Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-12-9133/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.12.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3099

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-9133

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Lääne-Viru maavanema kaudu) hagi Mäidu Liivametsa vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

35 182,68 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. mai 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti

Vabariigi

(Lääne-Viru

maavanema

kaudu)

apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja) – Eesti Vabariik (Lääne-Viru maavanema kaudu) Vastustaja (kostja) – Mäidu Liivamets (ik: 38101315211), esindaja advokaat Katrina Juhkami Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. mai 2012 otsus muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Vabariigi (Lääne-Viru maavanema kaudu) kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Viru Maakohus jättis 30. mai 2012 otsusega kostja taotluse asjas vaheotsuse tegemiseks rahuldamata, kohaldas hageja nõuetele aegumist ja jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). 12.05.2003 esitas hageja kohtutäitur Kairi Laiõunale avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p 14 alusel kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks ning kostjalt järelmaksu võlgnevuse 25 200 krooni ja intressi 2520 krooni sissnõudmiseks. Hageja on täitemenetluses nõuet suurendanud ning on esitanud avaldused 27.02.2004 seisuga 10.01.2004 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 10.03.2005 seisuga 10.01.2005 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 12.10.2005 seisuga 10.07.2005 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 12.05.2006 seisuga 10.01.2006 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 02.10.2006 seisuga 10.07.2006 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 11.04.2007 seisuga 10.01.2007 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks ja 09.10.2007 seisuga 10.07.2007 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks. Viimases avalduses on hageja palunud kogu nõude 391 583 krooni rahuldamiseks kinnistu enampakkumisel võõrandada. Lepingust tulenevalt tekkis kostjal kohustus tasuda põhivõlgnevus 252 000 krooni kümme 25 200-kroonise osamaksena 10.01.2003, 10.07.2003, 10.01.2004, 10.07.2004, 10.01.2005, 10.07.2005, 10.01.2006, 10.07.2006, 01.01.2007 ja 10.07.2007. TsÜS 154 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Sellest tulenevalt algas hageja 2003. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2004, 2004. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2005, 2005. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2006, 2006. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2007 ja 2007. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2008. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja poolt täitemenetluse algatamine ja täitemenetluses nõude suurendamise avalduste esitamine tähendab seda, et avalduste esitamisega katkesid enne avalduste esitamist alanud aegumistähtajad ja algasid uued aegumistähtajad, mistõttu vaidluses ei ole enam tähtsust enne täitemenetluse algatamist kulgenud aegumistähtaegadel. Tähtsust on vaid sellel, kas kohtusse nõude esitamisel oli nõue aegunud või mitte. Kohus ei nõustunud hageja väitega nõudele TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamisega ja nõude 10 aasta jooksul pärast täitemenetluse alustamist, s.o 13.05.2013, aegumise kohta. TsÜS § 154 ei jäta reservatsiooni TsÜS §-s 157 sätestatud nõuete suhtes, mistõttu korduvate kohustuste osas tuleb TsÜS § 154 lugeda erisätteks TsÜS § 157 lg 1 suhtes, sest näeb ette kolmeaastase aegumistähtaja kõikidele perioodilistele maksenõuetele, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus. Nendest sätetest tulenevalt on hageja põhinõuded kostja vastu aegunud alljärgnevalt: osamakse nr nõude suurus aegumine algas aegumine katkes aegus ja algas uuesti

