid nn. ettemaksu tegi hageja alles oktoobris, mis oli ka lepingu täitmise tähtajaks.
IV MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.