4.Eesti Vabariik (Lääne-Viru maavanema kaudu) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. mai 2012 otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti hageja nõuetele aegumist TsÜS § 154 alusel. Poolte vahel sõlmitud notariaalse lepingu p-s 6.3 on kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks. Seega leping on tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud TMS § 1 lg 1 p-st 14 täitedokument, mille suhtes aegumist sätestavad erinormid on TsÜS § 157 lg 1 ja 2. TsÜS § 157 lg 1 ja 2 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks 12.05.2003. Seega katkes sellest kuupäevast nõuete (põhivõlgnevus, intress, viivis) aegumistähtaeg selle avaldusega täitmisele esitatud nõuete osas ja hakkas uuesti kulgema täitedokumendile kehtiv 10-aastane aegumistähtaeg – kuni 12.05.2013. 10-aastane aegumine katkes ja algas uuesti iga sissenõutavaks muutunud ja täitmisele esitatud osa suhtes selle täitmisele esitamisest. Nõuet on täiendatud järgmiselt: 27.02.2004 võlgnevus 10.01.2004 seisuga; 10.03.2005 võlgnevus 10.01.2005 seisuga; 12.10.2005 võlgnevus 10.07.2005 seisuga; 12.05.2006 võlgnevus 10.01.2006 seisuga; 02.10.2006 võlgnevus 10.07.2006 seisuga; 11.04.2007 võlgnevus 10.01.2007 seisuga; 09.10.2007 võlgnevus 05.10.2007 seisuga. Viimane maksetähtaeg oli 10.07.2007 ja kogu nõue oli muutunud sissenõutavaks. Selle avaldusega taotles hageja nõude rahuldamist kinnistu müügil enampakkumisel. Täitemenetluse algatamise ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtajaks 30 aastat. 05.04.2011 jõustus võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4, mille järgi TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. a 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Apellant viitab siinkohal ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaande (koostajad Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 506) TsÜS § 159 kommentaarile 3.1.2 ja Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-153-10 p-s 13; 2) kohus ei põhjendanud, mis alusel ta loeb korduvate kohustuste osas TsÜS § 154 erisätteks TsÜS § 157 lg 1 suhtes. Kostja viidatud TsÜS § 157 lg 4 redaktsioon ei ole asjakohane, kuna jõustus 05.04.2011 ja ei kehti tagasiulatuvalt. Avaldus täitemenetluse algatamiseks esitati 12.05.2003. 10.07.2007 oli viimane maksetähtaeg ja kogu nõue muutus sissenõutavaks. 09.10.2007 esitas hageja avalduse nõudega kinnistu müügiks enampakkumisel. TsÜS § 157 lg 4 kuni 05.04.2011 kehtinud redaktsioon sätestas, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja võttis võlgnevuse tekkimisel koheselt tarvitusele abinõud võla sissenõudmiseks. Kui esimeseks maksetähtajaks makset ei laekunud, esitati täitemenetluse avaldus, hilisemalt on nõuet täiendatud. Sellest tekkis ka õiguspärane ootus, et võlgnevus saab sisse nõutud. Hilisema seadusemuudatuse kohaldamine tagasiulatuvalt on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega; 3) reguleerib TsÜS § 157 lg 4 tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid. Hageja ei ole andnud täitemenetlusse tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid. Esimene maksetähtaeg oli lepingus 10.01.2003. Hageja esitas 12.05.2003 täitemenetluse algatamise avalduse selleks ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse osas ja suurendas nõuet vastavalt sellele, kuidas nõue muutus sissenõutavaks. Viimane maksetähtaeg oli 10.07.2007 ja 09.10.2007 esitas hageja avalduse nõude täitemenetluses rahuldamiseks kinnistu müügil enampakkumisel. Notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, võimaldab täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnistu müüki ka enne kõigi maksetähtaegade saabumist. Müügi korral on võimalik TMS § 107 lg-le 1 ja § 108 lg-le 1 tuginedes nõude rahuldamine tulemist olenemata sellest, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Apellant viitab siinkohal ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaande (koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 502) TsÜS § 157 lg 4 kommentaarile 3.5 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale lahendi nr 3-2-1-95-08 p-s 16; 4) tsiviilseadustiku üldosa seadusest ei tulene, et TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg langeks ära täitemenetluse lõppemisega pärast kinnistu müüki. Samas ka juhul, kui pärast täitemenetlust kohaldub üldine aegumistähtaeg, on kohtusse pöördutud tähtaegselt. Pärast kinnistu müüki täitemenetluses ei ole enam tegemist korduvate kohustustega. TsÜS § 147 lg 1, 2 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Täitemenetlus lõppes täitemenetluse lõpetamise otsusega 18.05.2011. Sellest momendist selgus, et kinnistu sundmüügist laekunud summa ei ole piisav nõude rahuldamiseks, mistõttu on võimalik pöörduda nõude rahuldamata jäänud osas hagiga kohtusse. Hageja saatis kostjale 07.07.2011 meeldetuletuse ja kui kostja ei vastanud ega hakanud võlgnevust tasuma, pöördus 02.03.2012 hagiga kohtusse; 5) on hageja nõue nii põhivõla, intressi kui viivise osas seadusest tulenev nõue, millele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg ka lähtuvalt TsÜS §-st 149. Maa järelmaksuga erastamine, erastatava maa eest tasumine ning kohustus tasuda intressi ja viivist tuleneb MaaRS 223 lg-test 1, 7, 8 ning see on fikseeritud lepingus. Lepingus on viidatud maareformi seadusele, VV 06.11.1996 määrusega nr 268 kinnitatud maa enampakkumisega erastamise korrale ja Lääne-Viru maavanema korraldusele nr 837-m, millega on määratud erastamise

tingimused. TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. 12.05.2003 täitmisele antud võlgnevuse osas algas sellest ajast 10-aastane aegumistähtaeg, aegumistähtaja lõpp 12.05.2013. 27.02.2004 täitmisele antud võlgnevuse puhul on aegumistähtaja lõpp 27.02.2014, 10.03.2005 täitmisele antud võlgnevuse puhul 10.03.2015, 12.10.2005 täitmisele antud võlgnevuse puhul 12.10.2015, 12.05.2006 täitmisele antud võlgnevuse puhul 12.05.2016, 02.10.2006 täitmisele antud võlgnevuse puhul 02.10.2016 ja 09.10.2007 täitmisele antud võlgnevuse puhul 09.10.2017; 6) ei ole kohtu seisukoht, et nõuded aegusid hiljemalt 01.01.2011, õige ka seetõttu, et sel ajal kestis täitemenetlus. Kinnistu müüdi enampakkumisel 13.04.2011 ja täitemenetlus lõpetati 18.05.2011. TsÜS § 143 järgi kohaldatakse aegumist ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja ei ole täitemenetluses kinnistu müüki või muid toiminguid vaidlustanud ning nõudnud aegumise kohaldamist, mistõttu ei saa väita, et nõue aegus täitemenetluses; 7) ei andnud kohus hinnangut võlgnevust tõendavatele tõenditele (Lääne-Viru Maavalitsuse maatoimingute talituse vanemspetsialisti 02.03.2012 õiend võlgnevuse, intressi ja viivise kohta, Lääne-Viru Maavalitsuse 09.10.2007 kiri kohtutäitur K. Laiõunale), rikkudes oluliselt TsMS § 442 lg-t 8. Kohtu väide, et nõue rahuldati täielikult, ei ole õige. Sundtäitmisele allumise kohustuse korral lõpetab täitur pärast müüki täitemenetluse ka juhul, kui võlgnevus ei saa laekunud summaga kaetud. Täituri otsuses ei ole märgitud laekunud summa suurust. Võlgnevus pärast lepingu sõlmimist oli 252 000 krooni, ostja ei tasunud ühtegi osamakset, lisandusid intress ja viivis, müügist laekus 2829,15 eurot (44 266,58 krooni). Laekunud summast sai osaliselt kaetud viivisevõlgnevus. Kuna kostja ei vaielnud vastu nõude olemasolule ja suurusele, vaid nõudis ainult aegumise kohaldamist, siis ei esitanud hageja kohtule kõiki täitemenetluse müüki puudutavaid dokumente. Kohus ei teinud ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks laekunud summa suuruse kohta, rikkudes TsMS § 230 lg-t 2.

8.Hageja põhjendas hagiga kohtusse pöördumist sellega, et kinnisasja sundmüügist laekunud summa ei katnud kogu kostja võlgnevust. Riigikohus on 22.02.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10 p-s 13 asunud seisukohale, et hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi n-ö algse nõude (s.o lepingu p 5) kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Hageja esitas kohtutäiturile avalduse nõude rahuldamiseks kinnistu müügi teel enampakkumisel 09.10.2007. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 26 (t.l 69) tuvastanud, et võlaõiguslikust müügilepingust tulenevad nõuded (kostja korduvad kohustused) aegusid ajavahemikus 29.02.2007 kuni 01.01.2011. Aegumise katkemise eelduseks on, et nõuded ei oleks veel aegunud. Kuivõrd täitmisavalduse kinnistu müügiks enampakkumisel kohtutäiturile esitamise järgnevaks päevaks 10.10.2007 oli hageja nõue osamaksete nr 1 ja 2 järgi aegunud 29.02.2007, siis selles osas aegumine ei katkenud. Hageja nõue osamaksete nr 3-8 järgi ei olnud 10.10.2007 veel aegunud, siis avaldus kinnistu müügiks enampakkumise teel katkestas nõude aegumise 09.10.2007 ja aegumine algas 10.10.2007 kõigi nimetatud nõuete osas uuesti. Hagi esitati kohtusse 05.03.2012 ning selleks ajaks oli TsÜS §-s 154 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Osamaksete nr 9 ja 10 osas ei olnud 09.10.2007 aegumine veel alanud ning seetõttu hageja täitmisavaldus kinnistu müügiks enampakkumisel seda ei katkestanud. Nimetatud nõuded aegusid 01.01.2011, seega enne hagi kohtusse esitamist. Eelneva alusel on maakohus kohaldanud kostja taotlusel põhjendatult aegumist ning hagejal puudub õigus nõuda võlaõigusliku müügilepingu täitmist. 17.07.2002 lepingu p-s 5 leppisid pooled kokku, et kostja tasub ostuhinnast 252 000 krooni järelmaksuga viie aasta jooksul. Tegemist on tehingust tuleneva korduvate kohustuste täitmisega, millele kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg ning TsÜS § 154 teise lause järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Lepingu p-s 5 kokkulepitud järelmaksukohustus ei ole käsitletav täitedokumendist tuleneva nõudena ning sellele ei kohaldu TsÜS §-s 157 sätestatud aegumise regulatsioon. Kuivõrd tegemist on tehingust tuleneva nõudega (lepingu p 5) ja täitedokumendist tuleneva nõudega (lepingu p 6.3), siis ei ole asjakohane apellandi viide TsÜS §-le 149.